AIT Nord maakütte blogi

Pane kampsun selga, võta tass kuuma kohvi, loe meie blogi ja kui siis kah soe ei hakka, tuleb Sul ilmselt kodune küttesüsteem välja vahetada.

Maaküte – energia maapõuest

postitas Ait-Nord | 6.veebruar 2015

Maasoojuspumpasid on Eestis paigaldatud juba üle 15 aasta. Tegemist on seadmetega, mis on kahtlemata enda eksistentsi õigustanud ning just seepärast projekteeritakse üha enam küttelahendusi just nimelt soojuspumpade baasil. Põhjuseid on mitmeid:

  1. Maaküte on mugav – maasoojuspump ei vaja pidevat manuaalset sekkumist. Peale paigaldamist ning seadistamist töötab maasoojuspump talle ettenähtud reziimil langetades ning tõstes küttevee temperatuure vastavalt välisõhu temperatuuride järgi fikseeritud küttekõverale (vastavalt soojuspumba automaatikas seadistatud parameetritele);
  2. Maaküte on ökonoomne – maasoojuspump kasutab töötamiseks elektrienergiat andes 1 ühiku siseenergia (elektrienergia) kohta kuni 4,7 ühikut soojusenergiat (vastavalt reziimile, millel maasoojuspump töötama peab).
  3. Maaküte ei tekita ebameeldivusi nagu tolm, tahm ning üleliigne müra.

MAAKÜTE – täpsemalt maapõu, kust soojust ammutame

Eestis on vaieldamatult horisontaalse kollektori paigaldamine populaarseim. Üha enam aga tuntakse ka huvi vertikaalselt paigaldatavate kollektorite vastu. Põhjuseks võib olla vaba maapinna puudulikkus, soov jätta välishoovi haljastus puutumata või tulevikus hoonele juurdeehitusi planeerida. Käesolevas artiklis keskendume eeskätt horisontaalselt paigaldatavale kollektor-lahendusele.

Maaküte horisontaalkollektor-lahendusega nõuab üsnagi suurt vaba maa-ala ning samuti seab ka „koormatud“ maapinnale teatud piiranguid:

  1. Kollektoriga hõivatud maapinnale ei saa rajada kõrghaljastust;
  2. Kollektoriga hõivatud maapinnale ei saa planeerida juurdeehitusi;
  3. Kollektoriga hõivatud maapinna näol peaks olema tegemist haljasalaga, mida talvel lumest puhtaks ei lükata (kuna lumi on suurepärane isolaator, saavutab maaküte oluliselt suuremaid säästunumbreid, kui teda katab talvel „soe mantel“ lume näol.

Maasoojuspump ning sellega seonduvalt vajamineva maapinna suurus sõltub mitmest asjaolust. Eeskätt on määravad kaks faktorit:

  • Kui võimas peaks maasoojuspump olema
  • Maapinna eripärad (niiske / kuiv / liivarikas / savine / paekivine jne.

Energia hulga, mida maapõuest ammutama hakkame, määrab maasoojuspump. Kui pikalt aga maakollektorit paigaldama peaksime, et vajalik energiahulk kätte saada – määrab pinnase tüüp.

Kuivem pinnas nõuab oluliselt pikemat kollektorit võrreldes niiske pinnasega.

  • Kuiv liivapinnas annab meile ca 10 vatti jooksva meetri kohta;
  • Savise pinnase puhul võib arvestada 15 vatti jooksva meetri kohta
  • Vesiliiva puhul saame meetri pealt kätte lausa 20 vatti soojusenergiat.

Toome siinkohal mõned näited andmaks paremat ülevaadet, kuidas maaküte pinnase eripäradest mõjutatud saab:

  • Esimene näide: 150 ruutmeetrit eramu – maaküte – pinnas: kuiv liiv;
  • Teine näide: 200 ruutmeetrit eramu – maaküte – pinnas: niiske savine / muldjas;
  • Kolmas näide: 300 ruutmeetrit eramu – maaküte – pinnas: vesiliiv.

Esimene näide – maaküte – 150 ruutmeetrine maja

150 ruutmeetrise maja puhul oleks mõistlik lahendus 8 kW võimsusega maasoojuspump (ei kehti passiivmajade puhul). 8 kW maasoojuspump soovib horisontaalset kollektorit alljärgnevalt:

  • Pinnas: kuiv liiv – 600 meetrit maakollektorit. 600 meetrit on mõistlik jaotada kaheks võrdseks liiniks: 300 meetrit + 300 meetrit vältimaks liialt suurt takistust;
  • Pinnas: niiske / savine – 400 meetrit maakollektorit. 400 jooksvat meetrit saame ilma takistuseta paigaldada ühe pika jooksuna;
  • Pinnas: vesiliiv – 300 meetrit maakollektorit. 300 jooksvat meetrit saame samuti paigaldada ühe liinina.

200 ruutmeetrise maja puhul oleks mõistlik lahendus 10 kW võimsusega maasoojuspump (ei kehti passiivmajade puhul). 10 kW maasoojuspump soovib horisontaalset kollektorit alljärgnevalt:

  • Pinnas: kuiv liiv – 750 meetrit maakollektorit. 750 meetrit on mõistlik samuti jaotada kahe liini vahel vältimaks liiga suurt takistust primaarringis;
  • Pinnas: niiske / savine – 500 meetrit maakollektorit. 500 jooksvat meetrit tuleks samuti jaotada kahe liini vahel;
  • Pinnas: vesiliiv – 375 meetrit maakollektorit. 375 jooksvat meetrit saame samuti paigaldada ühe liinina.

300 ruutmeetrise maja puhul oleks mõistlik lahendus 14 / 16 kW võimsusega maasoojuspump (ei kehti passiivmajade puhul). 16 kW maasoojuspump soovib horisontaalset kollektorit alljärgnevalt:

  • Pinnas: kuiv liiv – 1200 meetrit maakollektorit. 1200 meetrit tuleks jaotada juba kolme liini vahel (3 x 400 meetrit);
  • Pinnas: niiske / savine – 800 meetrit maakollektorit. 800 jooksvat meetrit tuleks jaotada kahe liini vahel;
  • Pinnas: vesiliiv – 600 meetrit maakollektorit. 600 jooksvat meetrit tuleks jaotada kahe liini vahel.

Nagu näha sõltub maakollektori paigaldamisel kollektori pikkus väga suuresti pinnase eripäradest. Alati oleks mõistlik tehtud kalkulatsioonidele lisada veel 10 – 15% ning saadud tulemus aluseks võtta. Pole mõistlik hoida kokku maakollektori pikkuse pealt.

Hoides liigselt kokku kollektori paigaldusel, kurname kütteperioodil liigselt maapinda. Tulemuseks on see, et kütteperioodi lõpul on maasoojuspump sunnitud hakkama maja kütteks „appi võtma“ lisakütet (elektrit).

Kokkuvõtlikult võib öelda, et maaküte on kahtlemata soodsaim kütmisviis tänapäeva tingimustes kui on järgitud paigalduse aspektist olulisi nüansse. Ebapiisava pikkusega maakollektori puhul kulutatakse maasoojus ära enne kui kütteperiood on lõppenud. Kuna soojus on otsas, peame alternatiivselt soojusenergiat ammutama. See aga tähendab märgatavaid lisakulusid tellijale.

Lugupidamisega,
Perekond AIT-Nord