Õhk-vesi soojuspump ja selle energiasäästlikkus tagab
tehtud investeeringu kiire tasuvuse.

20+
aastat
kogemust

Õhk-vesi soojuspump kombineerib õhu ja vee

  Õhk-vesi soojuspump on kütteseade, mis soojendab õhust saadud soojusenergia abil vett, mida saab kasutada nii hoone kütmiseks kui ka tarbevee soojendamiseks.

Olenevalt hoonesse planeeritud kütteskeemist saab õhk-vesi soojuspumpa kasutada kas põrandakütte või radiaatorite kütmiseks ning samamoodi ka ruumide jahutamiseks.

Nagu ka õhksoojuspump, koosneb õhk-vesi soojuspump kahest osast: sise- ja välisosast. Õhk-vesi soojuspumba välisosa on sarnane õhksoojuspumba välisosale ning toimib samal põhimõttel ammutades välisõhku salvestunud soojusenergiat. Oluline erinevus kahe soojuspumba vahel on see, et õhksoojuspump soojendab õhku ning õhk-vesi soojuspump vett. Samas tagab õhk-vesi soojuspump suurema energiasäästu kui õhksoojuspump.

Soojuspumba peamised neli komponenti soojusülekande protsessis on: aurusti, kondensaator, kompressor ja paisventiil. Koos torustikuga moodustavad need komponendid suletud süsteemi, kus ringleb madala keemistemperatuuriga külmaagens. Madal keemistemperatuur (-40°C) võimaldab külmaagensi kasutada madalate temperatuuridega soojusallikatest soojuse ammutamiseks.

Õhk-vesi soojuspumpasid on kolme erinevat tüüpi: inverter, hübriid ja on/off. Eesti muutlikkus kliimas on kõige mõistlikum kasutada inverter tüüpi soojuspumpa, mis  reguleerib enda kompressori pöördeid ise vastavalt soojuskoormusele. Inverter tõstab kompressori võimsust, kui õues on külm, ning seade töötab minimaalsel võimsusel, kui õues on soe.

Miks valida õhk-vesisoojuspump?

Õhk-vesi soojuspump on kaasaegne töökindel ja kompaktne autonoomne küttesüsteem, mis on meie kliimas end igati õigustanud. Lisaks sellele tähendab õhk-vesi soojuspumba kasutamine olulist rahalist säästu küttekuludelt. Õhk-vesi soojuspumbaga on võimalik umbes 70% oma küttekuludest säästa võrreldes elektriküttega.

Täpne küttekulu oleneb mitmest faktorist nagu maja suurus ja asukoht ning kas hoones soovitakse kasutada ka jahutamise funktsiooni.

Veel üks oluline eelis on kütteseadme keskkonnasäästlikkus. Õhk-vesi soojuspumba kasutamine vähendab hoone CO2 emissiooni ümbritsevasse keskkonda poole võrra, kuna kütmisel puudub põlemisprotsess. See tähendab, et kütmine õhk-vesi soojuspumba abil on suitsu-, tuha-, tahma- ja ka tolmuvaba. Õhk-vesi soojuspump kasutab hoone kütmiseks ja sooja vee tootmiseks üksnes välisõhust ammutatud soojusenergiat.

Õhk-vesi soojuspump küttesüsteem omab ka pikka eluiga, kuna see on näiteks 2 korda pikem võrreldes õlikatlaga.

Õhk-vesi soojuspumba puhul on kliendil võimalik seadme siseosa ise valida. Valikus on nii integreeritud tarbevee boileriga kui ka ilma boilerita siseosad. Integreeritud boilerid on mahult tavaliselt ca 200 liitrit. Suurema tarbevee vajaduse puhul lahendatakse siseosa eraldiseisva boileriga.

2200+
paigaldatud
seadet

Kellele õhk-vesisoojuspump sobib?

Õhk-vesi soojuspump sobib nii uutes ehitistes kasutamiseks, kui ka vanade küttesüsteemide renoveerimiseks. Õhk-vesi soojuspump on hea alternatiiv maaküttele. Suureks eeliseks maakütte ees on maakollektori puudumine ja soodsam maksumus.

Õhk-vesi soojuspump sobib suurepäraselt nii uusehitistesse kui ka olemasolevate süsteemide renoveerimiseks. Olemasolevate süsteemide puhul saame tihtipeale suurt osa vanast süsteemist ära kasutada.

Näiteks kui klient kütab maja maagaasiga ning on soov süsteemi lisada õhk-vesi soojuspump. Selliselt saame olemasolevat gaasikatelt ära kasutada külmemate tippude katmiseks (õhk-vesi soojuspumbad vajavad talvisel ajal lisakütet).

Samuti näiteks kui kliendil on juba olemas tehnoruumis veemahuti, mis oli kasutusel vana küttesüsteemiga. Suure tõenäosusega saame seda mahutit ka soojuspumbaga ära kasutada ning hoida raha kokku uue akumulatsioonipaagi paigaldamise pealt. Akumulatsioonipaagi vajalikkusest saab lähemalt lugeda siit: https://ait-nord.ee/kas-akumulatsioonipaagiga-voi-ilma/

Õhk-vesi soojuspump sobib kasutamiseks põhiküttena valdava enamuse kütteperioodist.

Enamik Eestis müüdavaid õhk-vesi soojuspumpasid töötavad välistemperatuuril kuni -20°C kuni -25°C.

Õhk-vesi soojuspumba säästlikkust tuleks hinnata aasta lõikes tervikuna. Talviti kaasnevad õhk-vesi soojuspumbaga natuke krõbedamad arved. See-eest kevadel, suvel, sügisel on kulud ülimalt madalad. Kogu aasta keskmine kulu tuleb mõistlikult soodne.

Õhk-vesisoojuspumba paigaldamine

Õhk-vesi soojuspumba paigaldamiseks tuleks kindlasti palgata oma ala spetsialist, kes oskab anda nõu ka sise- ja välisosa asukohtade valiku osas. Kogu süsteemi paigaldamiseks tuleb arvestada 2-3 tööpäevaga.

Nagu ka õhksoojuspumba puhul, tuleb välisosa paigaldamisel arvestada tekkiva vibratsiooniga. Parim lahendus vibratsiooni vältimiseks on paigaldada välisosa spetsiaalse raamiga maapinnale hoonest eemale. Kusjuures, õhk-vesi soojuspumba välisosa on võimalik paigaldada kuni 50m kaugusele hoonest. Kui aga seadet pole võimalik hoonest eemale paigaldada, tuleks jälgida, et välisosa tugihoidjatele oleks alla paigaldatud spetsiaalsed külmakindlad vibratsioonipuksid. Kindlasti tuleks paigaldusel arvestada ka sellega, et tehnikul oleks hiljem ligipääs soojuspumba hooldamiseks.

Raul Kukk

Rain Laanemets

Artem Rusak

Share
Tweet
Pin
Share
0 Shares