AIT Nord maakütte blogi

Pane kampsun selga, võta tass kuuma kohvi, loe meie blogi ja kui siis kah soe ei hakka, tuleb Sul ilmselt kodune küttesüsteem välja vahetada.

Naisi tõmmatakse alati tillist. Mis sest, et pole, kust tõmmata!

postitas Mart Maaküte | 1.juuni 2018

Juba lapsest peale on mul selge, et kui naine läheb tehnikat ostma, siis peetakse teda poolearuliseks. Kusagil 1970ndatel võttis ema mu Tallinna Kaubamajja kaasa triikrauda ostma. Ju polnud tal mind kuhugi jätta või tahtsin ise kangesti kaasa minna. Igatahes jõudsime suuremate viperusteta kenasti kohale ja valisime sobiva triikraua välja. See tähendab ainsa müügiloleva triikraua, sest Eesti NSVs oli valikuga nagu oli – seda polnudki.

Triikraud võiks ju küll naiste aparaat olla (tollal ei teadnud sooneutraalsusest keegi midagi ja kodus triikisid pesu eranditult naised), aga võta näpust. Kaubamaja tehnikaosakonna müüja piidles mu ema umbusklikult.

„Kas te ikka teate, et selle vahendi kasutamiseks on elektrit vaja?” küsis ta. „Ilma elektrita triikraud ei tööta.” Naeruväärne jutt, seda enam, et müüja ise oli samuti naine. Vist ongi nii, et lollideks peavad naisi reeglina teised naised, vähemalt vene ajal pidasid. Meie peres on peale seda intsidenti alati nii olnud, et kui naisperel uut pesumasinat või veekeetjat vaja läheb, võetakse mõni mees julgestuseks poodi kaasa.

Mu õde otsustas hiljuti pika veenmise peale lõpuks maasoojuspumba osta. Mees läks ta juurest kaks aastat tagasi minema (jumal tänatud, sest teist sellist tuperotti annab taskulambiga otsida, aga see on juba eraldi lugu) ning kolis mingi tibi juurde elama. Mu õeraasuke oli alguses löödud, aga sai paugust kiiresti üle ja hakkas uut kodu rajama. Tahtis elektrikütte panna, aga ma rääkisin ta ümber.

Läksimegi esimesse poodi, sest ma soovitan alati kõigil vähemalt kolm pumbamüüjat läbi käia, enne kui otsuse teed. Leppisime õega kokku, et jätan meelega võhiku mulje, et siis kavalalt kuulata, mida müügimees räägib.

Astusime sisse ning avala naeratusega kõurik sööstis meid kohe tervitama, käsi pikalt ees.

„Astuge edasi,” tiris ta meid müügisalongi ja uuris, kuidas saab kasulik olla.

„Noh, mul õde, näe, tahab siin toasooja saada,” hakkasin lolli mängima. “Mingit pumpa soovitati, raadios oli reklaam. See Mihkel Raud seletas, et jätku inimesed hädaldamine ja ostku pump. Ma pole küll mingi Raua fänn, paras ülbik mu meelest, sõimab telekas lapsi, paha kuulata, aga noh, õde ikka arvas, et peaks läbi tulema ja asja uurima.”

„Õiges kohas olete,” rõõmustas müügimees.

„Niipalju ma tean,” hakkasin tüüpi kohe lõksu meelitama, „et kuna elektri hind kogu aeg muutub, eks, isegi korra tunnis või nii, siis oleks hea siuke pump osta, mis töötab ainult sel ajal, kui elekter on odav. Osadel pumpadel pidada mingi jälgimissüsteem olema sisse ehitatud ja kui polegi, saab selle juurde osta. On nii või?”

Ma teadsin, mida suller müügimees selle peale vastab ja no muidugi: taat astus püünisesse, nagu oleks päev otsa oodanud, millal saab konksu alla neelata.

„Tõsi ta on! Te olete väga nupukad kliendid,” hüüdis ta. „Eks me kõik taha odavat soojust ka kallil ajal saada! Korralik akupaak tagab selle kenasti ära. Ütleksin isegi nii, et see on vältimatu! Teil on kindlasti vaja head suurt paaki.”

„Kui suurt?”

„Noooooooh,” venitas tüüp. „Selline 1000 kuni 1500 liitrit võiks ikka olla.”

„Kuhu ma selle teie meelest panen?” kiljatas õde ja müügimees tõmbus näost lillaks.

„Ei noh, ma ei tea, äkki garaaži või kuhugi?”

„Ja kus ma oma autot hakkan hoidma?” küsis õde.

Tüüp jäi jänni ja ega mina olukorda kergemaks teinud.

„Kuule,” pinnisin edasi. „Kas nii ei ole, et kui sa selle lühikese aja jooksul, mil elekter on odav, tahad saada suurt paaki soojaks, siis peaks ka võimsama soojuspumba panema?”

„Nooooooh,” venitas müügimees. „Võiks panna muidugi tiba võimsama, vähemalt 10kW peaks tegelikult olema sellise paagi juures, kaheteistkümnene oleks veel parem.”

„No aga see on ju kallim?”

„Eks muidugi,” nõustus müügimees.

„A kust see kokkuhoid siis tuleb?”

„Ega väga ei tulegi,” oli müügimees taas nõus.

„A miks sa siis mulle suuremat akupaaki soovitasid?”

„No te ise tahtsite.”

„Tahtsime või?”

„No tahtsite nagu jah.”

Uskumatu. Läksime sõnagi lausumata uksest välja ja õde ei jaksanud ära tänada, et tal minusugune vend on. Peaks äkki isade- ja emadepäeva kõrvale vendadepäeva tekitama? Siukse, kus kõik naised oma vellekestele head ja paremat, näiteks korralikke LWC V-Line invertereid kingivad. Või midagi muud ilusat.

45 Shares
Share45
Tweet
Share
+1
Pin