AIT Nord maakütte blogi

Pane kampsun selga, võta tass kuuma kohvi, loe meie blogi ja kui siis kah soe ei hakka, tuleb Sul ilmselt kodune küttesüsteem välja vahetada.

Põrandakütte üle ei vaielda, põrandakütte pärast kakeldakse!

postitas Mart Maaküte | 29.oktoober 2018

Oled Sa kunagi sõbra või sugulasega mõne pisiasja pärast niimoodi tülli läinud, et välise lepitajata ei õnnestu endist suhet taastada? Mina olen.

Koolipõlves keerasin pinginaabriga niimoodi kaklema, et ei vahetanud mitu nädalat ühtki sõna. Põhjus? Kuidas hääldatakse Rootsi ansambli ABBA nime – aba või apa? Täpselt nii labane vaidlus oligi. Imesta ribadeks.

Mina olin kindel, et apa. Pinginaaber väitis, et aba. Tal võis õiguski olla, sest soovikontserdi diktor ütles alati aba. Aga minu vend kuulas Radio Luxembourgi ja seal öeldi alati apa.

Noh, tegelik tõde on kusagil vahepeal, aga see ei seganud meil pinginaabriga vihavaenlasteks saamast. Esmalt peksime teineteisel kulmud rulli ja seejärel vaikisime mitu nädalat. Alles ühe klassiõe vahendusel – kellesse me mõlemad armunud olime – õnnestus lõpuks rahu sõlmida.

Arvad, et sellised asjad ainult keskkoolis aset leiavad? Oh ei. Ma läksin mõned kuud tagasi naise õemehega niimoodi raksu, et terve suguvõsa oleks peaaegu laiali lagunenud. Ämma juubelil, mis tegi asja eriti piinlikuks.

Istusime ümber laua, kõigil hea tuju, kahvlid klõbisesid vastu portselantaldrikuid ning viin voolas pitsidesse. Rahvas oli lõbus ja eriti rõõmsaks muutusid pidulised siis, kui äi teelusikaga vastu morsiklaasi klõbistas, end pidukõneks püsti upitas ja uhke häälega rääkis, kuidas ta Aime (ehk juubilari) kolhoosi esimehe pojalt üle lõi. See polnud mingi lihtne ülesanne, pidas äi vajalikuks lisada, ja uhkustas siis kümme minutit, milline eluõis Aime tema jaoks kõik need 45 aastat on olnud.

Ilus eesti pidu niisiis. Korraga hakkas naise õemees seletama, kuidas tal töömehed on põrandakütte valesti maha pannud ja kuidas ta peab terve suvila põranda uuesti üles võtma. Parajad ahvid need küttemehed, sarjas mees tigedalt ja mul läksid kõrvad kohe kikki.

„Mis seal siis juhtus?” küsisin.

„Põrand on külm,” lõi naise õemees käega ja näis juba rahunevat.

Mina uurisin aga edasi.  

„Kogu aeg?”

„Ei-ei, mitte kogu aeg. Aeg-ajalt. Kuid põrand peab kogu aeg soe olema, mis ma sest põrandaküttest muidu panen.”

„Ei pea kogu aeg soe olema.”

„Mis mõttes ei pea?”

„No ei pea.”

„Peab küll.”

„Ei pea.”

„Peab küll.”

„Ei pea.”

„Mine perse, Mart!”

Ja oligi korras. Kõigi tuju rikutud, ämma oma eriti.

„Lähme, Mart!” sikutas naine mu majast välja. “Ma ei kavatse siin enam kümmet sekunditki viibida, sõidame koju!”

Nagu neetult saabus mõne kuu pärast naise õe sünnipäev. Minemata ei saanud jätta, minna kah mitte. Niimoodi tülis igatahes mitte.

Ei jäänud muud üle, kui vahemees appi paluda. Täpselt nagu omal ajal keskkoolis, kui klassiõde mu pinginaabriga ära lepitas. Sedapuhku jäi klassiõest väheks, tuli sõita asjatundja juurde.

Läksimegi naise õemehega ühe tuntud küttefirma kontorisse, nagu kaks täiskasvanud meest abielunõustaja jutule.

„Mis mureks?” uuris müügimees.

„On ju nii, et kui mul on põrandaküte, peab põrand kogu aeg soe olema?” küsis naise õemees.

„Ei pea.”

No palun väga.

„Kui ruumi temperatuur on saavutatud ja muud soojuseraldised ruumi on piisavalt suured, võib põrand ka külm olla,” ütles küttefirma mees.

„Vähe sellest,” lisas ta. “Põrandakütte puhul tuleb jälgida kontuuride pikkusi. Pikad kontuurid tekitavad liiga suure rõhukao. Samuti ei tohi põranda pinnatemperatuur liiga kõrge olla, muidu muutuvad parkett ja liistud hernekeppideks. Akende ja välisseinte juures tehke põrandaküttetorustiku samm lühemaks, soojuskaod on seal suuremad ja lühem samm aitab põranda temperatuuri ühtlasemana hoida. Ja veel – kohtkindla mööbli alla ärge põrandakütet projekteerige, pole lihtsalt mõtet.”

„Mis see kohtkindel mööbel on?” küsis naise õemees löödult. Mul oli olnud õigus ja tal mitte.

„Noh, suuremad kapid ja nii edasi,” ütles asjatundja.

Nädal hiljem istusime ümber naise õe sünnipäevalaua.

„Sain oma põrandakütte korda,” teatas naise õemees tähtsalt. „Võtsin uued remondimehed, nüüd on põrand ainult siis soe, kui vaja. Ning kohtkindla mööbli all pole kontuuripoegagi.”

Pistis seejärel järgmise suutäie kartulisalatit põske, vaatas minu poole ja pilgutas silma.

29 Shares
Share29
Tweet
Share
+1
Pin