AIT Nord maakütte blogi

Pane kampsun selga, võta tass kuuma kohvi, loe meie blogi ja kui siis kah soe ei hakka, tuleb Sul ilmselt kodune küttesüsteem välja vahetada.

Prügi sorteerivad ju ainult idioodid, eks?

postitas Mart Maaküte | 1.aprill 2018

Jälle sain petta! Ma saan alati, aga seekord arvasin miskipärast, et läheb teisiti. Ei läinud. Käisin nimelt valimas ja kuigi sellest on üksjagu aega möödas, ei suuda ma siiani uskuda, kui metsikult ma vastu pükse sain. Miks? Sest ma valisin rohelisi. Ja sain Keskerakonna. Aga see selleks. Olulisem on küsimus, miks ma rohelisi valisin.

Ma olen nimelt veendunud, et kuigi need Züleyxad ja muud naljakate nimede ja väljanägemisega inimesed võivad kohtlasevõitu mulje jätta, on nad siiski õige asja eest väljas. Nii nad vähemalt väidavad.

Minu jaoks on keskkonnasõbralik mõtlemine midagi enamat, kui korra kuus papptopsist late lurpimine või ostlemine Biomarketis, kus mul tuleb tomatite eest kolm korda rohkem maksta, mis sest, et Rimis müüakse täpselt samu tomateid.

Ma tean, kui õõnsalt see „säästkem planeeti” iba kõlab. Ma suhtusin sellesse aastaid täpselt sama küüniliselt nagu suurem osa inimkonnast. „Teeme ära” kampaania? Naera puruks! Tuhat lolli korjavad metsa all lömmilöödud õllepurke, et miljon tarka saaksid terve ülejäänud suve mändide all uusi lömmi taguda. Teeme lihtsalt midagi selleks, et saaks ämma juubelil kõigile seletada, kuidas ma kolm tundi, higimull otsa ees, planeeti päästsin. Nonsenss, kas pole?

Tegelikult mitte. Kui kogu maailm õllepurke metsatuka all sodiks pressiks ja keegi neid hiljem kokku ei korjaks, kuivaks planeet kokku ja isegi neil, eriti neil, kellele sumedal suveõhtul mere ääres grillvorste meeldib kärsatada, poleks oma Hummereid enam kusagil parkida. Või tuntud lööklauset veidi ringi sõnastades: pole planeeti, pole probleemi.

 

Mul on kodusel diivanil lösutades seda jube hea seletada, on ju? Keskkonnasõbralik maasoojuspump kütab maja ja puha, elu nagu lill. Tegelikult olen ju enamvähem ainus inimene maailmas, kes prügi sorteerib, ülejäänud pakivad biolaguneva sodi ikka ülejäänud rämpsuga kokku, kehtesta seadusi, palju tahad! Mis kasu on ühest või isegi sajast tuhandest loodusesõbrast, kui ülejäänud miljon kakssada tuhat temasse ükskõikselt suhtuvad?

Tead mis – ka üks on lahinguväljal sõdur, nagu keegi kunagi tabavalt ütles. Sõda on kaotatud alles siis, kui viimne nekrut sussid püsti või vintpüssi põõsasse viskab. Ma ei ürita praegu kangelast mängida ega midagi. Ma tahan öelda midagi väga lihtsat: see, et enamus inimesi ühte või teist asja oluliseks ei pea, ei tähenda, et asi poleks oluline. Võib-olla olen ma tola. Võib-olla ei suuda minu üks maasoojuspump kliima muutumist peatada. Võib-olla ei päästa minu üks maha viskamata jäänud jäätisepaber atmosfääri.

Aga ma vähemalt üritan. Ja mis ehk kõige olulisem: keskkonnasäästlikult elades tekitan ma iseendale veenva õigustuse, et sellel planeedil sirge selja ja uhke pilguga ringi käia. Mõni ime, et kõik maailmalagastajad päikese tõustes paksude kardinate taha peitu poevad.

32 Shares
Share32
Tweet
Share
+1
Pin