AIT Nord maakütte blogi

Pane kampsun selga, võta tass kuuma kohvi, loe meie blogi ja kui siis kah soe ei hakka, tuleb Sul ilmselt kodune küttesüsteem välja vahetada.

Elas kord mutt

postitas Ait-Nord | 31.juuli 2017

Lastelauludes on teinekord rohkem tõde, kui me arvata oskame. Mäletad lugu muti metroost? Täna ma jutustan sellise loo, elas kord mutt kellel oli metroo, just nagu päris kuid lühem ja pisem, selle ta kaevas ja ehitas ise, tuleb meelde?Mul tuli täiega.

Käisin naise ülemuse juubelil. Tüüp sai 35, aga enda meelest juba ilge juubel. Noh, mis teha, kui pappi ustest ja akendest sisse sajab, kuidagi peab seda ju kulutama. Miks mitte “juubelit” pidades, isegi kui sa alles kolmekümne viieseks saad.

Naise ülemuse nimi on Üllar ja tal on Kakumäel maja. Nii suur, et sinna võiks terve kaubanduskeskuse sisse litsuda, aga see on juba eraldi teema. Parkisime auto kahe meetri kõrguse müüri äärde, mis maja ümbritses, ja läksime sisse. “Sisse” tähendas meeletut aeda, seal võis olla mingi kuradi 10 000 ruutmeetrit, jumala pärast, korraliku staadioni jagu aiamaad. Rikaste värk, ma ütlen. Aga…

Kohe, kui ma jala värava vahelt sisse sain ning teisele poole müüri nägin, hakkasin ma kõva häälega naerma. Täielik muti metroo! Kogu maa oli üles kaevatud, cateringi lauad olid ühel ja batuut teisel pool üüratut mullavalli. Kogu avanev pilt oli nagu stseen filmist “Kirkland”, tead küll, see uus sõjaeepos.

Tore, et mutt tegi metsa metroo, kiidavad sõitjad alati koos, mutt aga töötab nii, et müdiseb maa, töö tal kunagi otsa ei saa. Jumala pärast! Ma aimasin, milles asi, aga küsida oli kuidagi piinlik, ei tunne ju inimest eriti ja mis see minu asi on. Üllar võttis teema aga ise kohe jutuks, kui meie juurde jõudis.

“Ärge laske ennast maatöödest segada,” patsutas ta mind omamehelikult õlale. “Mul pannakse maakütet sisse, aga ilma ulatuslikke kaevetöödeta see kahjuks ei õnnestu.”
“Kuidas ei õnnestu?” ei saanud ma kuidagi aru, miks peab maakütte paigaldamiseks mutil metroo laskma ehitada.
“Maaküte tuleb ju horisontaalset panna,” teatas Üllar ja arvas ilmselt, et ma ei tea, mis asi on maakontuur ja miks seda ilmtingimata horisontaalselt peab paigutama.
“Sugugi mitte. Maaküte toimib ka vertikaalselt.”
“Mis mõttes?” ei uskunud Üllar oma kõrvu.
“Ots ees maa sisse. Vertikaalselt.”
“Ei ole võimalik!” hüüatas Üllar.
“On küll. Tuleb lihtsalt õige firma leida, kõik ei viitsi muidugi sügavat auku puurida, paljudel pole masinaidki. Ma kuulsin, et vastav puur maksab roppu raha, lihtsam on kliendile seletada, et tuleb mutt peale lasta,” selgitasin mina.
“Mis mutt?” ajas Üllar silmad kissi.
“Mutt, noh. See loom. Tore et mutt tegi metsa metroo, kiidavad sõitjad alati koos, hahaa,” üritasin ma nalja teha, aga sain kohe aru, et see ei pruugi Üllarile meeldida.

Aga mees hakkas hoopis naerma ja uuris, millised firmad vertikaalset maakontuuri suudavad puurida ja kas ma äkki töötan mõnes. Ei tööta, aga soovitasin guugeldada, ma ühte teadsin peast, aga võib-olla on mõni veel. Kahtlane, aga uurigu välja.
Üllar tänas ja ütles, et nii head sünnipäevakinki ei osanud ta oodatagi. Tüübil on lisaks Kakumäe majale veel suvekodu Otepää lähedal ja sinna vaja kah maaküte panna, nüüd teab, et saab ka ilma kaevikuteta.