AIT Nord maakütte blogi

Pane kampsun selga, võta tass kuuma kohvi, loe meie blogi ja kui siis kah soe ei hakka, tuleb Sul ilmselt kodune küttesüsteem välja vahetada.

Maaküte – energiakaevud

postitas Ait-Nord | 7.september 2014

Maaküte energiakaevudega – millega siis täpsemalt tegemist on ?

Energiakaevu all peame silmas vertikaalselt maapinda puuritud auku, mis on täidetud spetsiaalse plastikust U-kollektoriga. Üldiselt täidetakse energiakaev spetsiaalse betoniit-saviga, kuid rakendatakse ka niiöelda pool-avatud süsteemi, kus U-kollektor jääb suures osas otsekontakti põhjavee erinevate horisontidega. Sellisel juhul lokaliseeritakse vee-horisondid teinetesisest kasutades spetsiaalseid muhve, mis niiskusega kokkupuutudes paisuvad ning erinevad põhjavee kihid üksteisest eraldavad.
Energiakaevud (teise sõnaga ka soojuspuuraugud, maasoojuskaevud, maaküttekaevud, energiavaiad jne) on mõistlik lahendus ning siinkohal ei tasuks end lasta niivõrd heidutada kallimast soetusmaksumusest.

Millal kaaluda energiakaevude lahendust?

Puudub sobiva suurusega vaba maa-lapp horisontaalse kollektori jaoks – maasoojuspump nõuab horisontaalse kollektori lahenduse puhul oluliselt rohkem vaba maapinda. Näiteks keskmine väike eramu (vajalik võimsus näiteks 10 kW maasoojuspump) nõuab vaba maapinda ca 500 – 700 m2.

Puudub soov juba tehtud haljastust rikkuda ning kogu krunti üles kaevata – maaküte nõuab horisontaalse kollektori puhul, et kogu koormatav maalapp üles kaevataks ning kollektor 1 – 1,4 m sügavusele paigaldataks. Juba haljastatud hoovile tähendab see aga kogu aias veedetud töö nullimist.

Planeeritud on ka jahutuslahendus – sellisel juhul on maaküte energiakaevudega ideaalne lahendus. Energiakaevudega saame suvisel kuumal perioodil rakendada pasiiv-jahutust. See võimalus aga horisontaal-kollektori lahenduse puhul puudub. Tegemist on väga olulise nüansiga, sest kogu suvise aja jahutusenergia saame energiakaevudega praktiliselt täiesti tasuta! Kompressori rakendamiseks tööd me tegema ei pea ning maasoojuspump kasutab energiat vaid tsirkulatsioonipumpade tööks (soojus/külmakandja tsirkuleerimiseks energiavaiadesse, kus toimub soojusenergia ülekanne kandjalt maapinnasesse).

Madalaimad jooksvad muutuvkulud küttele ning jahutusele – jahutuse kohta sai oluline juba eelmises punktis öeldud. Mis puudutab kütet, siis maaküte energiavaiadega töötab kuni 15% efektiivsemalt võrreldes horisontaal-kollektori lahendusega. See tuleneb puhtalt sellest, et maasoojuspump saab märksa kõrgemat temperatuuri primaarringist ammutada võrreldes horisontaal-kollektori lahendusega.

Toome siinkohal mõned näited ning võtame aluseks Alpha-innoTec maasoojuspumbad ning teise alusena selle, et soojuspump peab töötama põrandakütte reziimil.
Maasoojuspumbad väiksematele eramutele:

  • B0/W35 standardil ehk maaküte horisontaal-kollektoriga – COP 4,4 kuni 4,7 ehk kütte MWH hind: ca 26 eurot;
  • B5/W35 standardil ehk maaküte energiavaiadega – COP 5,0 kuni 5,3 ehk kütte MWH hind: ca 23 eurot;

Maasoojuspumbad suurtematele eramutele ja näiteks koolidele:

  • B0/W35 standardil (maaküte horisontaal-kollektoriga) – COP 4,1 kuni 4,5 ehk kütte MWH hind: ca 28 eurot;
  • B5/W35 standardil (maaküte energiavaiadega) – COP 4,8 kuni 4,9 ehk kütte MWH hind: ca 25 eurot;

Maasoojuspumbad suurtematele hoonetele sh tööstushooned:

  • B0/W35 standardil (maaküte horisontaal-kollektoriga) – COP 4,5 kuni 4,8 ehk kütte MWH hind: ca 25 eurot;
  • B5/W35 standardil (maaküte energiavaiadega) – COP 5,1 kuni 5,6 ehk kütte MWH hind: ca 22 eurot;

Võimsad profiseeria maasoojuspumbad (võimsus kuni 160 kW):

  • B0/W35 standardil (maaküte horisontaal-kollektoriga) – COP 4,3 ehk kütte MWH hind: ca 28 eurot;
  • B5/W35 standardil (maaküte energiavaiadega) – COP 4,7 ehk kütte MWH hind: ca 31 eurot.

Nagu näha töötab maasoojuspump energiavaiade lahendusega ca 10 -15 % efektiivsemalt. Väikeste eramute puhul (mille aastane soojustarbimine on ca 20 kuni 30 MWH aastas) ei ole säärane sääst küll midagi väga märkimisväärset, kuid suurtemate hoonete puhul juba on.
Eeskätt on suurema kaaluga argumentideks justnimelt sobiva maa-ala puudus / soov olemasolevat haljastust mitte rikkuda / hoonele on planeeritud ka jahutuslahendus.

Kui kallis on energiakaevu rajamine ?
Energiakaevude rajamise maksumus sõltub eeskätt sellest, mis pinnasega konkreetsel juhul tegemist on. Just varisevad ning pudedad pinnasekihid on need, mis puurimistöö kalliks teevad, kuna pudedad kihid tuleb spetsiaalse terastoruga manteldada. Seega kõigile kehtivat jooksva meetri hinda on keeruline pakkuda.
Iseenesest mõistetavana sõltub energiakaevude lahenduse maksumus ka planeeritava süsteemi võimsusest.

Kui sügavad peaksid energiakaevud olema ning mitu energiakaevu minu maja vajab?

Jällegi täiesti piirkonnast sõltuv. Kui näiteks Tallinnas on oluliselt raskem saada puurimisluba sügavate energiakaevude rajamiseks, siis vähem tihedalt asustatud piirkondades võib loa menetlemine hoopis lihtsamini minna.
Energiakaevude sügavus ning arv sõltub puhtalt sellest, mis on maja soojuskoormus. Soojuskoormuse järgi jõuame järelduseni, milline võiks olla sobiliku võimsusega maasoojuspump. Sealt edasi arvutame juba välja, mitu kilovatti soojusenergiat meil tuleb maapõuest võtta ning sealt juba edasi mitu meetrit peaksime puurima.
Rusikareegel ütleb, et energiakaevude puhul võiks arvestada ca 40 kuni 50 vatti meetri kohta. Ehk siis näiteks eramu, millele on planeeritud 10 kW võimsusega maasoojuspump tahab saada ca 160 – 180 meetrit puurimist.

Energiakaevud – kas tegemist täiesti värske ning uudse lahendusega?

Energiakaevud on soojustehnilistes lahendustes figureerinud juba pikki aastaid. Eeskätt meie põhjanaabrite (Soome, Rootsi) seas laialt levinud lahendus on tõstmas pead üha kõrgemale ka Eestis. Eks põhjuseks ole järjest konkurentsivõimelisemaks muutuv hind ning kaalukad plussid, mida energiakaevud horisontaal-kollektor lahenduse ees omavad.

Kas energiakaevude rajamiseks tuleb taotleda ka luba ?

Maaküte koos energiakaevudega nõuab vastavasisulist loa taotlemist kohalikult omavalitsuselt. Rõõm on tõdeda, et üha enam saadakse rahuldavaid otsuseid ning maaküte energiavaiadega on üha laiemat levikut pälviv lahendus.