Räägime täna veest, täpsemalt kütteveest.
Oleme harjunud mõttega, et küttesüsteemis kasutatakse puhast trassivett. Vesi on ju puhas, lõhnatu ja ilma maitseta substants, mille kasutamine tundub küttesüsteemis igati loogiline. Tuleb välja, et siiski mitte. Küttesüsteemis kasutame liitmikute ning sulgarmatuurina erinevaid metalle ja metallide sulameid ning vee elektrijuhtivus põhjustab erinevate metallide vahel oksüdatsiooni. Mida kõrgem on elektrijuhtivuse tase, seda rohkem on vees vabade laengutega elektrone, mis hapnikuga reageerides, põhjustavad tahke korrosiooni teket.
Kuivõrd korrosiooni erikaal on vee omast kõrgem, siis kipub see aja jooksul ladestuma torustiku seintele ning tekitab sinna isoleeriva kihi, mis takistab soojusenergia maksimaalset jõudmist ruumidesse, vähemasti mitte ettenähtud mahus. Saksa soojusinsenerid tõid oma viimases valdkonnapõhises teadustöös välja, et 1mm korrosiooni torustiku siseseinal, toob kaasa ligikaudu 10% kõrgenenud energiakulu kogu kütteperioodi vältel.
Lisaks koguneb korrosioon ka erinevatesse sõlmpunktidesse nagu rotameetrid, radiaatorite nõelklapid, tsirkulatsioonipumbad, soojusvahetid jne. Aja jooksul nende kasutegur mitte ainult ei vähene, vaid nende amortiseerumise ja purunemise tõttu tuleb nende asendamiseks teha ettenägematuid kulutusi. Hoidmaks küttesüsteemi optimaalses töökorras tuleb see täita kütteveega, mis vastab standardile VDI2035.
Mida antud standard reguleerib? Saksa Inseneride Assotsiatsiooni (Verein Deutscher Ingenieure) poolt 2009. aastal veeküttesüsteemidele loodud kolmest osast koosnevast juhendist, mis kirjeldab lahti tehnilised tingimused, mille järgimisel on veeküttesüsteemides võimalik ennetada nii veest tingitud korrosioonikahjusi kui ka katlakivi teket.
Kvaliteetne küttevesi on standardi kohaselt:
– Madala elektrijuhtivusega (< 100 μS/cm )
– Madala karedusega (< 3 °dH)
– Madala hapnikusisaldusega (< 0.1 mg/l)
– pH-ga vahemikus 8.2 – 10.0 alumiiniumist komponentide puhul 6.5 – 8.5.
Kuidas küttevee demineraliseerimine toimub? Olemasoleva süsteemi puhul oleks mõistlik teha esimese etapina küttesüsteemi läbipesu ning seejärel täita torustik demineraliseeritud veega, järeltäiteks paigaldatakse ioonvahetusfilter vältimaks toorvee lisamist töödeldud küttevette. Uute süsteemide korral tehakse esmane täide ja loputus toorveega ning seejärel ühendatakse küttesüsteemi torustikuga demineraliseerimisseade ning küttevesi töödeldakse. Pärast demineraliseerimisprotsessi lõppu määratakse küttevee pH ning see viiakse samuti vastavusse küttesüsteemi eripärasid arvestades.
Aja jooksul küttevee omadused võivad muutuda sestap on korralise hoolduse käigus vee kvaliteedi kontroll oluline.
Kui leiad, et sa sooviksid vee kvaliteedi teema kohta rohkem infot või tekkis sul küsimusi, võta meiega kindlasti ühendust.
Rain Laanemets | AIT Nord tootejuht | +372 528 2338 | rain@ait-nord.e