AIT Nord maakütte blogi

Pane kampsun selga, võta tass kuuma kohvi, loe meie blogi ja kui siis kah soe ei hakka, tuleb Sul ilmselt kodune küttesüsteem välja vahetada.

Akupaagiga või ilma: kuidas on soodsam?

postitas Rain Laanemets | 13.oktoober 2020

On aeg rääkida rahast – täpsemalt selle kokkuhoidmisest! Kirjutasime kunagi kütte akumulatsioonipaagist soojuspumba kestvuse ja süsteemi sujuva töö võtmes. Nüüd räägime sellest, kui kulukas on kodu kütmine ilma akupaagita.

Soojuspumpa valides jahitakse reeglina kõige kõrgemat COP-d (coefficient of performance ehk kasutegur). Inimesed poevad nahast välja, et leida „null komakohaga” parem näitaja ning reeglina tehakse järeleandmine akupaagi arvelt, mis võiks säästa ka kehvema COP puhul üle 100 euro aastas. Kummaline, eks?

Võtame klassikalise 10kW on/off-kompressoriga seadme, mis on hea näide soojusenergia tootlikkuse ja selleks kuluva elektrienergia hulga arvutamisel. Arvutuskäik on laiendatav ka teise võimsuse ning inverterkompressoriga seadmetele, tulem on lihtsalt veidi erinev.

Eeldame, et aastas on 5 kuud õiget kütteperioodi ning võtame selle arvutuse aluseks. See teeb kokku u 150 päeva ehk 3600 tundi.

Kui väljas on –21 °C ning maja soojusenergia vajadus 10 kWh, töötaks 10 kW seade peaaegu pidevalt ning soojuspump teeks umbes ühe lülituse tunnis, tarbides tunniga u 2 kWh elektrienergiat ning tootes 10 kW soojusenergiat.

Kui välisõhu temperatuur on –5 °C, siis on maja soojuskoormus u 5kW ning soojuspump teeb 2 lülitust tunnis, kuna kütab 10 kW võimsusega 5 kW vajaduse poole tunniga täis. Seejärel puhkab pump pool tundi ja käivitub uuesti – soojuspumba töötsüklid on sellisel juhul poole lühemad.

Kuna –5 °C välistemperatuur on meie kliimas kütteperioodil üsna tavaline, siis võtamegi selle terve kütteperioodi kirjeldamise aluseks. (Viimastel aastatel on väljas pigem +5 °C ning sellisel juhul on lühemaid töötsükleid ja lülitusi veelgi rohkem).

Iga elektrimootor kulutab enim energiat käivitudes, nii ka soojuspump. Pumba kompressoril on aga veel omapärasid: igal käivituskorral kulub soojuspumbal u 2 minutit, et kõik korrektselt tööle hakkaks – kompressori õlide ülessoojendamine, gaasitemperatuuride tõstmine ja nii edasi võtavad üksjagu aega.

See tähendab, et igal käivitusel kulutab soojuspump töötamiseks 2 minutit elektrienergiat ja toodab vastu täpselt 0 kW soojusenergiat. Kui soojuspump teeb näiteks 10-minutilisi töötsükleid, raiskab ta ühes tunnis 6 minutit elektrit.

Kiire arvutus:

1 lülitus tunnis = 2 min tühja tööd. Kütteperioodi 3600 tunni puhul tähendaks see 3600 lülitust x 2 minutit = 7200 minutit tühja tööd. See teeb omakorda 120 tundi ehk 5 päeva tühja tööd viie kuu jooksul (kui maja vajab 5-kuulise kütteperioodi jooksul kogu soojuspumba väljundvõimsust, ehk välistemperstuur on u –21 °C, kui õues on aga –5 °C ja maja vajab vaid 5kW, siis on töötsüklid poole lühemad, lülitusi poole rohkem ning tühja tööd viie kuu jooksul suisa 10 päeva). Tühja töö ja lülituste arv kasvab võrdeliselt välistemperatuuri tõusuga.

Mida see kõik eurode keeles tähendab?

10 kW soojuspump kulutab 120 tunni tühja töö jooksul 240 kWh elektrienergiat (2 kW ühes tunnis) ja 240 tunni puhul 480 kWh elektrienergiat. 1 kWh elektrienergiat maksab täna keskmiselt 0,12 €. 480 kwh x 0,12 € = 57,6 €.

Kui soojuspump teeb igas tunnis 2 lülitust, maksab omanik aastas u 57,6 € pelgalt selleks, et soojuspump üles soojeneks.

Need on ideaalsed numbrid, sest on/off-seadme puhul on aastas keskmiseks normaalseks lülituste arvuks maksimaalselt 3 lülitust tunnis, mitte rohkem. Kui lülitusi on enam, siis on hoonel kas liiga võimas kütteseade, seadmel liiga väike akumulatsioonipaak või puudub see üldse.

Süsteemide puhul, millel puudub akumulatsioonipaak või mis on liigselt üle dimensioneeritud, ei ole 6 lülitust tunnis sugugi ennekuulmatu. Sellisel juhul on iga-aastane ülekulu u 172,8 €, lisaks väsib soojuspump kiiremini ega suuda lubatud 20 aastat vastu pidada. 

Näitena toodud süsteemile akumulatsioonipaagi lisamine vähendab lülituste arvu umbes poole võrra. Akumulatsioonipaagi lisamine süsteemile maksab juba algse süsteemi ehitamisel u 300 € koos töö ja materjalidega. Tundub mõistlik investeering, eks?

Olemegi tagasi vana hea „õige süsteemi“ valimise küsimuse juures. Kuidas seda leida – kas kõrgeimaid COP- ja SCOP-numbreid taga ajades või vaadates süsteemi kui tervikut? Mis on oluline, COP-number või see, kui palju kasutaja lõppkokkuvõttes toasooja eest maksab? No just!