AIT Nord maakütte blogi

Pane kampsun selga, võta tass kuuma kohvi, loe meie blogi ja kui siis kah soe ei hakka, tuleb Sul ilmselt kodune küttesüsteem välja vahetada.

Naine nagu relv

postitas Mart Maaküte | 25.veebruar 2020

Kui suur on tõenäosus, et kohtud naisega, kelle hüüdnimi on Relv? Imepisike? Absoluutselt. 

Kui suur on aga tõenäosus, et kohtud naisega, kelle hüüdnimi on Relv ning kes osaleb telesaates „Rööparalli” (tead küll – inimesed tormavad mööda Euroopat ning võistlevad omavahel). Olematu? Peaaegu. 

Aga mina kohtusin sellise naisega. Tema pärisnimi on Relika ning lisaks eelnimetatud „veidrustele” tegeleb ta igapäevaselt… arvasid õigesti! – soojuspumpadega. Ehk siis naine, kelle hüüdnimi on Relv ning kes osaleb telesaates „Rööparalli” ja kes tegeleb soojuspumpadega! 

Ta töötab Alpha Innoteci pumpade edasimüüja juures ning minu meelest on „Rööparalli” kogemus nii lahe, et annan oma tänase postituse Relikale. Las räägib ise, kuidas ta kogu Eesti rõõmuks Euroopas kimab.

Relika Viilas:

Tegelikult ei oleks ma pidanud sellesse saatesse üldse saama. Saatsin casting’u avalduse nii enda kui ka elukaaslase eest. Arvasime, et oleks tore koos minna. Casting’ule kutsuti aga ainult elukaaslane. Õnneks jätsid mõned inimesed tulemata ja mul paluti siiski kohale tulla. Läksimegi niisiis kahekesi. 

Mu elukaaslane ei saanud esimesest voorust aga edasi ja ausalt öeldes oleksin minagi asja napilt pooleli jätnud. Kuid otsustasin siiski jääda, sest polnud varem ühelgi casting’ul osalenud ja iga kogemus on tore. 

Inimesi polnud palju, kuid casting kestis sellegipoolest hommikust õhtuni. Lõppvoorus paluti osadel ette astuda ja kui selgus, et hoopis tagumine rida saab saatesse, käis peast läbi kiire mõte: „Oota, mida? Oi, perse, nüüd ju peabki minema.”

Kahtlesin peale saatesse saamist, kas ikka saan hakkama. Aga kuna olin jah-sõna andnud, siis ei lubanud kohusetunne saatetiimi alt vedada. Eks ma olen lapsest saadik parajalt edev olnud ning kogu see potentsiaalne tähelepanu tundus ahvatlev. 

Kõigi saates osalejatega tehti paaritunnised intervjuud ja minu oma sattus lapse sünnipäevaga samale päevale. Laps jooksis Spidermani-kostüümis ringi ja hoovis oli hiigelsuur täispuhutud batuudiloss. Mu ema suudeti kah maha rahustada, et mingit reality-narri kellestki ei tehta. 

Enne lahkumist väga palju aega ei jäänud, paar nädalat ehk. Kuna me ei teadnud, kuhu reis viib, siis oli üsna kummaline pakkida – mida ma siis õieti tegema hakkan, kus ööbin jne? Parim asi, mille kaasa pakkisin, oli paar-numbrit-liiga-suur „AIT-Nord soojuspumpade spetsialistid” logodega pusa. Loodan, et see ikka telepilti jäi.

Saate tegemine oli äge kogemus. Olen ennast kooli lõpust saadik lohutanud, et pole book smart, vaid street smart – sain seda oskust nüüd saates katsetada. Kus end akadeemiliselt rumalana tundsin, seal aitasid teised tiimiliikmed välja. Kus aga neil vajaka jäi, seal tõusin ise esile. Ma arvan, et meie võistkond oli päris heas tasakaalus, umbes nagu ka AIT Nordis! 

Üldiselt olen enda üle uhke, et saatesse läksin ja seal hakkama sain. Olen uhke, et suutsin oma hasartset ja võidujanulist iseloomu ohjata ning katsumustele püstipäi vastu minna. 

Sain aru, mis tüüpi reisid mulle meeldivad – suurlinnad mind eriti ei tõmba. Olen korra Londonis käinud ja tundsin end seal imelikult: ei saa siiani aru, miks see linn nii üleshaibitud on. Turistidele suunatud kommertsi taga on raske kaunite linnade tõelist ilu näha. 

Saates mõistsin, et enim on mulle vastukarva suurlinlaste suhtumine. Enamasti on suurlinnad räpased (mis sest, et suure kultuuriväärtusega) ja inimesi liiga palju. Ning kõigil on täiesti ükskõik. Ükskõik teistest inimestest ja prügist, à la „küll keegi teine koristab ja teeb”. Kuhu me niimoodi jõuame? Ma tegelen igapäevaselt roheliste ning energiasäästlike küttesüsteemidega, sestap ajab mind taoline hoolimatus alati vihaseks. 

„Rööparallil” osaledes avastasin end ka ühest kohast, kuhu kindlasti tagasi tahan minna – seal viibimine tegi mind justkui „väikeseks”. Tekkis tunne, et maailmas on nii palju asju, mis on tähtsamad ja suuremad kui mina, isegi probleemid tundusid seal kuidagi pisemad. Fantastiline koht ja imeline tunne, millesarnast ka edaspidi reisides taga tahan ajada. Mis koht see on ja mis minuga selles saates kõik juhtus, selgub aga juba tele-eetris! Ehk igal neljapäeval kell 20.00 Kanal 2s.