Kas teie korteriühistu soovib küttekulusid märgatavalt vähendada? Maasoojuspump tagab korterelamule madalad püsikulud ja sõltumatuse hinnatõusudest, kattes hoone kütte ning sooja tarbevee vajaduse.
Kas maasoojuspump sobib korterelamule? Tehniline teostatavus
Korterelamute puhul on maasoojussüsteemi rajamine täiesti teostatav, kuid nõuab põhjalikku ettevalmistust. Kuna kortermajade krundid on tihtipeale piiratud pindalaga, ei ole horisontaalse maakollektori paigaldamine enamasti võimalik. Selle asemel kasutatakse vertikaalseid energiapuurauke, mis puuritakse hoone vahetusse lähedusse.
Energiapuuraugud ulatuvad tavaliselt 50–200 meetri sügavusele maapõue, kus maapinna temperatuur püsib aastaringselt stabiilselt plusskraadides (+5 kuni +7 °C). Puuraukude arv ja täpne sügavus määratakse hoone soojuskoormuse ning kohaliku geoloogia põhjal. Loe lähemalt, millest sõltub maasoojuspumba puuraugu sügavus.
Süsteemi hüdrauliliseks ühendamiseks ja vooluhulkade tasakaalustamiseks paigaldatakse välised kollektorid ning kollektorkaevud. Need koondavad puuraukude kontuurid kokku ning suunavad soojuskandja turvaliselt hoone tehnoruumi.
Paigalduse eeldused ja tingimused korteriühistule
Selleks et korteriühistu saaks üle minna maaküttele, tuleb ehituslikult ja tehniliselt kontrollida järgmisi tingimusi:
- Ehitusluba ja kooskõlastused: Puuraukude rajamine on ehitustegevus, mis eeldab geoloogilist uuringut, projekteerimistingimusi ja kohaliku omavalitsuse ehitusluba.
- Tehnoruumi pindala: Seadmed (kompressorid, soojusvahetid, boilerid) vajavad piisavalt ruumi. Tõhusaks toimimiseks on vajalikud ka akumulatsioonipaagid, mis vähendavad kompressori lülitustsükleid ning tagavad stabiilse kütteringi.
- Elektrivõimsus: Hoonel peab olema piisav peakaitse läbilaskevõime soojuspumpade ja tarbevee süsteemide käitamiseks.
- Olemasolev küttesüsteem: Parima efektiivsuse tagab madalatemperatuuriline küttesüsteem (põrandaküte või suurendatud pinnaga radiaatorid).
Kuna iga korterelamu on erineva soojapidavusega, on algfaasis kriitilise tähtsusega professionaalne kütte projekteerimine, kus insenerid arvutavad hoone reaalne soojuskao. Kontrolli ka üldiseid maasoojuspumba paigaldamise tingimusi.
Seadmete valik ja kaskaadlahendused suurtele võimsustele
Suuremate korterelamute küttevajadus ulatub kümnetest sadade kilovattideni. Mitme seadme kaskaadi ühendamisel saavutatakse maksimaalne paindlikkus ja töökindlus, kus soojuspumbad reguleerivad oma võimsust vastavalt välistemperatuurile ja korterite reaalajatarbimisele.
Korterelamute kütteprojektides kasutatakse võimsaid ja töökindlaid mudeleid, näiteks:
- Maasoojuspump SW 232 – võimas ja töökindel seade suurtele soojuskoormustele.
- Maasoojuspump SW 262 – kõrge efektiivsuse ja vaikse tööga lahendus.
- Maasoojuspump SW 302 – tipptasemel Saksa kvaliteet suurematele kortermajadele ja ärihoonetele.
Tutvu kõigi saadaolevate seadmetega kategoorias maasoojuspumbad. Projekteerimisel on ülimalt oluline tagada õige maasoojuspumba võimsuse valik, et vältida seadmete üledimensioneerimist või liigset lisakütte kasutamist külmadel talvepäevadel.
Kui tekkis küsimusi korterelamu küttesüsteemi projekteerimise või seadmete sobivuse kohta, võtke ühendust meie inseneridega telefonil +372 5675 8484 või e-posti teel info@ait-nord.ee.
Finantsiline tasuvus ja küttekulude kokkuhoid
Maasoojuspumba paigaldamine nõuab suuremat alginvesteeringut kui fossiilkütustega või kaugküttega jätkamine. Samas näitab võrdlus maasoojuspump vs kaugküte, et maasoojus pakub pikas perspektiivis oluliselt madalamat ja stabiilsemat megavatt-tunni hinda.
Maasoojuspump ammutab umbes 75% energiast maapõue tasuta soojusest ning kasutab vaid 25% ulatuses elektrienergiat selle transportimiseks. Seetõttu püsib maakütte elektrikulu madalana ka kõrgemate elektrihindade korral.
Eesti tingimustes jääb tüüpiline maasoojuspumba tasuvus korterelamute puhul vahemikku 7–12 aastat. Tasuvusaega lühendavad oluliselt järgmised tegurid:
- KredExi ja EISA rekonstrueerimistoetused: Korteriühistute terviklikul renoveerimisel katab riiklik toetus olulise osa küttesüsteemi uuendamise kuludest.
- Suvine passiivne jahutus: Maapõue jahedust saab suvel kasutada korterite jahutamiseks peaaegu olematu elektrikuluga, mis tõstab hoone kinnisvaraväärtust.
- Pikk kasutusiga: Soojuspumpade eluiga on 20+ aastat ning maasisese puuraukude süsteemi kestvus ulatub kuni 50–100 aastani.
Strateegiline investeering korteriühistule
Korterelamu üleminek maaküttele vähendab püsivalt elanike igakuiseid küttearveid ning tõstab hoone energiatõhususe klassi. AIT-Nord pakub korteriühistutele täisteenust alates tasuvusanalüüsist kuni projekteerimise, paigalduse ja pikaajalise hoolduseni. Tehke esimene samm sõltumatuma küttelahenduse poole ning küsige meie spetsialistidelt oma korterelamule personaalset pakkumist.
