AIT Nord maakütte blogi

Pane kampsun selga, võta tass kuuma kohvi, loe meie blogi ja kui siis kah soe ei hakka, tuleb Sul ilmselt kodune küttesüsteem välja vahetada.

Mees, kes mõtleb ainult suksutamisest

postitas Mart Maaküte | 10.detsember 2018

Kirjutasin mõne aja eest mehest, kes mõtleb ainult seksist, mäletad? Räägi ükskõik mis teemal, tüüp kukub kohe suksutamise metafoore loopima. Ühest küljest tüütu, teisalt roppu moodi naljaks. Sellest on isegi videosüüdistus, võta kaks minutit ja vaata ära, Sa ei kahetse!

Mehe nimi on Enn ja ta helistab mulle umbes korra kuus. Eks ikka selleks, et mõni rõlge nali visata. Viimati juhtus see eile.

„Hoi, purtsumees!” kukkus Enn kohe jaurama. „Kube kikkis, ma loodan?”

„Kikkis-kikkis,” ohkasin tujutult. Alla viie minuti Enn ühtegi telefonikõnet ei pea ning mobla kinnilülitamiseks olen ma liiga viisakas.

„Kuula head nalja,” jätkas Enn. „Ingrid Rüütel ulatab ühel hommikul Arnoldile videokasseti. „Mis see on?” küsib Arnold. „See on pornofilm,” vastab Ingrid. „Ma tahan, et sa seda vaataksid.” Ingrid küsib õhtul Arnoldilt, kas see on jõudnud filmi vaadata. „Jaa,” ütleb Arnold. „Täitsa tore film. Ainult ühest asjast ei saanud ma aru.” „Millest?” küsib Ingrid. „Noh, et kas nad lõpuks siis abiellusid või mitte.””

Enn pistis oma nalja peale sellise häälega naerma, et mu telefon oleks peaaegu puruks läinud.

„On ju hea nali, paugutaat?” nõudis ta seejärel kiitust, nagu sellistel puhkudel alati.

„Täiega hea,” vastasin mina ja uurisin, kuidas saan kasulik olla.

„Tead, sa oled juba piisavalt kasulik olnud,” muutus Enn ühtäkki ootamatult alandlikuks. „Ma rohkem sellepärast helistangi, et sulle tänu avaldada, karguvahe-Ants!”

„Ei tea küll, mille eest?” küsisin meelitatult. Mitte sellepärast, et ta mind karguvahe-Antsuks kutsus, vaid ikka seetõttu, et Ennul paistis sedapuhku tõsi taga olevat.

„Tead, mis kohe praegu juhtub, vä?” küsis ta piduliku häälega.

„Hmm, las ma arvan. Lased oma ekleerist kreemi välja?” püüdsin Ennu tema enda võtetega vaikima sundida.

„Seda niikuinii, kissellitaat!” pistis Enn mürinal naerma. „Seda niikuinii! Aga enne lähen ja viskan viimased graanulid katlasse.”

„Issand, kui tüütu sa oled,” väsisin lõplikult ära.  

„Ei-ei-ei!” katkestas Enn. „Mitte selles mõttes graanulid. Nagu reaalselt graanulid! Saad aru, kõige viimased graanulid ever! Ei mingit jama enam. Jumalaga pellet! Homme tulevad tehnikud ja siis saab minust Alpha Innoteci soojuspumbamees!”

See oli küll hea uudis. Ma olin Ennule kaks aastat seletanud, miks tal on soojuspumbaga palju mugavam elada. Tema lasi aga oma elektrikütte pelletikatla vastu vahetada.

„Mis siis juhtus?” küsisin mina.

„Mis juhtus, mis juhtus!” hüüdis Enn. „Mul sai sellest tahmas roomamisest siiber, vaat mis juhtus.”

„No mul on hea meel, et targa otsuse tegid!”

„Mul kah,” ütles Enn. „Täpselt siuke tunne nagu siis, kui omal ajal Windowsi pealt Macile üle läksin. Muide, kas sa tead, kes Microsoftile nime pani?”

„Noh?”

„Bill Gatesi naine, kui oli pulmaööl esimest korda oma mehe tilli näinud. Hahahahaaaa. On ju hea nali, salaami-Jürka?”

„Täiega hea.”