Maasoojuspump kasutab soojusallikana maapinda

või veekogudesse talletunud päikeseenergiat

maasoojuspump

20+
aastat
kogemust

maasoojuspump

Maaküte on VINGE!

Maaküte toimib soojuspumba abil, mis transpordib soojusenergia hoonesse ning toodab sellest elektrienergia abil soojust, mida saab kasutada ruumide kütmiseks ning sooja tarbevee tootmiseks.

Maaküte on kõige väiksema püsikuluga kütteliik!  Maaküte on kuni 80% väiksema elektrikuluga kui elektriküte, mis omakorda tähendab, et maaküte on vaieldamatult kõige soodsam kütteviis.

Mida madalam on maja küttegraafik (küttekehades ringleva küttevee temperatuur), seda efektiivsemalt soojuspump töötab.

Näiteks põrandakütte puhul töötavad Alpha Innotec’i maasoojuspumbad aastase soojusteguriga (SCOP) julgelt üle 5. See tähendab seda, et ühest ühikust elektrienergiast toodetakse viis ühikut soojusenergiat.

Radiaatorkütte puhul jääb aastane soojustegur ca 4 – 4,5 vahele (sõltuvalt sellest kui kõrget temperatuuri radiaatoritesse võimaldama peab).

Maakütte soojusenergia ammutamiseks saab kasutada nelja erinevat looduslikku soojusallikat: maapind, energiakaev, põhjavesi või veekogu. Sobivaim soojusallikas valitakse sõltuvalt hoone asukohast, krundi suurusest ning hoone energiavajadusest. Tuleb ka teha mõned soojuspumba paigalduseks vajaminevad eeltööd.

Maaküte omab mitmeid eeliseid!

Kuna maaküte kasutab keskkonnas salvestunud päikeseenergiat hoonete kütmiseks, mis on taastuv energiaallikas, siis saab maakütet pidada keskkonnasõbralikuks kütteliigiks.

Maaküte annab võimaluse lahendada kütmisvajadused ilma keskkonda saastamata ning maavarasid liigselt kulutamata.

Nõuetekohane paigaldus ning regulaarne hooldus tagab maasoojuspumbale pika eluea. Kui Teie maja küttesüsteemi on paigaldatud maasoojuspump, siis soovitame kord aastas tellida korraline hooldus. Korralikult hooldatud soojuspump teenib Teid pikki aastaid.

Eestis on populaarseimaks maakütte soojusallikaks maapind

Maapinnast soojusenergia ammutamiseks kasutatakse erinevaid maakollektoreid, millest kõige odavam ja laialt levinum on horisontaalne pinnasekollektor. Nagu nimigi ütleb, paikneb horisontaalne pinnasekollektor maapinnas horisontaalselt.

Energiakaevu paigaldamine on kallim võrreldes horisontaalse pinnasekollektoriga. Küll on paigaldus kliendi jaoks oluliselt mugavam. Mugav seetõttu, et energia ammutamiseks vajalikku maapinda on vaja oluliselt vähem võrreldes horisontaalse pinnasekollektoriga.

Energiakaevu rajamisel tuleb alati ka kooskõlastus võtta Keskkonnaametilt, kes fikseerib täpsemalt kui sügavale võib puurkaevud rajada. Tavaliselt on puuraugu sügavus 60 kuni 120 meetrit (sõltub suuresti sellest, mis piirkonnas puurimine teostatakse).

Lisaks on energiakaevudel ka muid eeliseid võrreldes horisontaalse kollektoriga. Kuna energiat ammutatakse sügavamatest maapinna soppidest, saab maasoojuspump sealt kätte kõrgemat temperatuuri võrreldes horisontaalse kollektoriga. Mida kõrgemat temperatuuri maapinnast kätte saame, seda efektiivsemalt maaküte toimib.

Lisaks saab energiakaevusid soojemal perioodil väga nutikalt ära kasutada jahutuseks. Jahutus toimib nii, et maapinna sügavustest tsirkuleerime madalat temperatuuri otse maja jahutusringi. Nii on tagatud suvel majale jahutus ning ühtlasi laeme üleliigse soojuse tagasi puurkaevudesse. Järgneval kütteperioodil saame mahalaetud jääksoojust jällegi hoone kütte hüvanguks kasutada.

Põhjavesi maakütte soojusallikana

Maakütte soojusallikana saab kasutada ka põhjavett, juhul kui selle temperatuur jääb aastaringselt vahemikku 3–12 ºC. Põhjavette on samamoodi talletunud päikeseenergia, mida soojuspump saab maja kütmiseks kasutada. Põhjavee kasutamiseks ühendatakse maasoojuspumbaga tavaliselt 2 üksteisest 15–20 m kaugusel asuvat puurkaevu.

Ühte neist kasutatakse vee võtmiseks ja teist vee tagasijuhtimiseks. Puurkaevud peavad asuma samas veekihis ning olema ühe sügavused, et mitte häirida looduslikku tasakaalu ega kahjustada põhjavett.

maasoojuspump  ja maaküte

2200+
paigaldatud
seadet

Küte veekogust

Kui hoone asub veekogu lähedal, saab maakütte soojusallikana kasutada ka veekogus asuvat vett.

Sellisel juhul paigaldatakse veekogu põhja kollektor, mis ammutab kütmiseks vajalikku soojusenergiat. Veekollektori abil on võimalik soojusenergiat ammutada nii järvedest, jõgedest kui ka merest.

Jõe- ja järvevee puhul on oluliseks puuduseks see, et veekogude pinnakihi temperatuur on väga kõikuv. Suvel on vesi pinnakihtides soojem ning talvel on pinnakihtide temperatuur nullilähedane. Äärmiselt oluline on see, et veekogu puhul, kust soojusenergiat ammutatakse, oleks välistatud läbikülmumine.

Maasoojuspumba paigaldamine

Maasoojuspump sobib nii vanemate hoonete küttesüsteemi renoveerimiseks kui ka uusehitistele paigaldamiseks. Maakütte paigaldamiseks tuleb eelnevalt teha põhjalik eeltöö ning küttesüsteemi paigaldamiseks tuleks palgata oma ala professionaal. 

Maaküte võib olla kulukam küttesüsteem, kui mõne teise süsteemi paigaldus. Kuid maaküte tasub ennast pikemas perspektiivis kindlasti ära, kuna tegemist on ühe soodsaima püsikuludega kütteliigiga.

Maaküte omab veel palju eeliseid

  • Maakütte soojuspump töötab täisautomaatselt. Ei mingit küttematerjalide tassimist ning tuha koristamist;
  • Maakütte küttelahendused töötavad ülimalt vaikselt;
  • Kontroll distantsilt – kui soojuspumbale on tagatud internetiühendus, saame soojuspumpa distantsilt juhtida. Lisaks on tänu internetimoodulile meie tehnikutel võimalik distantsilt soojuspumba tööseiret teostada.
  • Kõik ühest keskusest – küttesüsteemi maasoojuspump tagab hoonele kütte, sooja tarbevee ning jahutuse. Süsteemi on võimalik lisada erinevaid lisafunktsioone (basseiniküte, PV paneelide liidestus jne).
  • Maaküte on tuleohutu küttelahendus. Teie pere saab muretult nautida kodusoojust!

Raul Kukk

Rain Laanemets

Artem Rusak

Share
Tweet
Pin
Share
0 Shares