AIT Nord maakütte blogi

Pane kampsun selga, võta tass kuuma kohvi, loe meie blogi ja kui siis kah soe ei hakka, tuleb Sul ilmselt kodune küttesüsteem välja vahetada.

Kui rõve võib üks mees olla?

postitas Mart Maaküte | 11.märts 2019

Enn helistas eile. Mäletad küll, see nilbe tüüp, kes ainult seksist mõtleb? Mees, kes ei suuda isegi Selverist kartulisalatit osta, ilma kassatädile midagi kahemõttelist ühmamata? Olen temast mitut puhku kirjutanud, viimati alles üsna hiljuti.

Eile hilisõhtul helises taas telefon ja mul oli mobiili ekraanile vaatamatagi selge, et Enn on otsustanud taas mu kannatuse proovile panna. Nii hilja ei helista mulle keegi teine ja tõtt öelda olin ise loll, et telefoni hääletu peale ei pannud.

„Ahoi, paugumees!” hõiskas ta teisel pool telefonitraati sellise volüümiga, et mu vana Samsung oleks napilt kildudeks purunenud. „Kuidas vedelik liigub? Ikka purtsti pumbast välja, ha-ha-ha-haaa?”

„Issand jumal,” ohkasin Ennu mitte-eriti-ühemõttelise rõlguse peale.

„Mind iseloomustavad mitmed voorused,” vastas Enn, „kuid issand jumal ma siiski pole. Kuule, kissellipildur, mul sulle küsimus. Vaata, rääksime siin mõne aja eest küttesüsteemidest ja nii, mul vaja isatalu vähe soojemaks teha, taat ei viitsi enam elutoas liuvälja pidada, tahab vanuigi tiba soojemas kohas telekat vaadata. Mul on justkui meeles, et sa rääkisid midagi maapinna soojusjuhtivusest, et see on Eestis regiooniti vähe erinev. Mul vanamees elab Pärnu külje all, mis ta teadma peab, kui endale pumpa tahab osta?”


„Noh,” püüdsin hakata Ennule nõu andma, „maasoojuspumba paigaldamisel tuleb kindlasti maapinna soojusjuhtivust silmas pidada. Ja tõsi on seegi, et ega see päris igal pool samasugune ei ole. Peab kohapeale tulema ja uurima. Niiskuse sisaldust vaja kah teada, kollektori pikkus sõltub paljuski just sellest.”

„Selge ju, et sõltub,” pistis Enn mürinal naerma. „Mul on nii pikk kollektor, et isegi kõige kuivem mätas on kohe läbimärg, kui nupule vajutan, ha-ha-ha-haaaaaaa.”

„Uurida tuleb maapinda,” ei lasknud ma end Ennu labasustest häirida. „Muidu võib juhtuda, et su isale paigaldatakse pikem kollektor kui tegelikult vaja. Ja nii võivad soojuskandja pumpamiseks vajalikud energiakulud suureneda.”

„Ahh, mu isa on juba seitsmekümne viiene,” ütles Enn. „Sa võid talle kasvõi poolemeetrise kollektori paigaldada, mees ei pumpa enam ühtegi soojuskandjat, ha-ha-haaaaaaaaa.”

„Tahad nõu kuulata või mängid lihtsalt lolli?” hakkasin vihaseks muutuma.

„Ei-ei, anna ikka nõu!” tõmbas mees tagasi.

Ma olin kollektorite kohta just hiljuti Maaküte.info lehelt lugenud ning kuna mul on fenomenaalne mälu, tsiteerisin seal kirjapandut peaaegu sõna-sõnalt.

„Maakollektor maetakse tavaliselt pinnasesse julgelt üks kuni kaks meetrit allpool maapinda,” püüdsin meenutada, mida minust veel targemad mehed maakollektorite kohta olid kirjutanud. „Reeglina pannakse need paralleelselt asetsevate torudena ja külmakandja ringleb nende sees. Pea meeles, et kõik sõltub pinnase niiskussisaldusest.”

„Millest siis veel, ha-ha-ha-haaaaaaaaaa,” pani Enn jälle minema. „Selge ju, et niiskussisaldusest! Sul võib maailma parim kollektor olla, aga kui pinnas on kuiv, jääd pumpamisest ainult unistama, ha-ha-haaaaaaaa.”

Panin telefoni kinni ja lubasin endale, et ei räägi Ennuga enam kunagi.

25 Shares
Share25
Tweet
Pin
+1
Share