Soojuspumbad eramajadele

Milline seade on soojuspump?

Kõige üldisemas mõistes on soojuspump energiasäästlik alternatiiv, fossiilset kütust kasutavatele küttesüsteemidele. Soojuspumbad jagunevad soojuskandja järgi õhk – õhk, õhk-vesi ja maasoojuspumpadeks .

Lihtsustatult pumpab soojuspump soojusenergiat ühest kohast teise. Suvel viib see soojuse majast välja ja talvel toob soojuse majja – isegi kui väljas on väga külm. Soojuspumbad on võimelised soojust üle kandma, kasutades sise- ja välisseadmete vahel ringleva külmutusagensi aurustumise ja kondenseerumise protsessi.

Soojuspumba eelised

Kui oled endale soetamas soojuspumpa on oluline end kurssi viia selle küttesüsteemi plusside ja miinustega. Soojuspumbal on palju eeliseid, mis muudavad need majaomanikule suurepäraseks investeeringuks ja samas ka aspekte, millega tuleb arvestada.

• Aastaringne mugavus: soojuspump suudab su eramut nii kütta kui jahutada tagades optimaalse sisekliima.
• Madal elektrikulu: õigesti paigaldatud soojuspump kasutab poole kuni kolmandiku võrra vähem primaarenergiat kui fossiilset kütust kasutav kütteseade.
• Parem siseõhu kvaliteet: enamik õhk-õhk soojuspumpasid pakuvad niiskuse eemaldamist koos võimalustega lisada täiustatud filtreerimissüsteem, et puhastada teie kodus ringlev õhk saasteainetest, tolmust, õietolmust ja muudest allergeenidest.
• Kvaliteetsed soojuspumbad on väga pika elueaga, kuni 20 aastat. Tänu õigesti valitud komponentidele need äärmiselt töökindlad ja püsivad soojusallikad.
• Ohutus: tegu on ohutuma soojusallikaga, kui fossilset kütust põletavad küttesüsteemid.

Milliseid soojuspumpasid on olemas?

Enne kui hakkate küttesüsteemi paigaldama on tarvis sellest teada anda enda kohalikule omavalitsusele. Neile tuleks ideaalis esitada nii ehitusteatis, kui ka projekt. Lisaks ärge visake kindlasti ära kasutusjuhendit ning hoidke see alles. Mugav on see, et soojuspumba projekti saab koostada tellija ise, jälgima peab ainult seda, et projekt vastaks kõikidele nõuetele.

Kui elate näiteks kortermajas, siis on oluline saada nõusolek ka ühistult ja teistelt korteriomanikelt. Samme mida jälgida on päris mitu ning kõige sujuvamaks paigalduseks, tuleks need enne ära lahendada.

Õhk-õhk soojuspump

Nagu nimigi viitab, edastavad õhk-õhk soojuspumbad soojust väljast ruumi sisemusse. Need on saadaval reversiivsete süsteemidena, mis soojendavad ja jahutavad ruumi siseõhku.

Plussid:

• Kõrge kasuteguriga: tänapäevased õhksoojuspumbad töötavad kõrge kasuteguriga ka madalate välistemperatuuride juures
• Vähene energiavajadus: energiatarbimiselt on õhk-õhk soojuspump väga säästlik…

• Pika elueaga ja vähese hooldusvajadusega: õhk-õhk soojuspump on kasulik investeering, sest on pika elueaga. Samuti vajavad nad vähe hooldust.

• Hind: on võrreldes teistega soojuspumba lahendustega soodne.

Miinused:

• Töötamine väga madalate välistemperatuuridega: külmema kliimaga piirkondades on õhk- õhk soojuspumbad mõnevõrra madalama väljundvõimsusega ning hoonel peab olema kindlasti ka alternatiivne kütteallikas.
• Müratase: välisosa poolt tekitatav müra on paratamatus, Kuigi mürafoon ei ole kõrge tasub välisosa paigalduse koha valikul arvestada hoone ruumijaotusega. Magamistoa akna taha välisosa paigaldada ei maksaks.
• Õhk-õhk soojuspumba korral on tarbevee tootmine vaja lahendada eraldi boileriga.

Õhk-vesi soojuspump

Õhk-vesi soojuspump kannab sooja vee edasi siseruumidesse, kasutades soojusallikaks välisõhku. Põhimõtteliselt on sarnane süsteem nagu ka õhk-õhk versioonile. Pump ise koosneb sise- ja välisosast. Välisosa võtab õhust soojusenergiat ning seejärel annab selle soojuse edasi kütte ja tarbevee soojendamiseks.

Plussid:

• Efektiivsus: tarbevee soojendamiseks ei pea eraldi süsteemi paigaldama.
• Energiasäästlikud: õhksoojuspumbad on energiasäästlikud, seega ei pea muretsema, kõrgete küttearvete pärast.
• Lihtne paigaldada: kiire ja lihtne paigaldamine. Tunduvalt  lihtsam, kui maasoojuspumba paigaldamine, puudub vajadus maakontuuri paigaldamiseks.

Miinused:

• Eelistatult madalatemperatuurne küte: see kehtib soojuspumpadele üldisemalt.
• Müra: töötamisel võivad olla mürarikkad, aga pideva tehnoloogia arenemisega on ka välisosa poolt tekitatav müra vähenemas.
• Ülimalt madal välistemperatuur: talvised väga madalad välistemperatuurid mõjutavad õhk vesi soojuspumba väljundvõimsust.

Maasoojuspump

Maasoojuspumbasüsteem kasutab pinnase looduslikku soojust, pumbates soojust läbi kompressori. Selle tulemusena tõstab soojuspump küttevee temperatuuri ning soojust kasutatakse kodu kütteks või sooja vee valmistamiseks.

Plussid:

• Madalad kulud: maasoojuspumba kasutuskulud on väga madalad. See on tingitud asjaolust et pinnase temperatuur on kogu kütteprioodi vältel väga stabiilse temperatuuriga.
• Energiasäästlik – tegelikult on energiatoodang ligikaudu 3–4 korda suurem, kui selle tööks kuluv energia.
• Pakub ka jahutust võimalik on nii passiiv kui ka aktiivjahutus
• Vaikne: müraga pole mingeid probleeme.
• Tõstab kinnisvara väärtust – kui küttesüsteem on hästi kavandatud ning säästlik, tõuseb ka kinnisvara väärtus.

Miinused:

• Paigaldus on mõnevõrra kallim: lisanduvad maakontuuriga seotud kulud. Alginvesteering on küll mõnevõrra suurem kui õhk-vesi seadmetel kuid suurem kütte kasutegur tasandab need kulud mõne aastaga.
• Kinnistu suurus:  sõltuvalt pinnase tüübist vajab maasoojuspump maakontuuri paigalduseks vaba pinda. Probleemiks võib see olla kortermajade puhul ning kõrghaljastusega piirkondades.

Kuidas soojuspump töötab?

Soojuspumbad varustavad elamut nii talvise kütte kui suvise jahutusega. Järgnevalt mõne sõnaga sellest kuidas soojuspumbad töötavad.

Õhksoojuspump

Aurustist liigub külmaine kompressorisse, kus see siis surutakse kokku. Sealt edasi suunatakse see sama külmaine hoones sees asuvasse seadmesse ehk kondensaatorisse, sealt juhitakse soojus edasi hoonesse.
Õhk-vesi soojuspump töötab sarnaselt tavalisele õhk õhk soojuspumbale. Ainsaks erinevuseks on et soojus antakse kondensaatorist edasi kütteveele mitte ruumiõhule.

Maasoojuspump

Oma olemuselt on ta veidi teine, kui seda on õhksoojuspumba versioon. Kui minna täpsemaks, siis soojusenergia kogutakse pinnasekollektoris ringleva vedeliku abil, mis suunatakse edasi soojuspumba aurustisse, kus maakollektorist tulev energia soojendab freooni vedelast olekust gaasiks. Järgmisena liigub freoongaas kompressorisse, kus gaas kokku surutakse. Gaasi kompresseerumisel tõuseb temperatuur ning soojus suunatakse edasi soojusvahetisse, mille kaudu kantaksegi kogutud soojusenergia eluruumi kütteks ja soojaks tarbeveeks.

Kuhu soojuspump paigaldada?

Pumba asukoht oleneb kahest asjaolust: kas sul on õhksoojuspump või maapump. Mõlemal variandil on asukoha suhtes omad nõudmised ja aspektid mida järgida.

Õhksoojuspumpad

Õhksoojuspump vajab kõige tõhusamaks töötamiseks head õhuvoolu nii aurustisse kui ka sellest välja. Sellega tagame piisava soojuse ülekandumise välisõhult külmaainele. Kui takistada õhuvoolu läbi aurusti, piirame me teadlikult soojuspumba kasutegurit ning väljundvõimsust.

Maasoojuspump

Maasoojuspumbale rajatakse kas horisontaalne või vertikaalne külmakandja kontuur. Horisontaalse torustiku rajamine on lihtsam ja odavam, pikkus sõltub otseselt pinnase niiskussisaldusest. Mida niiskem pinnas seda lühem saab olla kontuuri torustiku pikkus. Tavaolukorras üle 400 meetri pikkusi torustikke ei rajata, kui hoone vajab 750 meetrist maakütte torustikku rajatakse kaks 375 meetrist kontuuri mis seotakse tehnoruumis kokku.

Kuidas valida uus soojuspump koju ja millele mõelda?

Eespool tõime erinevate soojuspumpade plussid ja miinused välja. Kui kogu info on olemas, siis tuleb mõelda ka enda võimalustele ja eelarvele. Erinevate soojuspumpade hinnad on suure varieeruvusega ning tuleb leida enda eelarvele parima hinna ja kvaliteediga toode.

Nüüd kui oled leidnud, mis oleks sulle sobilikum tuleb esmalt alustada kõige olulisemast asjast ehk kütteprojektist.  Sellega saab aimu, kui suure võimsusega pumpa vaja oleks, kui suur on köetav pind ja seega leida parim lahendus. Kütteprojektiga edasi minna on oluliselt lihtsam, kui ilma selleta.

Mis juhtuda võib on see, et näiteks maja vajab 8 Kw pumpa, aga ostetakse 4Kw. Sellist olukorda kutsutakse aladimensioneerimiseks. Võib juhtuda ka vastupidi, 4Kw on vaja aga ostetakse 8Kw. Seda kutsutakse üledimensioneerimiseks. Kumbki variant ei ole väga hea.

Miks ikkagi valida soojuspump?

Iga soojuspumba omanik on omamoodi kliimakangelane, fossiilsete kütuste jätkuv põletamine ei ole jätkusuutlik ning ökoloogilisele jalajäljele mõeldes on soojuspumbad tänane parim valik.
Soojuspumbaga saab hooneid nii kütta kui jahutada ning seda ülimalt säästlikult. Madalad kütte ning jahutuskulud on kindlasti üks põhilisi argumente soojuspumba soetamisel.
Tänapäevased soojuspumbad oskavad omanikuga suhelda ka äpi teel mis annavad nii omanikule kui ka hooldusettevõttele võimaluse monitoorida ja juhtida soojuspumpa kõikjalt.