Maaküte ehk energia maapõuest

Me ei maga enne, kui Su kodu, kontor või kasvõi tööstuskompleks on korralikult soojaks köetud.
Ja kui vajad Jõuluvana või meest, kes pulmas “kibe!” hüüab, siis saame sellegagi hakkama.

Energia maapõuest

  • Horisontaalne kollektor paigaldatakse tavaliselt 1 meetri sügavusele ja torude vahe on tavaliselt samuti 1 meeter. Loomulikult võib esineda erisusi.
  • Maast saadav soojushulk oleneb pinnasest
  • Kuiva liiva sisse tuleb panna neli korda rohkem torusid kui näiteks vette. Keskmiselt arvestatakse jooksva torumeetri kohta 15W soojust
  • Maa sisse paigaldatakse plasttoru mõõtmetega 40×2,4 mm. Toru on õhukese seinaga, et soojusülekanne toimuks efektiivsemalt
  • Enne süsteemi ostmist tuleb kindlasti teada, milline on pinnas ja kas ja kui palju saab sinna toru paigaldada
  • Vertikaalsed puuraugud võivad olla kuni 200 meetri sügavused
  • Puurkaevude täpsem sügavus sõltub konkreetse piirkonna geoloogiast. See määratakse puurkaevude projektiga, mis tuleb kooskõlastada Keskkonnaametiga
  • Soojushulga vajadusele vastavalt saab rajada terve puuraukude kaskaadi. Suurimal Eestisse rajatud projektil on 6500 meetrit puurauke ning ühe augu sügavus on 140 meetrit.
  • Reeglina lubatakse Põhja-Eestis kasutada madalamaid auke ja mida lõuna poole, seda sügavamaid auke lubatakse kaevata.
  • Puuraukude rajamiseks on vaja Keskkonnaameti luba ja eraldi ehitusluba, mida on üsna lihtne saada. Samuti on vaja puuraukude projekti, mida tohivad teha vastava litsentsiga projekteerijad
  • Puuraukudega soojuspumbasüsteem on kõige efektiivsem, sest sügaval maa sees on temperatuur terve kütteperioodi jooksul horisontaalkollktoriga võrreldes stabiilsem ja soojem
  • Puuraukudesse sisestatakse topelttoru, mis on täidetud keskkonnale kahjutu etanoolvesilahusega. Auk täidetakse tavaliselt temperatuuride kõikumist taluva ja hästi soojust juhtiva betoonsegu või savigraanulitega
  • Energiat saab hankida ka järve- või mereveest, selleks tuleb vastavasse veekogusse paigaldada torud või pumbata vett läbi plaatsoojusvaheti. Sellised süsteemid vajavad täpset ja läbimõeldud insenerlahendust, mida AIT-Nord oma klientidele ka pakub.
Büroohoone Tallinnas

Metalli tänaval asuv büroohoone sai varustatud ülimalt moodsa kütte- ning jahutuslahendusega, kus nii kütte kui ka jahutuslahendus on realiseeritud kasutades õhk-vesi soojuspumpade ning maasoojuspumpade kooslust.

Kuna büroohoone akente pindala on tohutult suur, tuleb hoone varustada ka jahutusega. Hoone jahutusbilansi tagab maasoojuspump SWP 1100 (http://ait-nord.ee/maasoojuspumbad/swp-ii-seeria/).

Laitse Graniitvilla

Laitse Graniitvilla küttesüsteemi liideti 125 kW võimusega Alpha-innoTec maasoojuspump SWP 1250. Lisaks hoonekompleksi kütmisele soojendab soojuspump ka tarbevett.

Pühajärve kool

Pühajärve Kooli küttesüsteemi lisati võimsad 69 kW maasoojuspumbad Alpha-innoTec SWP 691. Maasoojuspumbad kütavad soojussõlmes asuvasse akumulatsioonipaak Austria-Email PSM 2000.

Kuna eelnevalt oli kooli küttesüsteem lahendatud puhtalt õliküttel, saab kool hakata nautima suurepäraseid säästunumbreid. Kogu ettevõtmist rahastas ka Keskkonna Investeeringute Keskus (KIK).

Küsi pakkumist

Parimad

Täpsema infopäringu sooritamiseks vajuta nuppu.

  • 1
    Võta ühendust

    Tule meile külla ja tee kindlaks, kas me Sulle meeldime. Vastame kõigile Su küsimustele (ka sellele, mis värvi on armastus).

  • 2
    Vaatame probleemile otsa

    Aitame Sul selgusele jõuda, milline lahedus Sulle parim oleks. Joonistame Su idee reaalseks plaaniks ning teeme detailse hinnapakkumise.

  • 3
    Hakkame tööle!

    Lööme käed ja muudame ühise nägemuse tegelikkuseks. Paigaldame Sulle küttesüsteemi, mis laseb Sul tegelda asjadega, mida Sa armastad.

Tooted

Efektiivne
Küsi lisa
Küsi lisa