Maaküte kasutab soojusallikana maapinda või veekogudesse talletunud päikeseenergiat

Maaküte toimib soojuspumba abil, mis transpordib soojusenergia hoonesse ning toodab sellest elektrienergia abil soojust, mida saab kasutada ruumide kütmiseks ning sooja tarbevee tootmiseks.

Mida madalam on maja küttegraafik (küttekehades ringleva küttevee temperatuur), seda efektiivsemalt soojuspump töötab.

Näiteks põrandakütte puhul töötavad Alpha innotec’i maasoojuspumbad aastase soojusteguriga (SCOP) julgelt üle 5. See tähendab seda, et ühest ühikust elektrienergiast toodetakse viis ühikut soojusenergiat.

Radiaatorkütte puhul jääb aastane soojustegur ca 4 – 4,5 vahele (sõltuvalt sellest kui kõrget temperatuuri radiaatoritesse võimaldama peab).

Päikeseenergia ammutamiseks saab kasutada nelja erinevat looduslikku soojusallikat: maapind, energiakaev, põhjavesi või veekogu. Sobivaim soojusallikas valitakse sõltuvalt hoone asukohast ning selle energiavajadusest.

Maapind

Eestis on enim kasutatud soojusallikaks maapind. Maapinnast soojusenergia ammutamiseks kasutatakse erinevaid maakollektoreid, millest kõige odavam ja laialt levinum on horisontaalne pinnasekollektor. Nagu nimigi ütleb, paikneb horisontaalne pinnasekollektor maapinnas horisontaalselt.

Energiakaevu paigaldamine on kallim võrreldes horisontaalse pinnasekollektoriga. Küll on paigaldus kliendi jaoks oluliselt mugavam. Mugav seetõttu, et energia ammutamiseks vajalikku maapinda on vaja oluliselt vähem võrreldes horisontaalse pinnasekollektoriga.

Energiakaevu rajamisel tuleb alati ka kooskõlastus võtta Keskkonnaametilt, kes fikseerib täpsemalt kui sügavale võib puurkaevud rajada. Tavaliselt on puuraugu sügavus 60 kuni 120 meetrit (sõltub suuresti sellest, mis piirkonnas puurimine teostatakse).

Lisaks on energiakaevudel ka muid eeliseid võrreldes horisontaalse kollektoriga. Kuna energiat ammutatakse sügavamatest maapinna soppidest, saab maasoojuspump sealt kätte kõrgemat temperatuuri võrreldes horisontaalse kollektoriga. Mida kõrgemat temperatuuri maapinnast kätte saame, seda efektiivsemalt maaküte toimib.

Lisaks saab energiakaevusid soojemal perioodil väga nutikalt ära kasutada jahutuseks. Jahutus toimib nii, et maapinna sügavustest tsirkuleerime madalat temperatuuri otse maja jahutusringi. Nii on tagatud suvel majale jahutus ning ühtlasi laeme üleliigse soojuse tagasi puurkaevudesse. Järgneval kütteperioodil saame mahalaetud jääksoojust jällegi hoone kütte hüvanguks kasutada.

Põhjavesi

Soojusallikana saab kasutada ka põhjavett, juhul kui selle temperatuur jääb aastaringselt vahemikku 3–12 ºC. Põhjavette on samamoodi talletunud päikeseenergia, mida soojuspump saab maja kütmiseks kasutada. Põhjavee kasutamiseks ühendatakse maasoojuspumbaga tavaliselt 2 üksteisest 15–20 m kaugusel asuvat puurkaevu. Ühte neist kasutatakse vee võtmiseks ja teist vee tagasijuhtimiseks. Puurkaevud peavad asuma samas veekihis ning olema ühe sügavused, et mitte häirida looduslikku tasakaalu ega kahjustada põhjavett.

Veekogu

Kui hoone asub veekogu lähedal, saab soojusallikana kasutada ka veekogus asuvat vett. Sellisel juhul paigaldatakse veekogu põhja kollektor, mis ammutab kütmiseks vajalikku soojusenergiat. Veekollektori abil on võimalik soojusenergiat ammutada nii järvedest, jõgedest kui ka merest.

Jõe- ja järvevee puhul on oluliseks puuduseks see, et veekogude pinnakihi temperatuur on väga kõikuv. Suvel on vesi pinnakihtides soojem ning talvel on pinnakihtide temperatuur nullilähedane. Äärmiselt oluline on see, et veekogu puhul, kust soojusenergiat ammutatakse, oleks välistatud läbikülmumine.

Miks eelistada maakütet?

Maakütte eelistamiseks on mitmeid põhjuseid. Esiteks on maaküte kõige väiksema püsikuluga kütteliik. Võrreldes elektriküttega on maakütte elektrikulu kuni 80% väiksem, mis omakorda tähendab, et maaküte on vaieldamatult kõige soodsam kütteviis.

Teiseks on päikeseenergia taastuv energiaallikas, mis tähendab, et maaküte on keskkonnasõbralik kütteliik. Maaküte annab võimaluse lahendada kütmisvajadused ilma keskkonda saastamata ning maavarasid liigselt kulutamata.

Nõuetekohane paigaldus ning regulaarne hooldus tagab maasoojuspumbale pika eluea. Kui Teie maja küttesüsteemi on paigaldatud maasoojuspump soovitame kord aastas tellida korraline hooldus. Korralikult hooldatud soojuspump teenib Teid pikki aastaid.

Maasoojuspumba paigaldus

Maasoojuspump sobib nii vanemate hoonete küttesüsteemi renoveerimiseks kui ka uusehitistele paigaldamiseks. Maakütte paigaldamiseks tuleb eelnevalt teha põhjalik eeltöö ning küttesüsteemi paigaldamiseks tuleks palgata oma ala professionaal.  

Maasoojuspumba paigaldus võib esialgu olla kulukam, kui mõne teise küttesüsteemi paigaldamine, kuid tasub end pikemas perspektiivis kindlasti ära, kuna tegemist ühe soodsaima kütteliigiga.

Veel eeliseid, mida maaküte omab:

  • Soojuspump töötab täisautomaatselt. Ei mingit küttematerjalide tassimist ning tuha koristamist;
  • Soojuspump töötab ülimalt vaikselt;
  • Kontroll distantsilt – kui soojuspumbale on tagatud internetiühendus, saame soojuspumpa distantsilt juhtida. Lisaks on tänu internetimoodulile meie tehnikutel võimalik distantsilt soojuspumba tööseiret teostada.
  • Kõik ühest keskusest – maasoojuspump tagab hoonele kütte, sooja tarbevee ning jahutuse. Süsteemi on võimalik lisada erinevaid lisafunktsioone (basseiniküte, PV paneelide liidestus jne).