Kas teadsid, et kortermaja fassaadile paigaldatud soojuspump ei ole vaid sinu isiklik mugavusseade, vaid juriidiliselt terve maja ühisosa muutmine? Paljud korteriomanikud avastavad selle alles siis, kui uksele koputab mupo või naaber esitab kaebuse. Korrektne paberimajandus on siin sama kriitiline kui seadme tehniline kvaliteet.
Õhksoojuspumba paigaldamine kortermajja on tõhus viis vähendada küttekulusid ja tagada suvine jahutus, kuid see protsess erineb oluliselt eramaja omast. Järgnevalt toome selgust, millised load on vajalikud, kuidas saavutada kokkulepe naabritega ja mida teha, kui seade on juba seinale paigaldatud ilma vajalike kooskõlastusteta.
Kuldne reegel: fassaad kuulub kõigile
Levinud on eksiarvamus, et korteri rõdu või aknaalune sein on omaniku ainuomand. Tegelikkuses on kortermaja välisfassaad, katus ja kandvad konstruktsioonid kõigi korteriomanike kaasomand. See tähendab juriidiliselt, et iga muudatus hoone välisilmes – olgu selleks satelliidipann või õhksoojuspumba välisosa – nõuab teiste omanike nõusolekut.
Eesti korteriomandi- ja korteriühistuseaduse ning kohtupraktika kohaselt loetakse õhksoojuspumba paigaldamist hoone välisilme ja tehnosüsteemide muutmiseks. Selline tegevus väljub tavapärase korrashoiu raamidest ning eeldab juriidiliselt korrektset lähenemist.
- Väiksemates kortermajades on üldjuhul vajalik kõigi korteriomanike ühehäälne nõusolek.
- Suuremates ühistutes võib teatud juhtudel piisata üldkoosoleku häälteenamusest, kui põhikiri seda renoveerimistööde kontekstis võimaldab.
- Kõige kindlam viis hilisemate vaidluste vältimiseks on alati kirjalik nõusolek, mis fikseerib seadme asukoha ja vastutuse.
Ilma naabrite nõusolekuta paigaldatud seade on ebaseaduslik ja ühistul on õigus nõuda selle eemaldamist koos fassaadi endise olukorra taastamisega. Täpsematest nõuetest saad lugeda meie õhksoojuspumba paigalduslubade juhendist.
Millal on vaja ehitusteatist ja projekti?
Kui naabrite allkirjad on koos, algab suhtlus kohaliku omavalitsusega. Ehitusseadustiku mõistes on õhksoojuspumba paigaldamine korterelamusse võrdsustatud tehnosüsteemide muutmisega ehk ehitise ümberehitamisega. Erinevalt eramajadest on kortermajade puhul nõuded rangemad ning “lihtsalt seina panemisest” ei piisa.
Enamasti tuleb Ehitusregistri (EHR) kaudu esitada kohalikule omavalitsusele ehitusteatis ja nõuetekohane ehitusprojekt. Projekti peab koostama vastava pädevusega spetsialist ning see peab sisaldama kindlaid komponente:
- Asendiplaan (mõõtkavas 1:500 või 1:1000), kus on täpselt näidatud välisosa asukoht.
- Hoone vaated ja korruseplaanid, kus on märgitud seadme paiknemine fassaadil ja ühendused.
- Seadme tehnilised andmed, eriti mürataseme info ja vastavusnõuded.
- Seletuskiri, mis kirjeldab paigaldustöid ja mõju hoonele.
Erisused Tallinnas ja Tartus
Suuremates linnades on reeglid detailsemad, eriti miljööväärtuslikes piirkondades, kus linnaosavalitsused jälgivad rangelt linnapildi säilimist.
- Tallinn: Linnavalitsus ei luba üldjuhul paigaldada õhksoojuspumba välisosi peatänavate äärsete majade esifassaadile (“paraadpoolele”). Lahenduseks on sageli seadme paigutamine rõdu põrandale (piirde varju) või hoone hoovipoolsele küljele. Samuti tuleb jälgida, et kondensaatvesi ei tilguks fassaadile ega kõnniteele.
- Tartu ja muinsuskaitsealad: Kui hoone asub miljööväärtuslikul alal või on kultuurimälestis, on lisaks linnavalitsuse loale kohustuslik saada kooskõlastus Muinsuskaitseametilt. Ajaloolistel hoonetel võidakse nõuda välisosa varjestamist, värvimist fassaadiga samasse tooni või paigaldamist kohta, kus see tänavalt vaadates silma ei riiva.
Müra – suurim tüliõun naabritega
Isegi kui juriidiline pool on korras, võib reaalses elus tekkida probleeme müraga. Kortermaja puhul on seadme müratase ja asukoht naabrite rahu seisukohalt kriitilise tähtsusega. Kui seade ületab kehtestatud normnorme, on naabril õigus nõuda selle väljalülitamist.
Elamupiirkondades kehtivad ranged müranormid, mida tuleb järgida:
- Päeval (kell 7:00–23:00) ei tohi müratase ületada 50 dB.
- Öösel (kell 23:00–7:00) on piirmääraks 40 dB.
Paljud odavama hinnaklassi seadmed võivad talvel täisvõimsusel töötades neid norme ületada. Seetõttu soovitame kortermajadesse vaid tippkvaliteediga mudeleid, nagu Alpha Innotec, mis on disainitud töötama võimalikult vaikselt. Lisaks on oluline kasutada kvaliteetseid vibratsioonisummuteid, et seadme vibratsioon ei kanduks mööda kiviseina naaberkorterisse. Loe lähemalt, kuhu paigaldada õhksoojuspump, et vältida asukohavalikust tulenevaid probleeme.
Juba paigaldatud pumba seadustamine
Paljud korteriomanikud on paigaldanud seadme aastaid tagasi, teadmata tol hetkel kehtinud nõuetest. Kui ühistu või omavalitsus nõuab paberite kordategemist või soovite kinnisvara müüa, on võimalik seade teatud tingimustel tagantjärele seadustada (legaliseerida).
Seadustamise protsess hõlmab tavaliselt järgmisi samme:
- Tellida tuleb teostusjoonised või ehitise audit (faktiline mõõdistus), mis fikseerib olemasoleva olukorra.
- Hankida vajalikud tagantjärele nõusolekud korteriühistult ja naabritelt.
- Esitada Ehitusregistri kaudu kasutusteatis koos vajalike lisadega (hooldusjuhendid, teostusjoonised, vajadusel mürataseme mõõdistusprotokoll).
Tasub meeles pidada, et kui seade asub ilmselgelt keelatud tsoonis (näiteks otse naabri magamistoa akna all) või ületab oluliselt müranorme, võib omavalitsus legaliseerimise asemel nõuda seadme ümbertõstmist või eemaldamist.
Kuidas AIT-Nord saab aidata?
Kortermajja soojuspumba paigaldamine ei ole “osta ja unusta” tehing, vaid ehitusprojekt, mis nõuab tehnilist pädevust. AIT-Nord on Alpha Innotec ametliku esindajana tegelenud soojuspumpadega Eestis üle 14 aasta ning meil on laialdane kogemus kortermajade projektidega Tallinnas ja mujal Eestis.
Me ei paku lihtsalt seadet, vaid terviklikku tuge:
- Konsultatsioon: Hindame, kas ja kuhu on sinu korteris tehniliselt ja juriidiliselt võimalik pumpa paigaldada.
- Vaiksed seadmed: Pakume Alpha Innotec mudeleid, mis sobivad tiheasustusaladele ja minimeerivad naabrite häirimise riski.
- Dokumentatsioon: Aitame vajaliku tehnilise informatsiooni ja joonistega, et suhtlus ühistu ja omavalitsusega sujuks tõrgeteta.
Kui plaanite korteriühistuga suuremat renoveerimist või üleminekut keskküttesüsteemilt lokaalsele lahendusele, tasub tutvuda ka meie õhk-vesi soojuspumpadega, mis suudavad teenindada terveid trepikodasid või hooneid. Enne otsustamist vaata kindlasti ka ülevaadet õhksoojuspumba tegelikust elektrikulust, et hinnata investeeringu tasuvust.
Ära jäta paberimajandust juhuse hooleks. Õigesti vormistatud load annavad sulle kindlustunde, et investeering on kaitstud ja naabrisuhted säilivad headena. Tule tasuta konsultatsioonile meie salongi Tallinnas (Mäeküla 7-8) või võta meiega ühendust, et leida sinu kortermajale sobivaim lahendus.
