AIT Nord maakütte blogi

Pane kampsun selga, võta tass kuuma kohvi, loe meie blogi ja kui siis kah soe ei hakka, tuleb Sul ilmselt kodune küttesüsteem välja vahetada.

Kuidas ma Õllesummeril dieeti pidasin

postitas Ait-Nord | 31.juuli 2017

Mõtlesin, et teen soojuspumpade ja maakütte vaba nädala. Et pean nagu natuke dieeti või nii. Inimene muutub varem, või hiljem selleks, mida ta tarbib. Kui Sa oled kaks kuud ainult lihapirukaid puginud, näed lõpuks ise kah välja nagu rasvast nõretav beljašš. Sellisel juhul on hea paar päeva pausi pidada ja ainult putru süüa. Maaküte – sama pull, vähemalt minul.

Ma olen kuude viisi monoblokk inverterite ja kontuuride keskel elanud. Eile hommikul vannituppa sisenedes oleksin napilt surnuks ehmatanud, sest hetkeks tundus, et mulle vaatab peeglist vastu Alpha Innotec LWD. Ühesõnaga, tagumine aeg paar akumulatsioonipaakide vaba päeva teha.

Esimese hooga tundsin end kui vanglast pääsenud kinnipeetav, kes ei oska süllekukkunud vabadusega midagi peale hakata ja sooritab nimme uue kuriteo, et harjumuspärasesse keskkonda naasta. Istusin niisama aias ega saanud tarbevee boilereid ja puhurradiaatoreid peast, mis sest, et väljas oli eba-Eestilikult soojapoolne. Aga siis tuli meelde, et käib Õllesummer!

Tund hiljem olime terve perega Lauluväljakul. Pilet korralik kirves. Ma tahtsin esimese hooga naisele öelda, et siukest kollektorkaevudega kägistamist näen ma esimest korda, aga siis tuli meelde, et mul on maakütte dieet ja ühmasin niisama, et sellise raha eest võinuks parem Pokumaale või kuhugi sõita.

Läksime sisse, jalutasime vähe ringi, bändid mängisid ja nii, ning loomulikult sättisime sammud šašlõki suunas, sest ansambleid võib raadiost kah kuulata, korralikku lambaliha aga torrentiga ei daunlõudi.

Leidsime ühe telgi, kus tundus nagu täitsa nii olevat, igatahes oli selle ees korralik saba ja kus on palju inimesi, seal peab toit hea olema. Tuhkagi. Nagu keegi kunagi tabalt ütles: tuhat kärbest ei saa eksida, sitt peab maitsev olema! No nii hull see šašlõkk muidugi polnud, aga oleks võinud törts rasvasem olla. Mida kuradit ma pool tundi sabas passin, et siis päeva viimane toidukord veneaegset kasukat järades raisku lasta?

Noh, läksime vaatasime veel bände ja lõpuks tegime tiiru ümber selle koha, kus benji hüppeid tehakse. Kurat mul tõmbab paljast vaatamisest peopesad niiskeks. Sul ei saa ikka kõik indiaanlased kanuus olla, kui sa vabatahtlikult kraana otsast pea ees alla hüppad. Maksad pealegi. Kui tahad surma saada, tule minu juurde, ma uhan su koos graanulitega naabrimehe pelletisse ja raha küsin poole vähem.

Hakkasime koju minema. Noh, vaja vist takso tellida, auto sai ju koju jäetud, ega mu suu seinapragu pole, et Õllesummeril kurku kuivatada. Arvad, et Tallinnas on Õllesummeri ajal võimalik taksot saada? Arva edasi. Panime jala kümme kiltsa, enne kui Uber autosid hakkas näitama. Aga siis oli ainult kaks kilomeetrit minna ja nii rikas ma kah pole, et nõnda lühikese otsa eest maksta. Lapsed vingusid ja naine ohkis demonstratiivselt, aga koju me jõudsime.
“Mine hüppa kaalu peale,” ütlesin naisele.
“Oot mis mõttes nagu? Minu idee oli see totakas šašlõkk või?”
“Ei ei, ole nüüd, ma tahan lihtsalt näidata, et jala kõndimine on kasulik ja võtab kaalu maha,” püüdsin ma oma mõtlematust heastada, aga kahju oli juba sündinud.
“Äkki lõpetad selle maakütte dieedi ära? Sa olid palju normaalsem inimene, kui kollektoritest rääkisid.”

Jumala õige. Aeg tagasi soojuspumpade maale minna. Järgmise korrani!