AIT Nord maakütte blogi

Pane kampsun selga, võta tass kuuma kohvi, loe meie blogi ja kui siis kah soe ei hakka, tuleb Sul ilmselt kodune küttesüsteem välja vahetada.

Kuulsuse elu on raske

postitas Mart Maaküte | 1.oktoober 2018

Tark on mõnikord raske olla. Ma tean, millest räägin. Ma olen nimelt ühes asjas nii pagana tark, et endalgi hakkab aeg-ajalt hirm. Kuid iga taolise õndsusega kaasnevad needused.

Käisin võrkpalli vaatamas. Eesti versus Soome, vinge vastasseis, olin juba eelmisest õhtust elevil. Olen ise aastaid saalivõrku ja rannavollet tagunud, suudan sulustamisel ja pallingul vahet teha ning olen isegi legendaarse Viljar Looriga paar minutit juttu ajanud! Väikest viisi asjatundja niisiis.

Võtsin mängu ootuses istet ning suunasin pilgu otsajoone taha (sealt pannakse pall mängu, kes ei tea).

„Mart, kurivaim!” kuulsin järsku selja tagant. „Taevale tänu, et sind praegu näen. Kuule, mul on soojuspump tuksis, ole hea mees ja ütle, milles probleem!”

Keerasin ringi ja seal ta istus, paar istmerida minust kõrgemal: Kuldar Kaljas, mees minevikust, mees, kellega sai omal ajal koolipidudel rahvast hullutatud. Kuldar oli nimelt diskor ja mina hobi korras valgustaja, nii palju kui kaks koolipoissi said diskor ja valgustaja olla.

„Oota, ma tulen sinna,” huilgas Kuldar ja pressis end minu kõrvale istuma, mis sest, et ruumi polnud. Mäng oli vahepeal käima löödud ja mina olulise hetke maha maganud.

„Karootše,” jätkas Kuldar. „Mul soojuspump ei tööta, äkki seletad, mis viga?”

„Noh, raske niimoodi asja nägemata öelda,” üritasin Kuldarist vabaneda ja mängu vaatama hakata. „Selleks on vaja ikka masinat näha, et õige diagnoos panna.”

„Ei ole hullu,” ütles Kuldar. „Ma olen kõigist veateadetest pildi teinud, äkki saad selle järgi aru.” Ta võttis taskus telefoni ja kukkus imepisikeselt ekraanilt uduseid fotosid näitama. „Näe, siuke. Ja siis tuli siuke. Tegin pumbale restardi, aga siis hakkas siukest koodi andma.”

Ma olin raevus. Ma olin tulnud vaatama võrkpalli, mitte kellegi soojuspumba veateateid.

„Küsi paigaldaja käest, ta on asjaga rohkem kursis, seal võib jumal teab mis olla, mingi voolu jama või midagi sellist.”

„Sa arvad, et ma ei küsinud? Tüüp on oma firmaga ammu pankrotis, nüüd tegeleb raamatupidamiskoolituste müügiga,” pani Kuldar edasi.

„Küsi siis müüja käest,” hakkasin lõplikult tüdinema.

„Arturi vä?” küsis Kuldar. „Artur ei võta mu kõnesid vastu. Tagasi kah ei helista. Kuulsin sõpradelt, et ongi siuke mees – kui vaja pump maha müüa, elab sul seljas ja helistab kas või kell kolm öösel. Peale müüki kaob aga nagu vits vette.”

Esimene geim sai läbi ja ma ei teadnud isegi seda, millise seisuga.

„Kuule,” sai mul villand. „Mine osta pump sellisest firmast, kus sinu murede vastu ka peale müüki huvi tuntakse.”

„Arvad jah?”

„Täiega arvan.”

„Kurat, see on päris hea mõte.”

„Täiega hea mõte.”

„Ole meheks, Mart. Ma poleks ise osanud selle peale tullagi.”

Kuldar polnud irooniline ega midagi, küllap sai lõpuks aru, et suvalise Arturi käest pole mõtet pumpa osta. Ja mina sain aru, et edaspidi tuleb võrkpalli vaatama minnes kapuuts silmadele tõmmata. Kuulsuse elu on pagana raske, isegi kui oled lihtsalt Mart Maaküte.

22 Shares
Share22
Tweet
Share
+1
Pin