AIT Nord maakütte blogi

Pane kampsun selga, võta tass kuuma kohvi, loe meie blogi ja kui siis kah soe ei hakka, tuleb Sul ilmselt kodune küttesüsteem välja vahetada.

Kolm s**apotti!

postitas Ait-Nord | 19.oktoober 2017


Oled kuulnud lugu kahest tüübist, kes rikkuri koju sattusid? Vaatavad ringi ega jõua ära imestada: kõik on viimase peal, igas toas telekas, millestki pole puudust.

“Kurat, sellel vennal on kõik olemas,” ahhetab üks tüüp.
“Mkm, ühte asja tal siiski pole?” teatab teine.
“Tohoh, mis asi see siis on?”
“Selle asja nimi on piisavalt.”

Uskumatu kui eluline lugu.

Sattusin hiljuti Helsinki lähedal samasuguse maja külastama. Maja kuulub mehele nimega Kaido, ise eestlane, aga elab Soomes. Tüüp on endale pealinna külje alla ilge mõisa ostnud, no mis teha, kui plekki nii palju on. Taadil oli hoovis tuttnoi S-klassi Mercedes Benz, siukse eest köhid koos lisadega vähemalt 120 kilo välja. Viimase peal värk.

Järsku kuulen ilget lärmi. Kuidagi tuttav müra, olen sellist varemgi kuulnud. Liigun helitekitajale lähemale ja no muidugi: see on vana hea õhk-vesi soojuspump! Raam korrodeerunud, soojuspumba aurustilt tilkuv kondents on soojuspumba jäämäeks külmutanud ning hääl on nii karm, et kui ma seda natuke kaugemalt kuuleksin, arvaksin ilmselt, et kusagil käib Metallica kontsert. Ära saa valesti aru – Metallica on äge bänd, iseasi muidugi, kas kogu aeg ja keset koduhoovi.

Asi selge: Kaido on odava pumba ostnud ja ma ei ole kunagi sellistest aru saanud, kes lähimasse toidupoodi minekuks rämekalli auto ostavad, aga sedasama kodu mingi odava jamaga kütavad.

“Vana su soojuspump on?” küsisin Kaidolt.
“Hähh, jumala noor, mingi 5 aastat,” laias Kaido ja valas oma tüdruksõbrale uue klaasi šampust.
“Kuda küttearved?” ajasin mina edasi.
“Keda need arved kotivad!” nähvas Kaido. “Mul suht poogen, peaasi, et piisavalt pappi peale tiksuks.”
“No aga ikkagi,” ei jätnud mina jonni. “Palju sa kodus küttele kulutad?”
“A mis vahet seal on? Mul pappi piisavalt, tule ma näitan sulle WC-d, mul on kolm potti kõrvuti, et inimesed vajadusel korraga asjale pääseksid.”
“Korraga?” ei uskunud ma oma kõrvu. “Päris lahe.”
“Ilgelt lahe! Ma oleks neljanda veel pannud, aga pesumasinatele pidi kah ruumi jääma.
Sandra nõudis kahte pesumasinat, vähemaga minusugust ära ei teeninda, on nii,
Sandra?” pistis Kaido laginal naerma ja valas pruudile uue klaasitäie.
“Kui suur su WC on?” uurisin mina edasi.
“40 ruutu,” haigutas Kaido. “Vähemaga ei saa, ma ei suuda ette kujutada, kuidas te seal Eestis peldikus käite, üle kahe ruudu teil tavaliselt sitamajas ruumi pole.”
“Palju sul 40-ruuduse WC kütmiseks raha läheb?”
“Mis vahet seal on! Kõhutuulega kütan, kui vaja!” uhkustas Kaido. “Uhan kaks kilo
Comte juustu enne sisse, see teeb kõhutuule vängemaks, hahahahaaa! Tead, palju
Comte maksab, mees?”.
“Pfffffff,” tegi Sandra korraks häält ja jõi šampust edasi.

“Ei tea,” vastasin mina. “Aga kui sa endale normaalse pumba ostaksid, poleks sul vaja peldikut kõhutuulega kütta. Juustu peale kulub vähem ja pruut kah õnnelikum.”
Kaido lõi käega ja läks minema.
“Mis sa homme teed?” pöördus Sandra äkki minu poole.

Vaat siis.