AIT Nord maakütte blogi

Pane kampsun selga, võta tass kuuma kohvi, loe meie blogi ja kui siis kah soe ei hakka, tuleb Sul ilmselt kodune küttesüsteem välja vahetada.

Kas sa SEDA uudist oled kuulnud? Mina ei olnud

postitas Mart Maaküte | 20.juuli 2020

Tahad kodu küttesüsteemi uuendada? Kui nobe oled, maksab riik selle kinni. Tõsi mis tõsi. 

Aga las ma alustan veidi kaugemalt. 

Olen kõva vaidleja. Arvad, et saad mulle vastu? No püüa. Mis teemal vaidleme?

Soojuspumpade? Unista edasi – ma olen kakskümmend aastat iga päev nende kohta lugenud ja tunnen kõikide brändide kõiki marke paremini, kui sina oma kallimat.

Vaidleme maakütte teemal laiemalt? Ära tee nalja – juba mu perekonnanimi on selge märk, et väga pikalt sa minuga sel teemal ree peal ei püsi.

Millest me veel võiksime vaielda, lastekasvatamisest? No kuule! Mine siia, vaata mulle otsa ja mõtle rahulikult järele, kas tahad sellise näoga inimesele seletada, kuidas lastele jõuluvana tehakse. 

Ma olen nii kõva vaidleja, et isegi valla väitlusklubi on mind mitu korda maakondlikele võistlustele appi palunud. Ühe korra tulime kuuendaks ja korra jäime kusagile lõpuotsa, sest meil ei tulnud IT ministri nimi meelde. Sul tuleb? No just. 

Seda piinlikum oli lugu, mis minuga eile juhtus. Helistasin Kredexisse, et natuke südant puistata. Valus on ehitusfoorumitest lugeda, kuidas inimesed oma küttesüsteemid kaasaegsete vastu tahaksid vahetada, aga raha pole. 

Milleks meile Eesti riik, kui ta isegi nii olulises küsimuses kodanikele appi ei tule? Mingid meetmed ju on, kuid need on naeruväärselt tühised.

„Seda, et…” alustasin juttu. „Võiksite ikka väikeelamute omanikele õla alla panna, kui need oma kodusid rekonstrueerida tahavad. Kas teid mitte selleks polegi loodud?”

„Absoluutselt on!” kilkas hääle järgi kolmekümnene naine teisel pool toru. „Aga me ju aitamegi neid!”

„No mis abi see on,” sain pahaseks. „15 000 euro eest ei saa tänapäeval midagi. Hea küll, soojuspumba võib-olla saab, aga inimesel on alati sada muud asja vaja kodus ära parandada. Nii jääbki küttesüsteem alati viimaseks.”

„Ei vasta tõele,” ütles naine. „Nüüd saavad eramute omanikud taotleda hoonete terviklikuks kordategemiseks toetust väljaspool suuremaid asulaid kuni 50% tööde maksumusest või maksimaalselt 50 000 euro ulatuses.”

„Kus nad siis saavad!” jäin endale kindlaks. 

„Muidugi saavad,” oli proua jätkuvalt rõõmsameelne. „Maksimaalne toetussumma on kasvanud eelmiste aastate 15 000 eurolt sõltuvalt piirkonnast 30–50%ni ehituse kogumaksumusest või maksimaalselt 30 000–50 000 euroni. Te pole selle vahva uudisega ilmselt kursis?”

Mul on oma informeerimatust väga raske tunnistada. Otsustasin edasi punnida.

„Nojah, aga teil saab see papp ju kohe otsa! Võib-olla esimesed tosin taotlust rahuldatakse, aga mida ülejäänud tegema peavad?”

Ka see väide lendas kiirelt upakile.

„Kokku on väikeelamute, sealhulgas ridaelamute, suvilate ja aiamajade, rekonstrueerimistoetuse tänavune otsustatav maht üle 3,3 miljoni euro. Arvutage ise!”

„Nojah, aga kindlasti on seal mingid piirangud ja maasoojuspumba ostmiseks ei tohi seda raha taotleda,” otsustasin võiduka lõpuni vaielda. 

„Vastupidi,” säutsus proua. „Abikõlblike tööde hulgas on maja soojustamine, küttesüsteemide uuendamine, taastuvenergiaallikaid kasutavate seadmete kasutuselevõtt ning muud tööd, mis aitavad kaasa hoone energiatarbe vähenemisele. Toetus laieneb ka energiatõhususe suurendamisele suunatud rekonstrueerimisprojekti maksumusele.”

„Ah soo,” ütlesin mina.

„Soo jah,” naeris Kredexi naine. „On teil veel küsimusi?”

„Ei ole, aitäh,” panin toru hargile.

Ja olin esimest korda elus õnnelik, et vaidluse kaotasin. Küllap oled sina kah.