Soojuspump on uue ajastu küttelahendus

Soojuspumbad on energiasäästlikud

Soojuspumbad on energia- ja keskkonnasäästlikud kliimaseadmed, mida saab kasutada nii ruumide kütmiseks kui ka jahutamiseks. Soojuspump on uue ajastu küttelahendus, mis kasutab ruumide kütmiseks päikesesoojusenergiat, mida saab ammutada õhust, maapinnast, veekogudest ja ka põhjaveest. Soojuspumpasid kasutatakse üha enam uute hoonete rajamisel ning ka vanade hoonete küttesüsteemide renoveerimisel, kuna energiasäästlik küttesüsteem tähendab madalaid püsikulusid tulevikus.

Eestis on enim kasutatud kolme tüüpi soojuspumpasid: maasoojuspump, õhksoojuspump ning õhk-vesisoojuspump. Selles artiklis räägime täpsemalt erinevat tüüpi soojuspumpadest ning millised on nende erinevused.

Maasoojuspump

Maasoojuspump ehk maaküte ammutab päikesesoojusenergiat maapinnast, veekogudest või põhjaveest. Maasoojuspumpa saab kasutada nii ruumide kütmiseks, jahutamiseks kui ka sooja tarbevee tootmiseks. Maasoojuspumpade paigaldamine on võrreldes teiste soojuspumpadega töödelt mahukam, kuid see-eest on maaküte kõige efektiivsem ja stabiilsem küttelahendus nendest kolmest.

Kui õhksoojuspump ning vesi-õhksoojuspump töötavad kindla välistemperatuuri juures (tavaliselt 40°C kuni -25°C), siis maasoojuspumba tööd välistemperatuur ei mõjuta. Maasoojuspumbad ammutavad soojusenergiat maa seest või veekogu põhjast, kus temperatuur on aastaringselt stabiiline. Lisaks sellele on maaküte ökoloogiline lahendus, millega on võimalik säästa kuni 80% oma kodu küttekuludelt.

Peamised viisid soojuse ammutamiseks maasoojuspumpadega on järgmised:

  • Horisontaalne maakollektor, mis ammutab soojusenergiat 1 meetri sügavuselt maapinnast
  • energiakaev, mis ammutab soojusenergiat sügavalt maapinnast (ca 60 – 100 meetri sügavuselt)
  • veekollektor, mis ammutab soojusenergiat veekogust

Õhksoojuspump

Õhksoojuspump on soodsaim soojuspump, mida on ühtlasi ka kõige kergem paigaldada. Õhksoojuspump ammutab soojusenergiat välisõhust ning kasutab seda siseruumide õhu kütmiseks.

Õhksoojuspumba ainuke funktsioon ongi õhu kütmine ning jahutamine. See tähendab muidugi seda, et õhksoojuspump on äärmiselt kasulik ka suvel, kuid õhksoojuspumpa ei saa kasutada tarbevee soojendamiseks. Seega peab hoones olema lisaks õhksoojuspumbale ka eraldi lahendus vee soojendamiseks, nagu näiteks veeboiler. Samas on õhksoojuspumpade kasutamine väga mugav ning soojuspump võimaldab toatemperatuuri reguleerida nii puldi kui ka nutiseadmete abil.

Õhksoojuspumba peamine otstarve on lokaalne kütmine / jahutamine. Sobib suurepäraselt avatud planeeringuga pinna kütmiseks ning jahutamiseks. Kui aga planeerime kogu maja kütte- ning jahutuslahendust soojuspumbaga lahendada, siis ainuüksi õhksoojuspumbast jääb väheks. Tsentraalseks kütte ning jahutuslahenduseks sobib eeskätt maasoojuspump ning õhk-vesisoojuspump.

Õhk-vesisoojuspump

Õhk-vesisoojuspump on oma tööpõhimõttelt üsna sarnane õhksoojuspumbale. Ainuke erinevus on see, et õhk-vesisoojuspump soojendab vett mitte õhku. Seega on õhk-vesisoojuspumba näol tegemist tervikliku küttelahendusega, mida saab kasutada vesiküttesüsteemides nagu põrandaküte ja radiaatorid ning ka sooja tarbevee tootmiseks.

Soojuspumba siseosa on üsna suur ning meenutab välimuselt külmkappi. Tavaliselt sisaldab siseosa ka mahukat soojuskindlat boilerit vee soojendamiseks.

Oma hinnalt on õhk-vesisoojuspump kallim kui õhksoojuspump. Võrreldes maasoojuspumbaga on investeeringu suurusjärk suhteliselt sarnane. Maasoojuspumba puhul on küll paigaldusega seonduvad tööd mahukamad, kuid see-eest agregaat ise võrreldes õhk-vesisoojuspumbaga on odavam.

Õhk-vesisoojuspumba investeering tasub end väga ruttu ära. Madalatemperatuurilistes süsteemides (põrandaküte, suure veemassiga radiaatorid) säästab õhk-vesisoojuspump küttekuludelt ca 60%.

Kuidas soojuspumbad töötavad?

Kõik kolm soojuspumpa töötavad üsna sarnaselt ning kasutavad soojuse tootmiseks päikesesoojusenergiat. Soojuspumba erinevad komponendid moodustavad koos torustikuga suletud süsteemi. Süsteemis ringleb madala keemistemperatuuriga külmaagens, mis on ühes süsteemi osas vedelas ja teises gaasilises olekus. Kogu soojusenergia ülekanne toimubki külmaagensi rõhu tõstmisel ning langetamisel.

Miks eelistada küttelahendusena soojuspumpa?

Lisaks sellele, et soojuspump on püsikulude poolest väga soodne küttelahendus, on soojuspumpadel ka mitmeid teisi eeliseid.

Soojuspumbad on töökindlad. Eesti kliimatingimustes on soojuspumbad end igati õigustanud. Seda nii soodsa toasooja kui ka töökindluse poolest.

Soojuspump ei haise ega lärma. Seadmed töötavad ülimalt vaikselt. Ei mingit tolmu, suitsu, kütuselõhna ega müra.

Soojuspumbad vähendavad fossiilse kütuse süsteemidega võrreldes CO2-heidet kuni 50%.

Tagamaks oma soojuspumba võimalikult pikk ning muretu eluiga – oleks mõistlik kord aastas süsteemi hooldada.

Kuna soojuspumpasid on väga erinevaid, soovitame enda hoonele sobivaima soojuspumba leidmiseks kontakteeruda spetsialistiga.