Kas maasoojuspump on tõesti nii säästlik nagu räägitakse? Kuigi alginvesteering on suurem, määravad süsteemi tasuvuse järgneva 20–25 aasta jooksvad kulud. Uurime, millised on reaalsed ülalpidamiskulud ja kuidas Eesti kliimas maksimaalset säästu saavutada.
Elektrikulu on suurim jooksev kuluartikkel
Maasoojuspumba peamine jooksev kulu on elektrienergia, mida seade vajab soojusenergia transportimiseks maapinnast hoonesse. Erinevalt õhk-vesi soojuspumpadest, mille efektiivsus kõigub vastavalt välisõhu temperatuurile, on maapinna temperatuur 1–1,2 meetri sügavusel aastaringselt stabiilne, püsides vahemikus +5 kuni +7 °C. See looduslik stabiilsus tagab ühtlase tööefektiivsuse ka kõige käredama pakasega.
Süsteemi säästlikkust iseloomustab soojustegur ehk COP, mis näitab suhet tarbitud elektri ja toodetud soojuse vahel. Kvaliteetsete seadmete puhul jääb maasoojuspumpade keskmine COP vahemikku 2,5 kuni 4,5, mis tähendab, et iga tarbitud 1 kWh elektrienergia kohta toodab süsteem keskmiselt 3–4 kWh soojusenergiat. Reaalses elus tähendab see uusehitiste puhul keskmiselt 1400 euro suurust aastast kulu, samas kui vanemates ja renoveeritud majades võib see ulatuda 2000 euroni. Täpsema ülevaate saamiseks võite uurida, kuidas kujuneb maakütte elektrikulu ja millised tegurid teie igakuist arvet kõige enam mõjutavad.
Regulaarne hooldus hoiab püsikulud kontrolli all
Kuigi maasoojuspump on üks madalaimate hooldusvajadustega küttesüsteeme, ei tähenda see, et seade üldse tähelepanu ei vaja. Korrapärane kontroll tagab, et süsteem töötab tehaseparameetritel ega tarbi liigset energiat kulunud komponentide või ummistunud filtrite tõttu. Üks olulisemaid tegevusi on maakontuuri filtrite puhastamine, mis on kriitiline soojuskandja vaba voolamise ja maksimaalse soojusülekande tagamiseks. Samuti tuleb jälgida maakontuuris ringleva vedeliku taset ning vajadusel seda lisada, et süsteem ei kaotaks oma jõudlust.
Lisaks mehaanilisele puhtusele kontrollib tehnik hoolduse käigus andurite ja automaatika tööd, kuna isegi kraadine viga anduri näidus võib põhjustada asjatult kõrgeid küttearveid. Ohutuse tagamiseks testitakse alati ka paisupaagi rõhku ja ülerõhuklappe, mis peavad reageerima süsteemi rõhumuutustele. Soovitatav on teostada maasoojuspumba hooldus vähemalt kord aastas, sest see pikendab seadme eluiga ja aitab vältida ootamatuid remonditöid keset kütteperioodi.
Komponentide eluiga ja asendamiskulud
Maasoojuspump on pikaajaline investeering, mille osad on projekteeritud kestma aastakümneid. Kui seadme üldine eluiga on tavaliselt 20 aastat või enam, siis teatud passiivsed komponendid on veelgi vastupidavamad. Näiteks maasse paigaldatud kollektorid ning kollektorkaevud võivad nõuetekohase paigalduse korral kesta kuni 100 aastat, mis tähendab, et soojuspumba enda väljavahetamisel tulevikus jääb kalleim osa süsteemist muutmata.
Süsteemi süda ehk kompressor peab vastu keskmiselt 20–30 aastat. Kaasaegne inverter-maasoojuspump säästab kompressorit veelgi, kuna see väldib pidevaid sisse-välja lülitusi ja reguleerib oma võimsust sujuvalt vastavalt hoone vajadusele. See tehnoloogia tähendab, et kuigi seadme soetusmaksumus võib olla tavalisest on/off süsteemist kõrgem, on selle amortisatsioonikulu ja hooldusvajadus aastate peale jaotatuna märnatavalt madalam.
Peidetud sääst: peaaegu tasuta jahutus suvel
Rääkides jooksvatest kuludest, unustatakse sageli suviste jahutuskulude kokkuhoid, mis on maasoojuspumba üks varjatud eeliseid. Süsteem võimaldab kasutada passiivset jahutust, kus kompressor seisab ja ruume jahutatakse maapinna loomuliku jahedusega. Sellisel juhul on elektrikulu võrreldav paari elektripirni põlemisega, mis on kordades odavam kui tavalise konditsioneeri või õhksoojuspumba kasutamine jahutusrežiimis.
Nutikas integreeritud jahutuslahendus, nagu on näiteks mudelil maasoojuspump WZS 92 V-Line jahutusega, tõstab küll veidi seadme algset hinda, kuid vähendab jooksvat energiakulu suviste kuumalainete ajal miinimumini. Rohkem infot selle kohta, kuidas süsteem suvel sisekliimat reguleerib, leiad lehelt maaküte ja jahutus.
Kuidas hinnata süsteemi tasuvust?
Jooksvad kulud on vaid üks osa valemist, mida tasuvusarvutustes jälgida. Et mõista, kas maasoojuspump on teie kodu jaoks rahaliselt mõistlik, tuleb võrrelda investeeringu suurust ja saavutatavat säästu võrreldes alternatiividega nagu õli- või elektriküte. Tavapäraselt jääb maasoojuspumba tasuvusaeg Eestis 7 ja 12 aasta vahele, pärast mida toodab süsteem tänu madalatele püsikuludele puhast säästu veel aastakümneid.
Arvestada tasub ka riiklike meetmetega, mis võivad esialgset investeeringut märkimisväärselt vähendada. Näiteks väikeelamute rekonstrueerimistoetus võib katta olulise osa algkulusest, muutes püsikulude säästu veelgi kiiremaks ja tuntavamaks. Täpsemaid arvutuskäike ja reaalseid näidiseid saate vaadata lehelt maasoojuspumba tasuvus.
AIT-Nord on Alpha Innotec soojuspumpade ametlik esindaja Eestis ning meie enam kui 20-aastane kogemus ja 5000+ paigaldust annavad meile kindluse soovitada lahendusi, mis on reaalselt kuluefektiivsed ja vastupidavad. Kui soovite teada saada, millised oleksid teie tulevase küttesüsteemi täpsed jooksvad kulud, võtke meiega ühendust ja tellige tasuta konsultatsioon, et leida teie kodule sobivaim lahendus.
