AIT Nord maakütte blogi

Pane kampsun selga, võta tass kuuma kohvi, loe meie blogi ja kui siis kah soe ei hakka, tuleb Sul ilmselt kodune küttesüsteem välja vahetada.

Ii nagu iiiiiiiilgelt lahe!

postitas Mart Maaküte | 20.mai 2019

Mul on Sulle kolm küsimust. Vean kihla, et esimesele kahele ei oska Sa õigesti vastata!

Esimene: mitut plastkõrt iga päev üle maailma kasutatakse? Noh, need plastmassist kõrred, millega on endalgi teinekord mõnus Coca-Colat papptopsist otse seedetrakti imeda. Palju selliseid iga päev prügikasti lendab?

Paku! Paku veel. Paku kolmas kordki. Ikka vale. Õige vastus on… dam-da-dam… 8,3 miljardit! Saad aru, 8,3 miljardit?! Kujutad Sa ette, kuidas see keskkonnale mõjub?

Teine küsimus: mis asi on Ii? Kas Rooma number 2 ehk teine?”. Peaaegu, aga mitte päris. Ii on väikelinn Põhja-Soomes. Miks peaks see Sind kottima? Sest Ii tahab saada maailma esimeseks zero waste linnaks.

Mis toob mu kolmanda küsimuse juurde: mis asi on zero waste? Vastus: zero waste on tulevik. Nii nagu oli klapiga mobiiltelefon ulmeline tulevik vaid 55 aastat tagasi (Star Treki mäletad?). Või isejuhtiv auto 37 aasta eest (kes siis Michael Knighti ei mäletaks!).

Zero waste on selline tulevik, kus eluks vajalikud ressursid tekivad tsüklites ning asju kasutatakse uuesti, mitte ei viida prügimäele. Lõpp saastahunnikutele ning pahnaküngastele! Millal Sa viimati prügimäel käisid? Mine käi ja vaata – hirm tuleb peale! Tulevikus seda jama enam pole. Ning Ii – too progressiivne väikelinn Soomes – on sellele tulevikule lähemal kui keegi teine.

Juba praegu toodetakse Iis elektrit taastuvatest allikatest ning maju köetakse maasoojuspumpadega. Mis aga kõige olulisem: lastele õpetatakse maast madalast loodussäästlikku ilmavaadet. Ii noorsugu kasvab veendumuses, et kuidagi muud moodi – ehk sedamoodi, nagu me praegu oma planeeti kurname – polegi võimalik elada. Nii nagu on meil Sinuga raske aru saada, et naised ei tohtinud omal ajal valimas käia. Sa ju ikka tead, et see omal ajal” polnudki väga ammu – Šveitsis said naised valimisõiguse alles 1971. aastal.

Ma olin ühest küljest maru rõõmus, kui Ii kohta üht lahedat videot nägin. Teisalt muutusin nõutuks ega suutnud aru saada, kuidas õnnestub soomlastel alati kõik lahedad algatused meie nina eest ära napsata.

Eesti pidi ju maailma puhtaima õhuga riik olema, vähemalt meeldib meile endile seda hirmsasti uskuda. Miks me siis zero waste filosoofiaga rohkem kursis pole? Miks on nii, et võib-olla kuulsid Sinagi praegu zero waste’ist esimest korda?

Õnneks pole veel hilja. Õnneks on Sinul ja minul kohe võimalik midagi ette võtta. Kui mitte enamat, siis oma lapsi sedasi kasvatada, et nad limonaadi edaspidi ilma kõrreta oskaksid ja – mis veel olulisem – tahaksid lürpida.

Kuidas tundub? Mulle tundub iiiiiiiiiilgelt lahe!