Korduma kippuvad küsimused: õhk-vesi soojuspump, maaküte

Sul on küsimus? Võib-olla on keegi seda meie käest juba küsinud!

Korduma kippuvad küsimused

Mille järgi valida endale õhk-vesi soojuspump?

Esmalt tuleks soojuspump õigesti dimensioneerida. Selleks soovitame kasutada spetsialistide abi. Meie niiskesse kliimasse on eelkõige sobilikumad suure aurustipinna ning laiade lamellide vahega soojuspumbad. Nii saavad tagatud harvemad sulatustsüklid ning tänu sellele on soojuspumba soojustegur oluliselt suurem.

Soojuspumpade tehnilistes andmetes näidatud soojustegur (COP) ei kajasta sulatustsüklitele kuluvat energiat. Tegemist on niiöelda varjatud kuluga, mis ilmutab end alles peale seadme lisamist süsteemi. Seega on oluline pöörata sellele nüansile tähelepanu enne, kui konkreetne seade saab välja valitud.

Kahtlemata oluline faktor on ka soojuspumba müratase. Me kõik soovime rahulikku und ning oma naabritega head läbisaamist. Küsige soojuspumpade mürataseme kohta spetsialistidelt, et ei tekiks hiljem ebameeldivaid üllatusi.

Kas elektrikatkestuse korral tuleb õhk-vesi soojuspump ise sisse lülitada?

Meie õhk-vesi soojuspumbad käivitavad ennast pärast elektrikatkestust automaatselt ning puudub vajadus manuaalselt sekkuda. Kindlasti tasuks soojuspumba paigaldaja tähelepanu juhtida võimalikele voolupinge kõikumistele, mis piirkonniti esinevad. Pinge kõikumised võivad seadet kahjustada ning piirkondades, kus pinge kõikumiste oht on suurem, oleks mõistlik paigaldada lisaks ka üle- ning alapinge relee, et kaitsta soojuspumba elutähtsaid osasid ja tagada, et Teie õhk-vesi soojuspump kogeb pikka eluiga.

Kui soovin oma soojuspumpa juhtida läbi interneti, siis mida selleks täpsemalt tarvis on ?

Kõikidel Alpha-InnoTeci soojuspumpadel on internetist juhtimis- ja jälgimisfunksioon (ka nutitelefoniga) standard-varustuses. Soojuspumba lisamiseks internetti (täpsemalt Alphawebi) on tarvilik DSL püsiühendust, ruuterit ning võrgukaablit. Kui nimetatud eeldused on täidetud, käib Internetti ühendamine kiirelt. Täpsema info saamiseks pöörduge meie müügiesindajate poole.

Kas pakute ka hooldust?

Pakume kõikidele Alpha-innoTec soojuspumpadele järelhooldust, mida teostab tehases koolituse saanud tehnik. Kuna enamik Alpha-innoTec’i soojuspumpasid on ühendatud internetti, saab vajadusel paluda probleemi analüüsimisel abi ka tootjatehases töötavate tippspetsialistide käest.

Pakume klientidele ka hoolduslepingid, mis tagavad kiire probleemi lahenduse ning ööpäevaringse tugiteenuse. Olenevalt hoolduslepingust saame Alpha-innoTec soojuspumbale pakkuda kuni 5-aastase garantii. Selleks peame olema aga veendunud, et soojuspump töötab sujuvalt ning ettenähtud režiimis. Veendumiseks on tarvilik tellida tehniku korraline soojuspumba hooldus objektil ning seda mitte vähem kui üks kord aastas.

Kui kaugele köetavast hoonest on võimalik paigaldada õhk-vesi soojuspumba välisseadet?

Väliseadet on võimalik paigaldada kuni 50 meetri kaugusele. Samuti on kliendil vabad käed juhtautomaatika mooduli asukoha valikul. Moodulit on samuti võimalik paigaldada kuni 50 meetri kaugusele. Mugav lahendus, kui maja soojusõlm asub raskesti ligipääsetavas kohas.

Mis saab kondensaadist, mis soojuspumba aurustil tekib?

Sulatustsüklitega tekkivad sulatusvesi ning kondensaat tuleb juhtida läbi drenaaži kanalisatsiooni. Kui drenaaži ei ole välja-ehitatud, tekib aurusti ümber jääväli, mis raskendab oluliselt hooldustöid ning jätab äärmiselt ebaesteetilise mulje.

Kuidas kaitsta seadet voolukõikumiste eest?

Tagamaks kindlustunde, et soetatud õhk-vesi soojuspump oleks kaitstud voolukõikumiste eest, oleks mõistlik lasta paigaldada ka üle-ning alapingerelee. Voolukõikumistest tulenevad kahjustused ei kuulu reeglina garantii alla. Voolukõikumistest tulenevate kahjustuste kõrvaldamised võivad aga väga kalliks osutuda kuna tihtipeale tuleb väljavahetada soojuspumba kompressor.

Kas sobilik ka radiaatorküttele ?

Õhk-vesi soojuspump töötab seda efektiivsemalt, mida madalamat pealevoolu temperatuuri küttekehad nõuavad. Fakt on see, et uusehitise planeerimisel on kõige mõistlikum valida põrandaküte. Samas ei saa väita, et radiaatorküte soojuspumba rakendamise välistab. Kõik oleneb radiaatorite iseloomust. Mida suurema veemassiga radiaatorid on, seda efektiivsem õhk-vesi soojuspump on. Reeglina kui radiaatorite pealevoolu temperatuur külmemate pakaste puhul (-20 kuni -24 kraadi) ei ületa 55 kraadi, on õhk- vesi soojuspumba liitmine küttesüsteemi igati mõistlik ning võite kindlad olla, et paigaldatud õhk-vesi soojuspump hakkab töötama reziimil, mis on igati efektiivne.

Teeme siinkohal väikese võrdluse. Aluseks olgu näiteks 13,7 (A7/W35) kW võimsusega õhk-vesi soojuspump Alpha-innoTec ´lt (mudel LWC 120).

  • (A7/W35) / põrandaküte – välisõhu temperatuur + 7 kraadi ning õhk-vesi soojuspump teeb pealevoolu temperatuuri +35 kraadi. Sellisel reziimil on soojuspumba soojustegur (COP) 4,2.
  • (A7/W45) / radiaatorküte – välisõhu temperatuur + 7 kraadi ning õhk-vesi soojuspump teeb pealevoolu temperatuuri +45 kraadi. Sellisel reziimil on soojuspumba soojustegur (COP) 3,3.

Nagu näha on soojusteguri (efektiivsuse) vahe lausa üle 20%. Praktika näitab, et eramaja-lahenduste puhul tuleb soojuspumba soojusteguriks puhul 3,0 kuni 3,2 ning radiaatorkütte puhul 2,5 kuni 2,7. Tegemist niiöelda rusikareegliga, mis kindlasti mingil määral varieerub sõltuvalt objekti küttespetsiifikast. Täpsema info saamiseks soovitame pöörduda AIT-Nord OÜ müügispetsialistide poole.

Õhk-vesi soojuspump – Kuidas tagada maja soojuskoormus külmade pakastega?

Õhk-vesi soojuspump vajab külmematel välisõhu temperatuuridel lisakütet. Selleks võib olla elektrienergia (näiteks elektriküttekeha akumulatsioonipaagis / soojuspumbas endas) või lisakütte katel (pellet, õlikatel, gaasikatel, tahkepuidu katel jne).

AIT-Nord OÜ ehitab täiesti automaatselt töötava süsteemi. Soojuspumba automaatika annab vajadusel signaali katlale / elektriküttekehale lisakütte rakendamiseks. Kui kasutusse jääb puidukatel, reageerib süsteem akumulatsioonipaagis paiknevale temperatuuriandurile. Kui soovitud temperatuur on saavutatud (katlas põleb tuli), saab spetsiaalne mootoriga ventiil automaatikalt käskluse ning tsirkulatsioon lülitub ümber puidukatlale ning soojuspump läheb üle puhkereziimile.

Mõistlik bivalent-punkt (ehk välisõhu temperatuur alates millest hakkab õhk-vesi soojuspump kasutama lisakütet) eramaja lahenduste puhul võiks olla alates näiteks -6 kraadist. Õhk-vesi soojuspump võib olla ka dimensioneeritud bivalent-punktiga alates -18 kraadist, kuid sellisel juhul tuleb paigaldada üsnagi võimas soojuspump ning kui välisõhu temperatuur hakkab tõusma, hakkab soojuspump liiga palju sisse-välja lülitustsükleid tegema. See on jällegi lisaelektrikulu tellijale.

Siinkohal soovitame pöördudad AIT-Nord OÜ müügispetsialistide poole leidmaks teile sobiv lahendus.

Kui kaua võtab aega õhk-vesi soojuspumba paigaldus?

Sõltub puhtalt objekti iseärasustest. Näiteks eramajade lahendused võtavad reeglina mitte rohkem kui 2-3 tööpäeva.

Kas on võimalik soojuspumpa kombineerida ka päikesepaneelidega?

Soojuspumba lahenduse kombineerimiseks päikesenergiaga kasutab AIT-Nord OÜ väga laia valikut erinevaid boilereid ning akumulatsioonipaake. Siinkohal soovitame lugeda boilerite ning akumulatsioonipaakide alajaotust: http://ait-nord.ee/boilerid-akumulatsioonipaagid-ja-lisatarvikud/ ning kindlasti võtke ka ühendust AIT-Nord OÜ müügispetsialistidega.

Millises temperatuuri vahemikus töötavad meie õhk-vesi soojuspumbad?

Meie õhk-vesi soojuspumbad töötavad vahemikus -20°C kuni +40°C. Kui temperatuur langeb alla -20°C, siis lülitab õhk-vesi soojuspump ennast kompressori kaitseks välja. Kõik õhk-vesi soojuspumbad nõuavad lisakütte allikat. Selleks võib olla näiteks kamin või elekter. Samuti saab pumpa kombineerida juba olemasolevate kütteallikatega nagu gaas või õli.

Kui sügavale ning kui pikalt peab maasoojuspumba kollektor olema paigaldatud?

Selleks, et maasoojuspump, rahvakeeli maaküte, töötaks probleemideta, paigaldatakse maasoojuspumba kollektor 1 – 1,2 meetri sügavusele. Kui maakollektor paigaldatakse liiga sügavale, võib tekkida oht, et maapind ei jõua soojematel perioodidel „taastuda“ kütteperioodist. Päikeseenergia soojendab ainult maapinna pealmist pinnasekihti, millest tulenevalt on oluline, et maakollektori paigaldusel jälgitaks täpselt, kui sügavale kollektor paigaldatakse.

Lisaks paigaldussügavusele on äärmiselt oluline, et jälgitaks ka pinnasetüüpi kollektori pikkuse dimensioneerimisel. Maaküte ei saa toimida efektiivselt, kui on eiratud süsteemi efektiivseks toimimiseks ettenähtud kollektori pikkust.

Millist toru kasutatakse maakollektori puhul?

Maakollektori paigaldusel kasutatakse plastiktoru 40×2,4 PN 8. Vastava toru jooksev meeter mahutab ca ühe liitri külmakande vedelikku.

Kui suur peaks olema maakollektorite omavaheline kaugus?

Maakollektori omavaheline kaugus peaks olema vähemalt 1 meeter. Kui omavahelised kaugused jäetakse lühemad, võib tekkida oht, et kütteperioodil “saab maapinnas soojus otsa,” ning soojuspump on sunnitud võtma appi lisaelektri energia. See tähendab, aga märgatavat lisakulutust soojuspumba omanikule.

Kui suur peaks mu krunt olema, et saaksin kaaluda maakollektori paigaldust?

Krundi vajalik suurus sõltub mitmest asjaolust. Rusikareegel ütleb seda, et 3 meetrit maakollektorit vajab ca 3,6 ruutmeetrit krundi pinda. Maakollektori jooksvate meetrite hulga arvestamisel tuleks arvesse võtta ka seda, mis pinnasega tegu on. Näiteks kuiva ning liivase pinna puhul saame ca 10 vatti jooksva meetri kohta. Aga näiteks vesiliiva puhul saame meetri kohta ca 20 vatti soojusenergiat. Loomulikult sõltub maakollektori jooksvate meetrite arv ka maja küttekoormusest ning vastava maasoojuspumba võimsusest, mida planeeritakse paigaldada.

Suuremate objektide puhul, kus kontuuri jooksvad meetrid ulatuvad tuhandetesse meetritesse, tuleks maakontuurile lisada kollektorkaev. Kollektorkaev ühendatakse maassoojuspumbaga läbi magistraaltorude ning kaev jaotab maakontuuri võimalikult ühtlaselt mitmeks erinevaks kontuuriringiks. Soovitatav oleks mitte dimensioneerida ühte kontuuriringi pikemaks kui 400 meetrit, kuna kontuuri takistus võib minna liiga suureks.

Mitu jooksvat meetrit maakollektorit võib ühe liinina paigaldada?

Maakollektori ühe liini pikkus ei tohiks olla üle 450 meetri vältimaks liigset takistust. Kui maakollektori ühe liini pikkus dimensioneerida üle, tekib olukord, kus maasoojuspump (täpsemalt soojuspumbas olev tsirkulatsioonipump võib jääda nõrgaks ning tuleb välja vahetada suurema tsirkulatsioonipumba vastu. See on aga jällegi lisakulu nii investeeringu kui ka jooksva elektrikulu mõistes ning planeeritud maaküte ei saavuta oodatud efektiivsust.

Vältimaks takistuse liigset kasvu, on mõistlik jagada maakontuur vastavalt vajadusele mitme võrdse pikkusega maakontuuri liini vahel. Liinid seotakse omavahel (oleneb puhtalt sellest, mitme liini vahel tuleb maakontuur ära jagada) spetsiaalsete kollektoritega ning kollektorkaevudega. AIT-Nord OÜ kasutab sellest Saksamaa tootja FRANK GMBH toodangut.

Pakume lahendusi alates kahest kontuuriringist kuni mitmekümneni välja. Kasutame kõrgkvaliteetsest plastikust rotameetritega varustatud kollektoreid ning kollektorkaeve. Tegemist on äärmiselt mugavate ning praktiliste lahendustega, mis järjest enam populaarsust koguvad.

Kollektoreid ning kollektorkaeve on äärmiselt lihtne süsteemi ühendada, puudub vajadus eraldiseisva isoleerimise järele ning kerge vaevaga saab erinevate kontuuriliinide vooluhulgad tasakaalustatud.

Kuidas mõjutavad pinnase eripärad maakollektori paigaldust?

Pinnase eripärad mõjutavad eeskätt paigaldatava maakollektori pikkust. Mida niiskem on maapind, seda vähem jooksvaid meetreid maakollektorit paigaldama peab. Näiteks kuiva liivapinnase puhul ei tasuks arvestada rohkem kui 10 vatti jooksva meetri kohta. Kui meil on aga tegemist äärmiselt niiske liivapinnasega, võib jooksva meetri pealt kätte saada lausa 20 vatti. Seega vahe võib olla lausa kahekordne. Seepärast soovitame alati konsulteerida ekspertidega enne kui maasoojuspump ning sellega seonduvad tööd ning materjalid tellitud saavad.

Kuidas maapõue soojusest hubane 21 kraadine toasoe kätte saadakse?

Maapõues on temperatuurid üsnagi konstantsed. Näiteks ca 1 kuni 1,5 m sügavusel on aastaringselt 4-12 kraadi sooja. Maapinda paigaldatud kollektori abil (horisontaalkollektor, kuid miks mitte mõelda ka vertikaalselt paigaldatava kollektori peale) ammutame maapinnast soojusenergiat tsirkuleerides piirituselahust (soojuskandja) läbi kollektori.
Soojenenud soojuskandja tsirkuleeritakse soojuspumba aurustisse, mille tulemusel annab soojenenud soojuskandja oma soojusenergia üle soojuspumbas tsirkuleerivale külmaagensile. Selle tulemusel külmaagens aurustub ning liigub edasi kompressorisse. Kompressoriga tõstetakse külmaagensi rõhku ning paralleelselt tõuseb ka külmaagensi temperatuur.

Kõrgendatud rõhu all olev külmaagens annab seejärel soojuspumba kondensaatoris oma soojusenergia üle köetava hoone küttesüsteemile ise selle tulemusel jahtudes. Seejärel liigub tsükkel juba paisventiili, mis alandab külmaagensi rõhku ning paralleelselt langeb ka külmaagensi temperatuur. Külmaagens veeldub ning on valmis kordama ülal mainitud töötsüklit.

Seega tarnib maasoojuspump maapõues oleva soojusenergia hoone küttesüsteemile kasutades vahelduvat aurustamise ning kondensatsiooni tsükleid. Maasoojuspump töötab sarnaselt külmkapiga. Külmkapi puhul toimetame lihtsalt soojusenergia külmkapi sisemusest väljapoole (kasutades jahutamiseks spetsiaalseid soojusvaheteid).

Mulle ei ole põrandaküte meelepärane ning soovin paigaldada radiaatoreid. Kas maasoojuspump on ka efektiivne radiaatorkütte puhul?

Kahtlemata on põrandaküte kõige parem valik kui kaalume soojuspumba liitmist küttesüsteemi. Samas on väär müüt, mille kohaselt ei ole maasoojuspump radiaatorkütte puhul efektiivne. Printsiibis on ju põrandaküte efektiivne justnimelt seetõttu, et pind, läbi mille hoonet köetakse on äärmiselt suur (põhimõtteliselt kogu põrand on üks suur radiaator). Kuna küttekeha (antud juhul kogu põrand) pind on suur, ei vaja me väga kuuma küttevee temperatuuri tagamaks nõutud sisetemperatuuri.

Radiaatorkütte puhul on oluline valida suure veemassiga radiaatorid. Nii saame samuti küttevee temperatuuri mõistlikult madalaks (näiteks külmematel perioodidel mitte üle 50 kraadi) ning sellest tulenevalt töötab maasoojuspump efektiivselt. Näiteks väiksemate eramute puhul (maasoojuspump võimsusega kuni 10 kW) suudab Alpha-innoTec´i maasoojuspump töötada soojusteguriga (COP) lausa 3,8!

Kas maasoojuspumpa saab ka basseinikütteks kasutada?

Maasoojuspump töötab vastavalt automaatika poolt etteantud prioriteetidele. Reeglina on esmaseks prioriteediks tarbevee soojendamine. Samas saab automaatikas seadistada prioriteete ning rakendada soojuspumpa vastavalt eelistustele. Seega andes käskluse basseini kütmiseks, rakendub maasoojuspump basseiniküttele.

Basseini kütmiseks on tarvilik ka soojusvaheti, mis peaks olema dimensioneeritud vastavalt basseini soojuskoormusele ning soojuspumba kütmisvõimsusele. Mõistlik delta T oleks soojuspumba poolel 5 Kelvinit.

Mul on olemas puukatel. Kas maasoojuspumpa saaks liita minu küttesüsteemi?

Maasoojuspump töötab suurepäraselt ka koostöös puukatlaga. Üheks väga levinud küsimuseks klientide seas on see, et kas ma saaks olemasolevat akumulatsioonipaaki ära kasutada soojuspumbaga või peaksin soetama ka eraldiseisva akumulatsioonipaagi. Ühene vastus siinkohal puudub. Kõik oleneb sellest kui suur on olemasolev akumulatsioonipaak ning kui võimas on olemasolev puidukatel.

Kui akumulatsioonipaak on liiga väike ning lisaks puidukatlale ühendame paaki ka maasoojuspumba, tekib olukord kus soojuspump võib hakata ülerõhu häiresignaali andma (eriti külmematel perioodidel, mil küttevee temperatuurid on juba suhteliselt kõrged). Miks see nii on?

Maasoojuspump saab oma tööjuhised puhtalt juhtimisautomaatikalt. Automaatika toimib niiöelda reageerivalt. Maasoojuspump töötab vastavalt seadistatud reziimile. Kui nüüd äkitselt teha puidukatlasse tuli alla, võib juhtuda see, et akumulatsioonipaagis tõuseb temperatuur liialt kiiresti ning soojuspumpa sisenev küttevee järsult tõusnud temperatuur võib ajada soojuspumba ülerõhu häiresse.

Kui aga akumulatsioonipaak on piisavalt suure mahuga, saab soojuspumba liita ka olemasolevasse akumulatsioonipaaki.
Kui olemasolev akumulatsioonipaak ei ole piisava mahuga ning esineb kahtlus tulevikus potensiaalselt tekkivate ülerõhu häirete osas, oleks mõistlik lisada koos soojuspumbaga süsteemi ka eraldiseisev akumulatsioonipaak soojuspumbale. Hüdrauliliselt ei ole siin midagi keerulist ning vana puidukatel koos akumulatsioonipaagiga jäävad samuti alles niiöelda alternatiivseks varuväljapääsuks.

Eraldiseisva akumulatsioonipaagiga toimib süsteem nii, et kui katlasse tuli alla tehakse ning vanas akumulatsioonipaagis temperatuur tõuseb vastavalt automaatikas seadistatud temperatuurini, lülitab maasoojuspump enda kompressori välja ning tsirkulatsioon jätkub läbi vana akumulatsioonipaagi. Kui tuli katlas raugema hakkab ning temperatuur kukub, teavitab andur sellest meie automaatikat, mis omakorda annab signaali soojuspumbale uue töötsükli alustamiseks

Kuidas tuleks maakollektor maja vundamendi vahetus läheduses isoleerida?

Maakollektor tuleb kindlasti maja vundamendi läbiviigus ning vahetus läheduses korrektselt isoleerida vältimaks külmumist vundamendi vahetus läheduses, mis võib viia külmumispurustusteni. Maakollektor tuleks isoleerida ca kahe meetri ulatuses vundamendist.

Mis on maasoojuspumba kompressori optimaalsed tööajad ning käivitused?

Mõistlikuks keskmiseks töötsükli pikkuseks võiks olla näiteks 30 minutit. Töötsükli keskmise pikkuse saame võttes aluseks aastase perioodi. Tehes vastavad arvutustehted – saamegi ühe keskmise töötsükli pikkuse. Mõistliku pikkusega töötsüklid on saavutatavad kasutades akumulatsioonipaaki, mida ka alati oma klientidele soovitame.

Millist mõju omab maaküte (kasutades horisontaalset kollektorit) minu krundi maapinnale?

Horisontaalse kollektori suureks miinuseks on see, et sellele on vaja üsnagi märkimisväärse suurusega maatükki. Alal, kuhu on paigaldatud horisontaalne kollektor, ei saa planeerida kõrghaljastust. Maa-ala, kuhu horisontaalne kollektor paigaldatud on, peaks olema haljasala, kust talviti lund ära ei lükata. Kuna lumekiht on suurepärane isolaator, aitab see maapinnases olevat soojusenergiat hoida.

Arvestada tuleks mitmete piirangutega:

  • Kõrghaljastust kollektoriga koormatud alale rajada ei saa;
  • Tuleviku plaanid maja juurdeehitusteks tuleks enne horisontaalse kollektori paigaldamist läbi mõelda. Kollektoriga koormatud alale juurdeehitisi planeerida ei saa;
  • Peale kollektori paigaldamist tuleks lasta maapinnal kuni 2 aastat vajuda enne kui lõplik haljastamine ette võtta.
Mis juhtub kui maakollektor (horisontaalne) paigaldada liiga sügavale?

Liiga sügavale paigaldamisel tekib oht, et soojemal perioodil ei suuda päike, sademed ning soojenenud välisõhk maapinda piisavalt ette valmistada uueks kütteperioodiks ning sellest tulenevalt ei suuda maasoojuspump tagada soovitud efektiivsust.

Kütteperioodil ammutab maaküte kollektorite abil maapõuest soojusenergiat. Ka maaküte peab alluma füüsika seadustele, mille kohaselt tuleb ammutatud soojusenergia kuidagi maasse „tagasi panna.“ Kui maakollektori puhul on järgitud paigaldusnõudeid, suudab maapind kütteperioodist taastuda ning piisavalt soojusenergiat uueks kütteperioodiks akumuleerida. Kui aga maakollektor on liialt sügaval, ei jõua päikesest, välisõhust ning sademetest saadav soojusenergia kollektorini ning uue kütteperioodi alguses ei ole maapind piisavalt taastunud ning seega peab maasoojuspump hakkama olulisel määral juurde tarbima lisaenergiat (reeglina elektrienergia / kombineeritud lahenduste puhul näiteks kütteõli / gaasi / puitu / pelletit jne).

Kui kaua võtab aega maakollektori paigaldus?

Oleneb puhtalt kui pikalt maakollektorit paigaldada tuleb. Näiteks 6 kW maasoojuspump tahab reeglina ca 350 kuni 450 meetrit maakollektorit. Sellise mahu puhul võtab maakollektori paigaldus aega kuni 2 päeva. Juba täpsema info saamiseks soovitame pöörduda AIT-Nord müügimeeskonna poole.

Valituks osutus maaküte. Krundi pinda aga ei ole piisavalt horisontaalse kollektori paigaldamiseks. Kas on mingeid alternatiive?

Kui horisontaalse kollektori jaoks ei ole piisavalt pinda või kui puudub soov kogu aiamaad üles kaevata, pakuksime alternatiivina välja vertikaalsed energiakaevud.

Maaküte ning energiakaevud – vastavalt maja küttekoormusele dimensioneeritakse energiakaevud. Ühe puuritud meetri kohta saame ca 40-50 vatti soojusenergiat (mis on ca 3-4 korda rohkem võrreldes horisontaalse kollektoriga). Energiakaevude puurimiseks tuleks kohalikult omavalitsuselt taotleda luba, mille osas kindlasti saame teile abiks olla
.
Vastavalt piirkonna geoloogilistele iseärasustele määratakse kui sügavale saab puurida (lisaks kui sügavate energiakaevude puurimiseks üldse omavalitsuselt luba antakse) ning kui mitu energiakaevu puurida tuleks.
Energiakaevu sisse paigaldatakse 40mm läbimõõduga plastiktoru, mis uputatakse põhjaraskusega kaevu sisse. Energiakaevu sisemus kas betoneeritakse kinni või kasutatakse spetsiaalseid muhve, millega eraldatakse erinevad põhjavee horisondid teineteisest tagamaks selle, et erinevad veekihid omavahel ei seguneks.

Energia kaev on oma läbimõõdult kuni ca 160 mm. Kaevudes asetsevad plastiktorud tuuakse kokku kasutades selleks spetsiaalseid kollektoreid ning kokku toodud kontuurid (teise sõnaga magistraal) viiakse juba soojuspumbani.
Maaküte energiakaevudega on kahtlemata soodsamate püsikuludega (kui võrrelda horisontaalse kollektoriga), kuid see-eest on esmainvesteering kulukam.

Puurimistööde hind sõltub vägagi palju piirkonna geoloogilistest iseärasustest (näiteks kui pikalt esineb pudedat pinnast, mida manteldama peab).

Maasoojuspump ning voolukõikumised. Kuidas end kaitsta?

Soovitame teha väike lisainvesteering (ca 120 eurot ) ning lasta paigaldada üle-ning alapingerelee kaitsmaks soojuspumpa voolukõikumiste eest. Voolukõikumistest tulenevad kahjustused reeglina garantii alla ei kuulu ning sellest tulenevalt oleks kliendil mõistlik end voolukõikumistest tulenevate riskide eest kaitsta. Vastasel juhul võib teie hoolikalt paigaldatud maaküte saada ootamatu lõpu osaliseks.

Laialt levinud väärarusaam – soojuspumba korraline hooldus tähendab vaid mudafiltri puhastamist

Andmaks paremat ülevaadet hooldus-toimingutest oleme üles laadinud ülevaatliku nimekirja teostatavatest toimingutest:

Hoolduse käigus teostatavate toimingute nimekiri:

  • Soojussõlme kütte, jahutuse ning veetorustike lekete kontroll;
  • Kütte, jahutuse ning tarbevee mudapüüniste puhastus;
  • Paisupaakide vasturõhkude kontroll;
  • Töörõhkude kontroll (küte / jahutus / tarbevesi);
  • Soojuspumpade peale- ning tagasivoolu temperatuuride vahe kontroll;
  • Lisakütte-allika rakendumise kontroll;
  • Soojussõlme ringluspumpade tööreziimide kontroll ning seadistamine;
  • Külmaringi imi- ja survepoole töötemperatuuride kontroll;
  • Kompressori (-te) töötemperatuuride mõõtmine;
  • Temperatuuriandurite kontroll (sh välisõhu temperatuurianduri kontroll);
  • Juhtautomaatikate ning elektriseadmete signaali kontroll;
  • Vajadusel elektriklemmide pingutamine;
  • Juhtautomaatikate programmseadistuste kontroll;
  • Isolatsiooniparandused (vajadusel);
  • Primaarringi temperatuuride vahe ning külmaine konsistentsi ja rõhu kontroll, vajadusel täitmine.
Milliseid toiminguid soojuspumba korraline hooldus sisaldab?

Korralise hoolduse käigus kontrollitakse üle kõik olulised süsteemi-komponendid ning nende tööfunktsioonid. Korraline hooldusvisiit kätkeb endast üsnagi pika loetelu erinevatest toimingutest. Korralise hoolduse tulemuseks on veendumus sellest, et soojuspump töötab talle tehase poolt ettenähtud parameetritel ning kui säärastest parameetritest esineb kõrvalekaldeid – siis saame selge pildi ette, milliste toimingutega antud soojuspump jällegi „rööpasse turgutada.“

Kui tihti tuleks soojuspumpa hooldada?

Soojuspumpa tuleks hooldada mitte harvemini kui 1x aastas. Kõik mis liigub, see kulub. Kogemus on näidanud, et korralikult hooldatud soojuspumba eluiga on oluliselt pikem võrreldes mittehooldatud süsteemiga.

Kuidas kaitsta oma soojuspumpa voolukõikumiste eest?

Tagamaks kindlustunde, et soetatud soojuspump oleks kaitstud voolukõikumiste eest, oleks mõistlik lasta paigaldada üle-ning alapingerelee. Voolukõikumistest tulenevad kahjustused ei kuulu garantii alla.

Soovin juhtida soojuspumpa läbi interneti. Mida selleks oleks tarvis teha?

Kõikidel Alpha-InnoTeci soojuspumpadel on internetist juhtimis- ja jälgimisfunksioon (ka nutitelefoniga) standard-varustuses. Soojuspumba lisamiseks internetti (täpsemalt Alphawebi) on tarvilik internetiteenuse pakkuja poolt oleks avatud PORT 21 ning kliendi poolt peaks olema seadmeni toodud võrgukaabel (seadmel on integreeritud võrgukaabliga ühendamise valmidus).

Kui kaabli paigaldamine on raskendatud (nt olemasoleva hoone rekonstrueerimisel), saame veebiühenduse loomise teostada ka läbi wifi-vastuvõtja (täpsem info meie hooldusosakonnalt).

Kas elektrikatkestuse korral tuleb soojuspump ise manuaalselt sisse lülitada?

Meie soojuspumbad käivitavad ennast pärast elektrikatkestust automaatselt ning puudub vajadus manuaalselt sekkuda. Kindlasti tasuks soojuspumba paigaldaja tähelepanu juhtida võimalikele voolupinge kõikumistele, mis piirkonniti esinevad. Pinge kõikumised võivad seadet kahjustada ning piirkondades, kus pinge kõikumiste oht on suurem, oleks mõistlik paigaldada lisaks ka üle- ning alapinge relee, et kaitsta soojuspumba elutähtsaid osasid ja tagada, et Teie soojuspump kogeb pikka eluiga

Mis juhtumid / toimingud võivad mõjutada garantii kehtivust?

Garantii alla ei kuulu vooluvõrgust tulenevate voolukõikumistega kaasnenud rikked ning tõrked (soovitame tellida üle-ning alapinge relee kaitsmaks soojuspumpa voolukõikumistest tulenevate kahjustuste eest).

Kui pikk on soojuspumba garantii ning kas seda on võimalik pikendada?

Soojuspumbale kehtib garantii 2 aastat peale esmakäivitust. Garantiid on võimalik pikendada 5 aastani, kuid selleks tuleb täita mõned eeldused:

  • Soojuspump peab olema ühendatud meie veebimooduliga (saame teostada üle veebi tööseiret);
  • Kliendil tuleks sõlmida AIT-Nord OÜ-ga garantii pikendust käsitlev kirjalik kokkulepe, mille läbi võtab klient kohustuse tellida mitte vähem kui 1 x aastast soojuspumba-süsteemi korralise hoolduse.
  • NB! Viieaastane garantii kehtib soojuspumbale. Ülejäänud paigalduse käigus liidetud detailidele kehtib kaheaastane garantii.

Sa ei leia küsimusele vastust?

Pole probleemi, täida väljad ja me vastame sellele esimesel võimalusel.

Saada meile oma küsimus

Sa ei leidnud enda küsimusele vastust?

Pole probleemi, täida väljad ja me vastame sellele esimesel võimalusel.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.