AIT Nord maakütte blogi

Pane kampsun selga, võta tass kuuma kohvi, loe meie blogi ja kui siis kah soe ei hakka, tuleb Sul ilmselt kodune küttesüsteem välja vahetada.

Maaküte – maasoojuspumba soojustegur

postitas Ait-Nord | 7.september 2014

Maasoojuspump tarvitab töötamiseks elektrienergiat. Põhjus, miks maaküte on niivõrd populaarseks küttelahenduseks saanud on süsteemi kõrge efektiivsus. Maasoojuspump tarvitab küll elektrienergiat, kuid annab see-eest tarvitatud energia eest vastu kordades rohkem soojusenergiat.

Maasoojuspumba töötamise tõhususe ning efektiivsuse hindamiseks kasutatakse üldlevinut terminit „soojustegur” (inglise keeles lühend „COP” ehk coeficent of performance). Tegemist on näitajaga mis väljendab töötamiseks kulunud energia (elektrienergia) ning toodetud energia (soojusenergia) omavahelist suhet.

Näiteks kui meil on maasoojuspump, mille COP on 4.0, siis tähendab see seda, et 1 kWh tarbitud elektrienergia eest saame 4 kWh soojusenergiat vastu.

Kindlasti on lugejale tuttavad erinevate soojuspumpade brozüürid ning infovoldikud, millel on välja toodud seadmete soojustegurid. Üldjuhul on brozüüridel lisaks soojustegurile (COP) ka juures lisamärge – näiteks B0/W35 või B0/W45. Nimetatud tähised näitavad soojuspumba tööreziimi. Näiteks B0/W35 – ehk primaarringi soojuskandja temperatuur 0 kraadi ning pealevoolu temperatuur 35 kraadi (klassikaline põrandaküte). See-eest B0/W45 – ehk primaarringi soojuskandja temperatuur 0 kraadi ning pealevoolu temperatuur 45 kraadi (suure vee mahuga radiaatorid, mis külmemal ajal kõrgemat pealevoolu temperatuuri ei nõua).

B0/W35, B0/W45, B0/W55 – tegemist nö klassikaliste standarditega, millelt soojuspumpade soojustegureid välja antakse. Kuna soovime, et maaküte oleks efektiivne kogu kütteperioodi vältel, on oluline, mis on maasoojuspumba soojustegur ka muudel sisend(primaarring)- ning väljundtemperatuuridel (küttevee pealevoolu temperatuur). Alpha-innoTec soojuspumpade manuaalidest (allalaetavad meie kodulehelt) on võimalik soojustegurid kätte saada igalt tööreziimilt. Vastavasisulisre graafikutega on varustatud kõikide mudelite manuaalid.

Soojustegur on seda kõrgem, mida väiksem on temperatuuride vahe primaarringi (maapõu ning sealt ammutatav soojusenergia) ning sekundaarringi (küttevee pealevoolu temperatuur) vahel, seda efektiivsem maasoojuspump on.

Näiteks kui eramu, millele on planeeritud põrandaküte, töötab maasoojuspump soojusteguriga kuni 4,7. Samas kui maasoojuspump peab küttereziimilt üle minema tarbevee soojendamisele, langeb ka soojustegur suuresti (väiksemate eramute puhul 2,5 – 3,0).