Maasoojuspumba soetamine on oluline samm kodude ja hoonete energiatõhusamaks muutmisel. See on keskkonnasõbralik lahendus, mille kaudu saab maapinnast koguda soojusenergiat, et kütta ning jahutada hooneid ja soojendada tarbevett. Maasoojuspumpade hinnad varieeruvad sõltuvalt mitmest tegurist, sealhulgas seadme võimsusest, tootja brändist ja komplekti kuuluvatest lisadest. Investeering maasoojuspumpa tagab pikemas perspektiivis muude kütmisvõimalustega võrreldes märkimisväärse rahalise kokkuhoiu.
Kui aastaid tagasi oli maasoojuspumba lahendus oluliselt kallim võrreldes õhk-vesi lahendusega, siis tänapäeval on ka maasoojuspumpade hinnaklass lõppkliendile oluliselt taskukohasem. Suuresti sõltub investeeringu maht maakontuuri paigaldusvõimalustest (kas saame paigaldada horisontaalselt kollektorit või vertikaalselt).
Valikul on oluline märkida, et kvaliteet ja hind on tihedalt seotud. Oleme seisukohal, et tipptootjate poolt pakutud maasoojuspumpade brändid on kõik kvaliteetsed. Küll on maasoojuspump kogu lahendusest vaid üks osa. Õige süsteemi disainimine, korrektne paigaldus ning hilisem regulaarne hooldus – need on tegurid, mis seovad kogu pakutud lahenduse üheks tervikuks. Kõik need tegurid on äärmiselt olulised.
Maasoojuspumba põhimõte
Maasoojuspump on efektiivne ja keskkonnasõbralik kütte- ning jahutussüsteem, mis vastab mitmesugustele küttevajadustele, kasutades selleks maapinnas akumuleerunud soojusenergiat.
Soojuspumpade tüübid
Eestis on üha enam populaarsust kogumas justnimelt maasoojuspumbad. Meie põhjamaisesse kliimasse sobib maasoojuspump suurepäraselt. Maasoojuspumba üheks suurimaks argumendiks on stabiilsus sõltumata aastaajast. Kui räägime võrdluseks näiteks õhk-vesi soojuspumpadest, siis talviti tuleb paraku vaim valmis panna ka krõbedamateks arveteks. Seda väga lihtsal põhjusel. Talviti on välisõhus saadaval olevat soojusenergiat oluliselt vähem, mistõttu võtab õhk-vesi soojuspump talviti maasoojuspumbaga võrreldes oluliselt rohkem elektrienergiat. Maasoojuspumba puhul on aga maapinnase stabiilne kõrgem temperatuur oluliseks eeliseks justnimelt talviti. Maasoojuspumbaga ei ole tarvis ka talviti kõrgeid arveid karta. Maapinnase stabiilne kõrgem temperatuur tagab suurepärased töötingimused seadmele ka talviti.
Maasoojuspumba tööpõhimõte
Maasoojuspump ammutab soojusenergiat maapinnast. Selle tööpõhimõte hõlmab energia kogumist maaküttekollektori abil, mille sees ringleb vedelik (piirituse lahus). Seejärel suunatakse soojusenergia soojuspumba soojusvahetisse, kus toimub soojusenergia ülekanne. Kogutud energia suunatakse seejärel soojendama maja küttesüsteemi ning tarbevett.
Keskkonnasõbralik küte
Maasoojuspump on tunnustatud oma keskkonnasõbralikkuse poolest, kuna vähendab oluliselt süsinikdioksiidi heitkoguseid. Just keskkonnasõbralikkus on üks peamiseid faktoreid, miks maasoojuspumbad niivõrd populaarseks on saanud.
Maasoojuspumba süsteemi komponendid
Maasoojuspumba süsteem koosneb mitmest olulisest komponendist, mille hulka kuuluvad maakollektor, soojuspump ning boiler ja erinevad abimaterjalid. Need osad töötavad ühtselt, et tagada efektiivne küttelahendus.
Maakollektor
Maakollektor on maasoojuspumba süsteemi esmane komponent, mille ülesandeks on absorbeerida pinnases sisalduvat soojust. Maakollektor paigaldatakse horisontaalselt ca ühe meetri sügavusele. Kui vaba maapinda napib, on võimalik maakollektor paigaldada ka vertikaalselt. Maakollektori pikkus sõltub sellest kui suurt energiakogust meil ammutada on tarvis. Lisaks ka pinnase tüüp mängib siinkohal suurt rolli. Kuivemasse pinnasesse tuleb kollektorit rohkem paigaldada. Niiskemates pindades saame hakkama lühema kollektoriga.
Soojuspump
Soojuspump on maakütte süsteemi tuumaks, mis vastutab pinnasest saadava soojustatud energia muutmise eest kütteks. Maasoojuspumbad kasutavad kogutud soojusenergiat, et soojendada hoones ringluses olevat vett, olgu selleks radiaatorid või põrandaküte. Sobilik seade valitakse võttes arvesse hoone soojus- ning jahutuskoormust.
Tarbevee boiler
Tarbevee boiler tuleb samuti valida vastavalt hoone vajadustele. Kui on planeeritud hoonesse ka vann, siis peaks süsteemis olema kindlasti vähemalt 300 liitrine tarbevee boiler. Vastasel juhul võib intensiivsel tarbimisel soe vesi lihtsalt otsa saada. Lisaks on oluline faktor siinkohal boileri sisene soojusvaheti. Mida suurem on boileri soojusvaheti, seda kiiremini ja efektiivsemalt maasoojuspump tarbevee kuumaks kütab. Rusikareegel ütleb, et boileri soojusvaheti 1 m2 pinda võtab vastu ca 4 kW küttevõimsust. Sellest reeglist ei tohiks kõrvale kalduda. Rohkem võib soojusvaheti pinda alati olla. Vähem aga ei tohiks.
Maasoojuspumpade eelised ja puudused
Maasoojuspumbad pakuvad mitmeid eeliseid energiatõhususe ja kulude kokkuhoiu osas, kuid samas esinevad ka teatud paigalduse ja ülalpidamiskuludega seotud puudused.
Energiatõhusus ja säästlikkus
Maasoojuspumpade peamiseks eeliseks on nende kõrge efektiivsus. Võrreldes traditsiooniliste küttesüsteemidega, on maasoojuspumpadel oluliselt parem soojuskoefitsient (COP) ja hooajaline soojuskoefitsient (SCOP), mis näitab süsteemi energiatõhusust.
Paigalduse eripärad
Maasoojuspumpade paigaldus nõuab spetsiifilisi tingimusi ja on sageli keerukam ning kulukam kui teiste küttesüsteemide puhul. On vajalik maakollektori (horisontaalne kollektor) või soojuspuurkaevude (vertikaalne kollektor) olemasolu, mis omakorda sõltub krundi suurusest ja geoloogilisest koostisest. Siiski, korrektse paigalduse ja sobiva süsteemi valiku puhul tagab maasoojuspump töökindla ja tõhusa küttesüsteemi, mida ei varjuta ka veidi kõrgem esmainvesteering.
Ülalpidamiskulud
Pikemas perspektiivis on maasoojuspumpadega seonduvad jooksvad kulud madalamad kui teistel küttesüsteemidel. Kui võrdleme näiteks õhk-vesi soojuspumba lahendusega, siis maaküte on õhk-veest ca 20-25% efektiivsem.
Maasoojuspumba paigalduse juhend
Maasoojuspumpa paigaldades tuleb tähelepanu pöörata mitmetele detailidele, et tagada süsteemi efektiivne ja korrektne toimimine.
Valiku tegemine
Maasoojuspumba paigalduse esimene samm on õige süsteemi valimine. Kõigepealt on meil tarvis teada saada, mis on maja kütte- ning jahutuskoormus. Selle info põhjal saab valida sobiliku võimsuse. Sõltuvalt pinnasetüübist saame info, mille põhjal me dimensioneerime maakontuuri kollektori pikkuse. Mida niiskem on pinnas, seda vähem meetreid kollektorit tuleb paigaldada.
Professionaalne paigaldus
Korrektne paigaldus on kõige alus. Kui kollektorit ei ole paigaldatud piisavalt, jääb soojuspump nälga ning hakkab häireid andma. Kui hoone küttesüsteemis on kasutatud liiga väikese diameetriga torusid, ei saa soojuspump piisavat vooluhulka kätte ning läheb samuti häiresse. Kui soojuspump pole peenhäälestatud maja iseärasusi arvestades, ei saa seadmest soovitud energiasäästu. Seega tegureid on palju, millele kõigele tuleb rõhku panna.
Hooldus ja järelturg
Pärast paigaldust on maasoojuspumba hooldus eluliselt oluline, et tagada selle pikaajaline ja tõrgeteta töö. Perioodilised kontrollid aitavad vältida ootamatuid katkestusi ja kaitsevad investeeringut.
Kulude arvestus ja tasuvus
Investeeringute tagasiteenimise aeg
Algsete investeeringute tagasiteenimise aeg maasoojuspumba puhul sõltub paljudest teguritest, sealhulgas süsteemi võimsusest, paigalduskuludest ja hoone energiatarbimisest. Tasuvusaja arvutamisel tuleb alati esitada võtmeküsimus: tasuvusaeg võrreldes millega?
Kui võrrelda näiteks elektriküttega, siis võib tasuvusaeg küündida kõigest 2-4 aastani. Omakorda sõltub see jällegi elektrihinnast.
Võrreldes gaasiküttega mängib suurt rolli gaasi m3 hind ning seonduvad taristutasud. Lisaks on gaasiküte väga paljudes piirkondades kättesaamatu (vajaks uute trasside väljaehitamist). Samuti on gaasikatel oluliselt kehvema kaalumisteguriga võrreldes maasoojuspumpadega. Kehvem kaalumistegur tähendab seda, et gaasikatlaga on kohati võimatu vajalikku energiamärgist kätte saada.
Käitluskulude mõõtmine
Maasoojuspumpade käitluskulud on oluliselt madalamad võrreldes traditsiooniliste küttesüsteemidega. Energiakulu on madalam, kuna soojuspumbad kasutavad maapinnast talletatud soojusenergiat.
