MIS ON MAAKÜTTE NING MILLEKS ON SEE VAJALIK?
Maasoojuspump on keskkonnasõbralik kütteseade, mis kasutab ära maapinda salvestunud puhast soojusenergiat. Päikeseenergia talletub suveperioodi jooksul maasse ning maasoojuspumba abil saab seda kütteperioodi saabudes hoone kütmiseks kasutada.
Ühe tarbitud kWh kohta suudab maasoojuspump toota kuni 5 kWh soojusenergiat. See tähendab, et maasoojuspump saab majapidamise küttekulusid vähendada lausa kuni 80%. Uued maakütte tehnoloogiad on muutmas geotermilise energia kättesaadavust veelgi paremaks.
Valides enda küttelahenduseks maakütte – oled kangelane. Sellega hoiad nii meie planeeti kui ka oma rahakotti.
Meie kliimas on võimalus tasuta maasoojust ammutada neljast erinevast allikast:
– Pinnase ülemistest kihtidest ehk horisontaalkollektori abil
– Põhjaveest ehk puurkaevude baasil
– Veekogust ehk pinnavee abil
– Pinnase sügavamatest kihtidest ehk puurkaevude baasil
Kõige levinuim ja enamjaolt soodsaim on horisontaalne maakollektori paigaldus. Selle lahenduse puhul ammutatakse soojusenergiat maapinna ülemistest kihtidest.
Soojusenergia saadakse kätte maapinda paigaldatud plasttorustiku abil, milles ringleb külmakindel vedelik ehk külmakandja.
Viimasel ajal on populaarsust kogunud lisaks soojuspuuraukude ehk energiakaevude kasutamine. Tavapäraselt vajab 1 m² köetavat pinda 3 m horisontaalset maakollektorit ja 3,6 m² vaba maapinda, siis soojuspuurauk vastavalt 1 m puurimissüvagust 1 m² köetava pinna kohta.
KUIDAS MAAKÜTE TOIMIB JA MILLISED ON MAAKÜTTE EELISED?
Lihtsalt seletades tõstetakse maapinnast tuleva soojuse temperatuuri, mis siis juhitakse erinevatesse kütteseadmetesse (nt radiaator) Sinu kodus. Suvel käib see ring vastupidi. Maasoojuspump kogub kokku Sinu kodus oleva liigse soojuse ja juhib selle pinnasesse tagasi, tagades sellega jahedama temperatuuri.
Maakütte suurteks eelisteks on:
– Keskkonnasõbralik. Maasoojuspumba küttelahenduse keskkonnajälg on väikseim kui mis tahes teisel energiaallikal
– Jätkusuutlik lahendus. Maakütte tööks on vaja ainult maapinnas leiduvat soojust, mis leidub seal loomulikult. Lisaks on tegu lokaalse küttelahendusega, mistõttu puudub vajadus end liidestada muudesse tsentraalsetesse soojusvõrkudesse. Ehk siis olete niiöelda oma soojuse peremees.
– Energiasäästlik lahendus, mis vähendab küttekulusid kuni 80%
– Puhas. Kasutades maakütet ei teki mingit tolmu ega tuhka
– Mugav ja kasutajasõbralik juhtimissüsteem võimaldab juhtida tervet süsteemi igaltpoolt
– Usaldusväärne ja vaikne. Maaküte töötab iga ilmaga
KUIDAS VALIDA ENDALE ÕIGE MAASOOJUSPUMP
Sobiva maasoojuspumba valimisel tuleb kindlasti arvestada hoone õige küttevajadusega, küttesüsteemi spetsiifikaga ja vaba maapinnaga hoone ümbruses. Maasoojuspumpa saab paigaldada nii vanematele kui uuematele ehitistele.
Maasoojuspumba kasutamiseks horisontaalse maakollektoriga on tarvis küllaltki suurt vaba maapinda hoone ümbruses. Ühe ruutmeetri kütmiseks on üldiselt tarvis vähemalt 3 m maakollektorit ja 3,6 m² vaba maapinda. Kui aga kasutame soojuspuurkaevusid, saame hakkame oluliselt väiksema maapinnaga.
See kui efektiivne on paigaldatav maasoojuspump oleneb suuresti sellest, millist küttesüsteemi majas kasutame. Parimaks variandiks siinkohal on kahtlemata põrandaküte. Nimelt põrandakütte puhul ei lähe reeglina ka talviste pakastega tarvis kõrgemat temperatuuri kui 35C. Mida madalam on küttesüsteemis ringlev temperatuur, seda efektiivsemalt maaküte toimib.
Kuna maasoojuspumba valimisel tuleb lähtuda iga hoone spetsiifilistest omadustest ja seda mõjutavatest teguritest, soovitame maasoojuspumba müüjalt küsida juba käigusoleva süsteemi hinnangut ning hinnapakkumist ja sobiva lahenduse pakkumist konkreetsele elamule.
KUIDAS PEAB MAASOOJUSPUMBA KOLLEKTOR OLEMA PAIGALDATUD?
Horisontaalselt paigaldatav maakollektor
Selleks, et maasoojuspump töötaks probleemideta, paigaldatakse maasoojuspumba kollektor 1 – 1,2 meetri sügavusele. Kui maakollektor paigaldatakse liiga sügavale, võib tekkida oht, et maapind ei jõua soojematel perioodidel „taastuda“ kütteperioodist. Päikeseenergia soojendab ainult maapinna pealmist pinnasekihti, millest tulenevalt on oluline, et maakollektori paigaldusel jälgitaks täpselt, kui sügavale kollektor paigaldatakse.
Lisaks paigaldussügavusele on äärmiselt oluline, et jälgitaks ka pinnasetüüpi kollektori pikkuse dimensioneerimisel. Maaküte ei saa toimida efektiivselt, kui on eiratud süsteemi efektiivseks toimimiseks ettenähtud kollektori pikkust.
Maakollektor tuleb kindlasti maja vundamendi läbiviigus ning vahetus läheduses korrektselt isoleerida vältimaks külmumist vundamendi vahetus läheduses, mis võib viia külmumispurustusteni. Maakollektor tuleks isoleerida ca kahe meetri ulatuses vundamendist.
Vertikaalselt paigaldatav maakollektor (ehk soojuspuurkaev)
Maasojuspumba ehk maakütte paigaldamisel võib tulla ette olukord, kus horisontaalse maakollektori paigaldamiseks ei ole näiteks maaomanikul piisavalt maapinda või siis maaomanik ei soovi enda aia haljastust rikkuda. Sellises olukorrs on kõige paremaks alternatiiviks kaaluda just vertikaalse maakollektori ehk soojsupuurkaevu rajamist.
Kui võrrelda vertikaalset ja horisontaalset maakollektori paigaldust, siis vertikaalse lahenduse puhul on eeliseks sügavamalt maapinnast saadav energia, mis on palju stabiilsem, kuna see ei sõltu ilmastikust.
Soojuspuurkaevuks ehk soojuspuurauguks nimetatakse maapinna sisse paigaldatavaid vertikaalseid puurauke, kuhu veetud torustiku abil ammutatakse pinnasekihti salvestunud päikeseenergiat.
Rajatavad soojuspuuraugud on sügavusega 50-200 m ja tavaliselt keskmise eramu küttevajaduse katmiseks on tarvis puurida üks kuni kaks puurauku – keskmiselt 1 m puurauku 1 m² köetava pinna kohta.
Vertikaalselt paigaldatav maakollektori lahendus sobib nii väiksematele eramajadele kui ka suurematele ärihoonetele ja korterelamutele. Puuraukude väikseim kaugus maja seinast peaks olema 2-3 m.
Soojuspuuraugud on hea puurida peale vundamendi valmimist. Puuraukude magistraaltrassid, mis ühendatakse soojuspumbaga on hea teostada paralleelselt vundamendiga, et hiljem poleks vaja eraldi auke läbi seina puurida
KUI SUUR PEAKS OLEMA KRUNT, ET SAAKSIN KAALUDA MAAKOLLEKTORI PAIGALDUST?
Krundi vajalik suurus sõltub mitmest asjaolust. Rusikareegel ütleb seda, et 3 meetrit maakollektorit vajab ca 3,6 m² krundi pinda. Maakollektori jooksvate meetrite hulga arvestamisel tuleks arvesse võtta ka seda, mis pinnasega tegu on. Näiteks kuiva ning liivase pinna puhul saame ca 10 vatti jooksva meetri kohta. Aga näiteks vesiliiva puhul saame meetri kohta ca 20 vatti soojusenergiat. Loomulikult sõltub maakollektori jooksvate meetrite arv ka maja küttekoormusest ning vastava maasoojuspumba võimsusest, mida planeeritakse paigaldada.
Suuremate objektide puhul, kus kontuuri jooksvad meetrid ulatuvad tuhandetesse meetritesse, tuleks maakontuurile lisada kollektorkaev. Kollektorkaev ühendatakse maassoojuspumbaga läbi magistraaltorude ning kaev jaotab maakontuuri võimalikult ühtlaselt mitmeks erinevaks kontuuriringiks.
Soovitatav oleks mitte dimensioneerida ühte kontuuriringi pikemaks kui 400 meetrit, kuna kontuuri takistus võib minna liiga suureks.
KUI OLED OTSUSTANUD MAAKÜTTE KASUKS AGA KRUNDI PIND EI OLE PIISAVALT SUUR?
Kui horisontaalse kollektori jaoks ei ole piisavalt pinda või kui puudub soov kogu aiamaad üles kaevata, pakuksime alternatiivina välja vertikaalsed energiakaevud.
Maaküte ning energiakaevud – vastavalt maja küttekoormusele dimensioneeritakse energiakaevud. Ühe puuritud meetri kohta saame ca 20-40 vatti soojusenergiat (mis on ca 2-3 korda rohkem võrreldes horisontaalse kollektoriga). Energiakaevude puurimiseks tuleks kohalikult omavalitsuselt taotleda luba, mille osas kindlasti saame teile abiks olla.
Vastavalt piirkonna geoloogilistele iseärasustele määratakse kui sügavale saab puurida (lisaks kui sügavate energiakaevude puurimiseks üldse omavalitsuselt luba antakse) ning kui mitu energiakaevu puurida tuleks.
Energiakaevu sisse paigaldatakse 40mm läbimõõduga plastiktoru, mis uputatakse põhjaraskusega kaevu sisse. Energiakaevu sisemus kas betoneeritakse kinni või kasutatakse spetsiaalseid muhve, millega eraldatakse erinevad põhjavee horisondid teineteisest tagamaks selle, et erinevad veekihid omavahel ei seguneks.
Energiakaev on oma läbimõõdult kuni ca 160 mm. Kaevudes asetsevad plastiktorud tuuakse kokku kasutades selleks spetsiaalseid kollektoreid ning kokku toodud kontuurid (teise sõnaga magistraal) viiakse juba soojuspumbani.
Maaküte energiakaevudega on kahtlemata soodsamate püsikuludega (kui võrrelda horisontaalse kollektoriga), kuid see-eest on esmainvesteering kulukam.
Puurimistööde hind sõltub vägagi palju piirkonna geoloogilistest iseärasustest (näiteks kui pikalt esineb pudedat pinnast, mida manteldama peab).
KUI KAUA AEGA VÕTAB AEGA MAAKOLLEKOTRI PAIGALDUS?
Maakollektori paigalduse aeg sõltub puhtalt sellest kui pikalt maakollektorit paigaldada tuleb. Näiteks 6 kW maasoojuspump tahab reeglina ca 350 kuni 450 meetrit maakollektorit. Sellise mahu puhul võtab maakollektori paigaldus aega kuni 2 päeva.
Üleüldiselt aga maasoojuspumba paigaldamisel on mitu etappi ning kokku võtab paigaldusprotsess aega tavaliselt 3-5 tööpäeva.
Võimalikult täpse info paigaldamise saamiseks soovitame pöörduda AIT-Nord müügimeeskonna poole, kes edastab teile kogu põhjaliku info ja aitab ka kõikides tehnilistes küsimustes.
MAASOOJUSPUMBA HOOLDUS
Soojuspumpa tuleks reeglina hooldada mitte harvemini kui 1x aastas. Kõik mis liigub, see ka kulub. Pikaaegne kogemus on näidanud, et korralikult hooldatud soojuspumba eluiga on oluliselt pikem võrreldes mittehooldatud süsteemiga.
Korralise hoolduse käigus kontrollitakse üle kõik olulised süsteemi-komponendid ning nende tööfunktsioonid. Korraline hooldusvisiit hõlmab endas üsnagi pika loetelu erinevatest toimingutest.
Korralise hoolduse tulemuseks on veendumus sellest, et soojuspump töötab talle tehase poolt ettenähtud parameetritel ning kui säärastest parameetritest esineb kõrvalekaldeid – siis saame selge pildi ette, milliste toimingutega antud soojuspump jällegi „rööpasse turgutada.“
MAASOOJUSPUMBAD ALPHA INNOTECILT
Alpha Innotec pakub laia valikut ja mitmeid erinevaid maasoojuspumpasid. Pöördudes AIT-Nordi meeskonna poole võid arvestada, et oled väga kindlates kätes ja hoolitseme selle eest, et sinu hoonele saaks paigaldatud sobivaim küttelahendus.
Alpha Innotec soojuspumbad on kindel valik, kuna meie edasimüüjate ja spetsialistide võrgustik üle Eesti on väga lai. Omame üle 20 aasta kogemuse turul ja oleme paigaldanud üle 2500 soojuspumba.
Aitame sind õige soojuspumba valimisel
Kui sul tekkisid küsimused, pöördu julgelt meie tootespetsialisti poole või tule meie juurde tasuta nõustamisele!
RAIN | AIT-Nord tootespetsialist +372 52 82 338 | rain@ait-nord.ee
Lae alla meie praktiline E-raamat Kogu tõde soojuspumpadest
Meie spetsialistide koostatud raamat teeb sulle 15 minutiga selgeks kõige olulised detailid soojuspumpade kohta. Lae e-raamat alla siin.
