Maasoojuspump on energiasäästlik küttesüsteem, mis on viimastel aastatel muutunud üha populaarsemaks soojusallikaks nii era- kui ka ärikinnisvara omanike seas. Selle populaarsuse taga on süsteemi efektiivsus ja võime kasutada taastuvenergiat – maa-alust soojusenergiat, mis võimaldab oluliselt vähendada küttekulusid ja tagada mugav soojus pikkadeks aastateks.
Eesti kliimasse sobivaima maasoojuspumba valik sõltub paljudest teguritest, sealhulgas hoone soojuskoormusest ning vaba maa-ala suurusest, kuhu süsteem paigaldatakse. Arukas valik küttesüsteemis mitte ainult ei taga ühtlast sisekliimat läbi aasta, vaid annab ka võimaluse säästa energiat ning vähendada kütmisega kaasnevaid negatiivseid keskkonnamõjusid.
Et teha parim võimalik valik, on oluline tutvuda turul pakutavate võimalustega, võrrelda erinevate mudelite omadusi ja mõista, kuidas maasoojuspump täpselt töötab. Eestis levinud süsteemidest tagavad parimad maasoojuspumbad väga hea taseme efektiivsust, näidates end töökindlana ka meie muutliku ilmastikuga talvedel ja suvedel.
Maasoojuspumpade alused
Maasoojuspumpade kasutamine on efektiivne viis maasoojuse ehk geotermilise energia muutmiseks hoonete kütte- ja jahutusenergiaks. Need süsteemid kasutavad stabiilset maa-alust temperatuuri, et võimaldada energiasäästlikku kütet ning jahutust aasta läbi.
Maasoojuspumba tööpõhimõte
Maasoojuspump kasutab maapinnas olevat stabiilset temperatuuri. Selle tööpõhimõtte aluseks on soojusenergia transpordi protsess, kus maapinnast saadav soojusenergia kogutakse ja antakse üle hoone kliimasüsteemile. Kütteperioodil soojuspump ammutab maapinnases sisalduvat soojusenergiat. Jahutusperioodil ammutatakse aga hoopis hoonest liigsoojust ning laetakse see maakollektori abil tagasi pinnasesse.
Erinevat tüüpi maasoojuspumbad
- Horisontaalsed kollektorid – sobilik lahendus, kui on vaba maapinda, kuhu kollektorit paigaldada. Kollektor paigaldatakse klassikaliselt 1m sügavusele sammuga 1 meeter.
- Vertikaalsed kollektorid – sobilik lahendus kui vaba maapinnast napib. Vertikaalsed soojuspuuraugud mahuvad ära ka kõige kitsamatesse tingimustesse.
Maasoojuspumba komponendid
Maasoojuspumba külmaring koosneb mitmest põhikomponendist, mille hulka kuuluvad:
- Soojusvaheti – võimaldab soojuse ülekannet maast hoonesse ja vastupidi.
- Kompressor – tõstab kokkusurutud gaasi temperatuuri, soojendades seeläbi hoone küttesüsteemi.
- Paisventiil – langetab kokkusurutud gaasi rõhku, mille tulemusel alaneb rõhk ning temperatuur.
Maasoojuspumpade eelised ja tõhusus
Maasoojuspumbad pakuvad märkimisväärset energiasäästu ja keskkonnasõbralikkust, muutes need tõhusaks lahenduseks koduküttesüsteemidele.
Energiatõhusus ja COP
Maasoojuspumbad on energiatõhusad seadmed, mis toodavad iga tarbitud kWh elektrienergia kohta ca 5 kWh soojusenergiat. Sõltumata aastaajast püsib maasoojuspumba efektiivsus läbi aasta väga kõrgena. Ka talviste pakaste puhul on maapinnases plusskraadid, mis võimaldavad maasoojuspumbal ka talviti töötada väga efektiivselt.
Keskkonnasõbralikkus
Maasoojuspumbad on üks keskkonnasõbralikumaid küttesüsteeme. Nad kasutavad maas leiduvat looduslikku soojusenergiat, mis vähendab vajadust fossiilkütuste järele ja langetab CO2 heitkoguseid. Lisaks on maasoojuspumpade tehnoloogia kujunenud selliselt, et kasutatakse keskkonnasõbralikke külmaaineid, mis ei kahjusta osoonikihti ega suurenda globaalset soojenemist, tugevdades nende keskkonnasõbralikku väärtust.
Paigaldus ja investeering
Investeerimine maasoojuspumpa nõuab hoolikat ettevalmistust ja paigaldust, mis määravad süsteemi tõhususe ja pikaealisuse. Korrektne paigaldusprotsess ja sellega kaasnevad kulud on olulised tähelepaneku kohad.
Paigalduse etapid
Paigaldus algab maakollektori paigaldusega. Maakollektori paigaldus teostatakse reeglina koos vundamendi ehituse ning muude kaevetöödega. Seejärel jääb kollektor ootama, millal maasoojuspump talle külge ühendatakse.
Investeeringu maksumus
Maasoojuspumba süsteemi hinna kujundavad konkreetse süsteemi vajadused. Hoone soojuskoormus ütleb meile kui võimast maasoojuspumpa on tarvis. Maasoojuspumba võimsuse järgi saame välja arvutada maakollektori pikkuse. Maakollektori pikkus sõltub omakorda pinnase tüübist. Kõik need faktorid mõjutavad investeeringu maksumust. Maasoojuspumba investeering eeldab küll algselt suuremat väljaminekut, kuid saadav säästi jooksvates kuludes on seda kahtlemata väärt.
Küttekulude võrdlus
Maasoojuspumba kasutuselevõtt võimaldab olulist kokkuhoidu võrreldes traditsiooniliste küttesüsteemidega. Pärast esialgset investeeringut maasoojuspumba süsteemi on järgnevad küttekulud märkimisväärselt väiksemad. Seetõttu peaks arvestama mitte ainult paigalduse maksumust, vaid ka tulevaste küttekulude vähenemist, mida süsteem võimaldab saavutada.
