Maaküte ehk energia maapõuest

Energia maapõuest

• Horisontaalne kollektor paigaldatakse tavaliselt 1 meetri sügavusele ja torude vahe on tavaliselt samuti 1 meeter. Loomulikult võib esineda erisusi.
• Maast saadav soojushulk oleneb pinnasest
• Kuiva liiva sisse tuleb panna neli korda rohkem torusid kui näiteks vette. Keskmiselt arvestatakse jooksva torumeetri kohta 15W soojust
• Maa sisse paigaldatakse plasttoru mõõtmetega 40×2,4 mm. Toru on õhukese seinaga, et soojusülekanne toimuks efektiivsemalt
• Enne süsteemi ostmist tuleb kindlasti teada, milline on pinnas ja kas ja kui palju saab sinna toru paigaldada
• Vertikaalsed puuraugud võivad olla kuni 200 meetri sügavused
• Puurkaevude täpsem sügavus sõltub konkreetse piirkonna geoloogiast. See määratakse puurkaevude projektiga, mis tuleb kooskõlastada Keskkonnaametiga
• Soojushulga vajadusele vastavalt saab rajada terve puuraukude kaskaadi. Suurimal Eestisse rajatud projektil on 6500 meetrit puurauke ning ühe augu sügavus on 140 meetrit.
• Reeglina lubatakse Põhja-Eestis kasutada madalamaid auke ja mida lõuna poole, seda sügavamaid auke lubatakse kaevata.
• Puuraukude rajamiseks on vaja Keskkonnaameti luba ja eraldi ehitusluba, mida on üsna lihtne saada. Samuti on vaja puuraukude projekti, mida tohivad teha vastava litsentsiga projekteerijad
• Puuraukudega soojuspumbasüsteem on kõige efektiivsem, sest sügaval maa sees on temperatuur terve kütteperioodi jooksul horisontaalkollktoriga võrreldes stabiilsem ja soojem
• Puuraukudesse sisestatakse topelttoru, mis on täidetud keskkonnale kahjutu etanoolvesilahusega. Auk täidetakse tavaliselt temperatuuride kõikumist taluva ja hästi soojust juhtiva betoonsegu või savigraanulitega
• Energiat saab hankida ka järve- või mereveest, selleks tuleb vastavasse veekogusse paigaldada torud või pumbata vett läbi plaatsoojusvaheti. Sellised süsteemid vajavad täpset ja läbimõeldud insenerlahendust, mida AIT-Nord oma klientidele ka pakub.