AIT Nord maakütte blogi

Pane kampsun selga, võta tass kuuma kohvi, loe meie blogi ja kui siis kah soe ei hakka, tuleb Sul ilmselt kodune küttesüsteem välja vahetada.

Kurat kui tark ma olen

postitas Ait-Nord | 30.juuni 2017

Ma olen lühikese ajaga maru targaks saanud. Uskumatu. Maaküte on mu teine nimi. Kuu aega telefonikõnesid müügimeeste, projektijuhtide ning maastikuarhitektidega, ning ma kõnelen sama peente sõnadega nagu Sven Mikser. Jube targalt, ühesõnaga. Kohe nii targalt, et ülejäänud maailm muhvigi aru ei saa, mida ma öelda üritan.

Eriti suures hädas on mu naine. Ajast, mil ma maakütte ja soojuspumade vastu tõsisemat huvi hakkasin tundma, on mu sõnavara aina krüptilisemaks muutunud. Hahaa – ma oleksin võinud öelda “raskemini arusaadavaks”, aga ütlesin “krüptilisemaks”. Peen vend, ma räägin.

Aga olgu. Ma toon täpsema näite.

Eile õhtul tulin järjekordse maakütte firma kontorist koju ja naine tervitas mind juba välisuksel.

“Kas sa süüa tahad?” uuris ta.

“Milliseid produkte konsumeerimiseks pakud?” küsisin mina vastu ega saanud ise arugi, et olin kenitlema kukkunud.

“Konsumeerimiseks?” ajas naine silmad pärani.

“Nojah, mis tooteid mu seedetrakti planeerid insertida?”

“Porgandeid plaanin insertida,” turtsatas naine ja läks kööki. “Sa ei taha teada, kuhu ma need sulle inserdin,” hüüdis ta lõõpides.

“Ma käisin maakontuuri asju uurimas,” vahetasin ma teemat ja vaatasin, kuidas naine porgandeid hakkima asus.

“Ära räägi,” lõõpis naine. “See oli kindlasti põnev!”

“Absoluutselt. Nimelt võib maakontuuri paigaldada nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt.”

“Tõesti või?” ajas naine pupillid demonstratiivselt punni. “Kuidas meie ta paigaldame?”

“Noh, oleneb.”

“Millest?”

“Horisontaalse maakontuuri paigalduse puhul on vaja meeter sügavust ja torude vahe on samuti circa meeter.”

“Võimas,” pani naine kööginoa käest.

“Jah. Kui krundil on piisavalt ruumi ja haljastust ei ole, siis on mõistlik valida horisontaalne variant. See on tunduvalt odavam.”

“Odavam on esimene sõna, millest ma praegu aru saan.”

“Probleem on selles, et meil on haljastus,” panin ma prillid ette ja hakkasin portfellist pabereid otsima.

“Kuidas see probleem on?” võttis naine kööginoa tagasi kätte. “Ise olid ju kah nõus, et mõni põõsas võiks õues ikka olla.”

“Jah. Aga haljastusega tuleb panna vertikaalne kontuur.”

“Ja see on kallim?”

“No natuke jah. Aga tegelikult on vertikaalne maakontuur efektiivseim ja sealt saab tasuta jahutust.”

“Tasuta mulle meeldib. Kasvõi jahutust.”

“Just. Sügaval maa see on stabiilselt jahe ning sealt see tasuta jahutus tuleb.”

Kurat, küll ma olen tark.

“Oota, aga mis see maakontuur on?” küsis naine ootamatult.

“Eee, ma ei tea. Maaküte vajab seda… vist.”

“Kui sa ei tea, mis asi on maakontuur, siis miks sa arvad, et meil seda vaja on?”

“Rainer ütles.”

“Kes on Rainer?”

Ma sööstsin arvutituppa, tagusin guugli otsiaknasse “maakontuur” ja hüüdsin hetke pärast võidukalt: “Maakontuur on maasoojuspumba üks osa, mis paigaldatakse pinnasesse ja see nõuab teatud maa-ala olemasolu. Maasoojuspumba väliskontuuri saab paigaldada ka jõesängi või järve vastavate paigalduse tehnoloogiatega.”

“Ahahh,” hüüdis naine köögist vastu. “Öelnud kohe. Ma arvasin, et sa räägid millestki keerulisest.”

“Aga see ongi keeruline.”

“Nii keeruline, et ainult sina oled võimeline sellest aru saama?”

Point taken. Läksin kööki, istusin laua taha ja olin ülejäänud õhtu vait. Ning rääkisin edaspidi naisega arusaadavas eesti keeles.