Rus Est

Õhksoojuspump korterisse, mis sobib ja mida arvestada

19.10.2026

Kas kaugküttega korteris tasub õhksoojuspump end ära? Sageli mitte nii, nagu loodad, sest küttearve jagatakse pindala järgi. Selgitame, millal sobib ühte korterisse õhk-õhk-soojuspump, millal on mõistlik terve maja õhk-vesi-lahendus ja milliseid nõusolekuid on vaja.

Lühidalt: üksikkorterisse sobib õhk-õhk-soojuspump, mis annab lisasoojust ja suvel jahutust, kuid ei soojenda tarbevett. Õhk-vesi-soojuspump on kortermajas peaaegu alati terve maja lahendus, mille üle otsustab ühistu, mitte üks korteriomanik.

Olukord Sobiv lahendus Mida see annab Peamine piirang
Kaugküttega korter, ühine soojusmõõtja Õhk-õhk-soojuspump Jahutus suvel, lisasoojus üleminekuaegadel Küttearve väheneb vähe või üldse mitte
Kaugküttega korter, korteripõhine soojusarvestus Õhk-õhk-soojuspump Osa küttest odavama hinnaga Ruumid seadmest kaugemal jäävad jahedamaks
Elektriküttega korter Õhk-õhk-soojuspump põhikütteks Suurim kokkuhoid üksikkorteris Vajab avatud planeeringut
Terve kortermaja Õhk-vesi- või maasoojuspump Küte ja tarbevesi kogu majale Ühistu otsus, projekt, ehitusteatis
Üürikorter Õhk-õhk-soojuspump Mugavus üürnikule Vajab üürileandja ja ühistu nõusolekut

Õhk-õhk-soojuspump üksikkorteris: mida see teeb ja mida mitte

Õhk-õhk-soojuspump võtab välisõhust soojust ja puhub selle siseosa kaudu otse tuppa. See ei ole ühendatud radiaatorite ega veesoojendiga, seega tarbevett soojendab edasi sama süsteem nagu enne ja ruumid, kuhu õhk hästi ei liigu, jäävad jahedamaks. Seetõttu toimib see kõige paremini hästi soojustatud ja avatud planeeringuga korteris, kus elutuba, köök ja koridor on üks ruum.

Võimsuse hindamiseks kasutatakse rusikareeglit, mille järgi soojuskoormus on hoone vanuse ja soojustuse järgi ligikaudu:

  • 0,035 kW/m² hästi soojustatud uues hoones;
  • 0,07 kW/m² 1990. aastast hilisemas, kuid kehvasti soojustatud hoones;
  • 0,1 kW/m² enne 1990. aastat ehitatud hoones.

Näide: 60 m² korteri soojuskoormus on renoveerimata 1970. aastate paneelmajas umbes 6 kW, renoveeritud majas umbes 2,1 kW. Väiksemasse korterisse pakutakse tavaliselt 2,5–3,5 kW seadet. Renoveeritud majas võib see katta suure osa korteri soojavajadusest, renoveerimata majas aga ainult lisasoojust ja ainult selles ruumis, kus siseosa asub. Kui arvutus annab sulle seadme nimivõimsusest kaks korda suurema koormuse, ära oota, et õhksoojuspump radiaatorid välja vahetaks.

Õhksoojuspump avatud planeeringuga korteris

Eesti kliimas vali põhjamaiseks kasutuseks mõeldud mudel. Paljud neist on tootja andmetel töökindlad kuni −25…−30 °C juures ja mõnda on testitud isegi −35 °C juures. Oluline on vaadata ka seda, kui palju soojust seade külmaga tegelikult annab, mitte ainult minimaalset töötemperatuuri: näiteks üks 2,5 kW nimivõimsusega mudel annab tootja andmetel −25 °C juures kuni 3,6 kW soojust.

Hind sõltub seadmest ja paigaldusest. Eesti müüjate 2026. aasta hinnakirjades maksab standardpaigaldus umbes 350–450 eurot ja komplekt koos paigaldusega tavaliselt 1000–3500 eurot. Lisatööd, näiteks pikem torustik, kondensaadipump või fassaadil töötamine tõstukiga, tulevad sellele juurde. Kui palju seade kuus elektrit tarbib, loe lähemalt artiklist õhksoojuspumba elektrikulu kohta.

Siseosa ja kondensvee paigutus korteris

Ära paiguta siseosa voodi, kirjutuslaua ega diivani kohale, sest otse peale puhuv õhuvool on ebamugav. Avatud planeeringuga korteris on hea koht sageli ukseava kohal või pika ruumi otsaseinal, kust õhk saab vabalt liikuda. Rohkem näpunäiteid leiad juhendist kuhu paigaldada õhksoojuspump.

Kondensvesi tuleb juhtida nii, et see ei tilguks alumise korteri rõdule ega kõnniteele. Kui isevoolne äravool pole võimalik, paigaldatakse kondensaadipump. Talvel võib välisosast tilkuv vesi külmuda, seega on rõdul ja trepikoja ees jäätunud laik naabritega tüli tekitamiseks kindel retsept.

Kaugküttega korter: kas õhksoojuspump vähendab küttearvet?

Siin teeb enamik ostjaid arvutusvea. Kortermaja küttekulud jagatakse korterite vahel köetava pinna järgi. Kui majal on üks soojusmõõtja ja sina kütad osa korterist elektriga, maksad oma osa kaugküttest edasi, ainult maja kogutarbimine väheneb veidi ja see kokkuhoid jaguneb kõigi korterite vahel. Märgatava kokkuhoiu saad ainult siis, kui majas on korteripõhine soojusarvestus.

Kui korteripõhine arvestus on olemas, saad tasuvust ise hinnata. Utilitase Tallinna ja Maardu võrgu kaugkütte piirhind on alates 16. novembrist 2026 84,41 €/MWh ilma käibemaksuta, käibemaksuga umbes 105 €/MWh ehk 10,5 senti kilovatt-tunni kohta. Kui õhksoojuspump toodab hooajal keskmiselt 3 kWh soojust 1 kWh elektri kohta (COP 3), maksab sama soojus elektrihinnaga X eurot ligikaudu X/3. Soojuspump on kaugküttest odavam, kui sinu elektri koguhind koos võrgutasu ja maksudega jääb alla umbes 31 sendi kWh kohta. Teistes linnades on kaugküte sageli odavam: näiteks Tartus oli Greni hind 2026. aasta oktoobris 65,39 €/MWh, mis viib tasuvuspiiri madalamale.

Ühistu tasandil tasub teada veel üht mõju. Eesti Soojusettevõtete Liidu analüüsi järgi jäävad kaugküttevõrgu püsikulud alles ka siis, kui osa tarbijaid läheb üle soojuspumpadele, ja nende kanda jääb järjest suurem osa. Analüüsi mudelis tõusis kaugkütte hind tarbimise 25% vähenemisel 12–19%.

Seepärast on kaugküttega korteris õhk-õhk-soojuspumba peamine tugevus sageli suvine jahutus ja mugavus üleminekuaegadel, kui maja küte veel ei tööta või on juba välja lülitatud. Tallinnas ei lubata keskküttega ajaloolise väärtusega hoonetes üksikuid soojuspumpasid üldjuhul paigaldada.

Õhk-vesi-soojuspump kortermajale

Õhk-vesi-soojuspump soojendab vett, mis liigub radiaatoritesse või põrandaküttetorudesse ja tarbeveesüsteemi. Kuna kortermaja küttesüsteem on ühine, ei saa üks korter end sellest eraldi lahti ühendada. Seega on õhk-vesi-soojuspump kortermajas ühistu projekt, mitte üksiku korteriomaniku ost.

Kortermajades kasutatakse kolme põhilist lahendust:

  • Kaugkütte, gaasi või elektrikütte asendamine soojuspumpade kaskaadiga, kus mitu seadet töötab koos.
  • Hübriidlahendus, kus soojuspump katab suurema osa kütte- ja tarbeveevajadusest ning kaugküte ülejäänu, näiteks kõige külmematel päevadel.
  • Väljatõmbeõhu soojuspump renoveerimisel, mis võtab soojuse ventilatsiooni väljatõmbeõhust. Eesti renoveerimislahendustes katab see sageli suurema osa küttest ja tarbeveest ning kaugküte ülejäänu.
Õhk-vesi-soojuspumbad kortermaja juures

Pealevoolutemperatuur ja tarbevesi

Vanemate kortermajade radiaatorid on tavaliselt projekteeritud umbes 50/40 °C peale- ja tagasivoolutemperatuurile. Mida kõrgemat temperatuuri soojuspump peab tootma, seda madalam on tema kasutegur, seepärast on enne seadme valikut vaja teada, millist temperatuuri sinu maja radiaatorid külmal päeval tegelikult vajavad. Alpha Innotec Hybrox suudab toota kuni 78 °C pealevoolu, mis sobib ka vanematele radiaatorisüsteemidele. Täpsemalt selgitab seda juhend õhk-vesi-soojuspumbast ja radiaatoritest.

Tarbevesi on kortermajas eraldi küsimus. Legionella-bakter paljuneb 25–50 °C juures, seepärast soovitab Euroopa tehniline juhend CEN/TR 16355 hoida tsirkulatsiooniringis vähemalt 55 °C ja kraanist tuleva vee temperatuuri 60 °C juures 30 sekundi jooksul. Utilitase soojussõlmede nõuetes on tarbevee projekteeritud väljundtemperatuur 55 °C. Tarbevee kõrge temperatuur on üks põhjus, miks kortermaja soojuspumbalahendus vajab kütteprojekti, mitte ainult seadme valikut.

Võimsus ja tehtud tööd

Kortermaja võimsust ei saa valida pindala rusikareegli järgi, vaid see arvutatakse kütteprojektis maja tegeliku soojuskoormuse, tarbeveevajaduse ja olemasoleva süsteemi järgi. Alpha Innotec Hybrox 11 ja 16 mudeleid saab ühendada kaskaadiks, mille võimsusvahemik on 1,2–52 kW (A-7/W35 juures). AIT-Nordi tehtud töödest kortermajades on näiteks 60 kW ja 74 kW lahendus Tallinnas 2019. aastal, 128 kW lahendus Tallinnas 2024. aastal ning Keilas kuuest 8 kW soojuspumbast koosnev kaskaad 2015. aastal.

Kui ühistu kaalub ühe seadme alust, vaata Hybrox 16 õhk-vesi-soojuspumpa, mis on kaskaadilahenduste üks põhiplokk. Projekti alguses tasub tellida kütte projekteerimine, mis annab võimsuse, temperatuurigraafiku ja paigalduskoha ühe dokumendina.

Toetus renoveerimisel

Kui ühistu taotleb EIS-i korterelamute rekonstrueerimise toetust, peab maja jõudma vähemalt energiaklassini C (ETA kuni 150 kWh/(m²·a)). Soojuspumba elektritarbimine ja soojustoodang tuleb mõõta eraldi. Kui maja on liitunud aastaringselt töötava, tõhusa kaugküttevõrguga, on väljatõmbeõhu soojuspump lubatud ainult vähemalt viiekorruselistes hoonetes. Gaasi-, elektri- või ahjukütte asendamist kohaliku taastuvenergial põhineva küttega toetatakse eraldi tegevusena.

Maasoojuspump kortermajja

Kui majal on krundil ruumi puuraukudele, on maasoojuspump õhk-vesi-lahenduse kõrval teine võimalus. See ei vaja välisosa fassaadi ääres ega tekita õues müra ning maa temperatuur on talvel stabiilsem kui välisõhk. Kortermajades kasutatakse näiteks maasoojuspumpa SW 302. Teostatavust, puuraukude rajamist ja tasuvust käsitleb eraldi artikkel maasoojuspumbast korterelamule. Kolme tüübi üldist võrdlust leiad soojuspumpade võrdlusest.

Load ja nõusolekud lühidalt

Kortermaja fassaad ja katus on korteriomanike ühine omand, seega ei saa välisosa paigaldada ainult enda otsusega. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) järgi otsustatakse tavapärane majandamine häälteenamusega, olulisemad muudatused aga nõuavad kokkulepet. Kas piisab üldkoosoleku häälteenamusest või on vaja kõigi omanike nõusolekut, sõltub sellest, kui palju seade muudab maja välisilmet ning kas see tekitab müra või vibratsiooni. Muinsuskaitseameti juhendi järgi on vaja kõigi kaasomanike nõusolekut.

Peale selle arvesta järgmisega:

  • Ehitusteatis: Tallinn käsitleb fassaadi välisilmet muutva tehnosüsteemi, sealhulgas soojuspumba, paigaldamist ehitustööna. Millist dokumenti on vaja, sõltub ehitusseadustiku lisast 1 ja kohalikust omavalitsusest.
  • Muinsuskaitse- ja miljööalad: välisosa tuleb paigutada tänavalt nähtamatule küljele, soovitatavalt maapinnal asuvale alusele, ning torustik katta fassaadiga sobiva kattega. Tallinnas ei tohi ajaloolise hoone esifassaadile soojuspumpa paigaldada.
  • Müra: Terviseameti järgi ei tohi seadme müra naabri elamualal ületada öösel 40 dB ja päeval 50 dB. Piirmäär kehtib ka naabri rõdul.

Täpsema ülevaate menetlusest ja ühistu otsuse vormistamisest annab artikkel õhksoojuspumbast kortermajas.

Tehnik ja korteriomanik rõdul

Õhksoojuspump üürikorteris

Üürnik vajab õhksoojuspumba paigaldamiseks kahte nõusolekut: üürileandjalt ja ühistult. Võlaõigusseaduse § 285 järgi võib üürnik üüritud asja parendada või ümber ehitada ainult üürileandja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusolekul. Kui üürileandja on nõustunud, saab ta lepingu lõppedes nõuda endise olukorra taastamist ainult siis, kui see oli kirjalikult kokku lepitud. Kui parendus on vara väärtust oluliselt suurendanud, võib üürnik § 286 alusel nõuda lepingu lõppedes mõistlikku hüvitist.

Lepi enne paigaldust kirjalikult kokku, kes seadme eest maksab, kellele see lepingu lõppedes jääb ja kes vastutab hoolduse eest. Seadus seda üheselt ei määra, seega hoiab selge kokkulepe ära hilisema vaidluse.

Levinud vead korteri soojuspumba valikul

  • Liiga suur seade väikesesse korterisse. Ülemõõdetud seade käivitub ja seiskub tihti ning töötab ebaühtlaselt. Arvuta soojuskoormus enne ostu.
  • Kokkuhoiu ootamine ühise soojusmõõtja korral. Kui küttearve jagatakse pindala järgi, ei vähene sinu osa kaugküttest.
  • Ainult minimaalse töötemperatuuri vaatamine. Kontrolli, kui palju soojust seade −20 °C juures annab.
  • Kondensvee unustamine. Rõdult alla tilkuv ja jäätuv vesi rikub kiiresti suhted naabritega.
  • Paigaldus enne ühistu otsust. Ilma nõusolekuta paigaldatud välisosa eemaldamist võidakse nõuda.

Üksikkorteris on õhk-õhk-soojuspump eelkõige mugavuse ja jahutuse lahendus. Suur kokkuhoid tuleb siis, kui kogu maja kütte- ja tarbeveesüsteem viiakse ühistu otsusega soojuspumbale. Kui ühistu kaalub kaugküttest või gaasist loobumist või hübriidlahendust, helista AIT-Nordi müügimeeskonnale numbril +372 5675 8484 või kirjuta aadressile info@ait-nord.ee. Pakume tasuta konsultatsiooni ning aitame kütteprojektist paigalduseni.