AIT Nord maakütte blogi

Pane kampsun selga, võta tass kuuma kohvi, loe meie blogi ja kui siis kah soe ei hakka, tuleb Sul ilmselt kodune küttesüsteem välja vahetada.

Sada eurot kohe või tuhat kahe nädala pärast?

postitas Ait-Nord | 5.juuni 2017

Aga ma läksin ükspäev närvi. Kohe nii endast välja, et oleksin napilt teisele inimesele kätega kallale läinud. Piinlik värk, ma tean.

Ajasin ühe svenssoniga juttu. Tüüp on mingi Stockholmi meediaettevõtte analüütik ja käib aeg-ajalt Eestis asjatamas. Sattusin selliga vähe vabamas olukorras juttu ajama ja mida rohkem õlut tüüp endale sisse valas, seda rohkem õhku täis läks. No ja siis küsiski, et mis vahe on eestlasel ja rootslasel. Ma ei osanud midagi vaimukat lausuda, ühmasin miskit stiilis “eestlasel on nimes vähem täpitähti”, aga tüüp jauras surmtõsiselt edasi. Ja teatas siis, et kui eestlasel on valida, kas sada eurot kohe või tuhat kahe nädala pärast, valib eestlane sada eurot kohe.

Ma solvusin nii rämedalt, et tahtsin taadil sealsamas nina lömmi lüüa. Õnneks suutsin end talitseda ja läksin lihtsalt minema. Paar päeva hiljem sain aga aru, et rootslasel oli õigus.

Trehvasin nimelt arhitektiga, kes mu maja joonised tegi. Pidasime nõu, kuidas küttega ja nii. Et kas maaküte või mis. Arhitekt ütles, et võimalusi on muidugi tohutult, aga valigu ma kas õhk-vesi soojuspump või maasoojuspump, need mõlemad levinud variandid.

“Kumb kallim on?” küsisin mina.
“Maasoojuspump,” vastas arhitekt.
“Kui palju?”
“Paar tonni vast, mitte rohkem.”
“No paar tonni on ikka korralik raha,” pidin ära märkima, et ega ma Enn Pant pole.
“Jah, seda küll,” ütles arhitekt. “Aga maasoojuspump on sul mitmekümneks aastaks, õhk-vesi soojuspump tahab oluliselt kiiremini väljavahetamist.”
“Aga paari tonni eest saaksin ma täna pool köögimööblit osta.”
“Saaksid küll, aga maasoojuspump on palju vaiksem,” ajas arhitekt edasi. “Ilus köök küll, aga mitte just eriti mõnus, kui sa seal ainult kõrvatroppidega viibida saad. Õhk-vesi soojuspump võib korralikult lärmata.”
“Nojaaa, aga paar tonni, kurat!” kõlasin mina järjest rohkem eestlase moodi, kelle üle purjus svensson irvitanud oli.
“Õhk-soojuspumba välisosa paigaldatakse tavaliselt maja fassaadile ja see näeb suht nutune välja,” ei jätnud arhitekt jonni. “Maasoojuspumbaga jääb ka see jama ära.”
“Aga mis sa siis üldse õhupumpa mainisid, kui see nii kehv on?” küsisin mina.
“No ma kartsin, et tahad äkki paar tonni kokku hoida,” ütles arhitekt.
Kahjuks oli tal õigus. Just seda olin ma tahtnud: paar tonni kokku hoida. Kui mul on valida sada eurot täna või tuhat kahe nädala pärast, valin ma sada eurot praegu. Kuradi kurat.
“Kakskümmend aastat?” küsisin ma igaks juhuks üle.
“Minimaalselt,” naeratas arhitekt. “Hea maasoojuspump peab kauemgi vastu.”
“Hea küll, tellime maasoojuspumba,” ühmasin ma löödult, kuigi sisimas olin õnnelik, et arhitekt mind liiga kergesti konksu otsast ära polnud lasknud.