Kas teadsite, et soojuspump suudab toota kuni viis korda rohkem soojusenergiat, kui ta ise töös hoidmiseks elektrit tarbib? See tõhusus on peidus lühendis COP, mis on peamine näitaja soojuspumba efektiivsuse ja teie tulevaste küttekulude hindamisel.
Kuidas soojustegur arvutatakse ja mida see praktikas tähendab
Soojuspump ei tekita soojust põlemise kaudu nagu gaasikatel või puuahi, vaid transpordib olemasolevat soojusenergiat väliskeskkonnast siseruumidesse. COP ehk Coefficient of Performance (soojustegur) ongi suhtarv, mis näitab, kui mitu kilovatt-tundi (kWh) soojusenergiat saate iga ühe tarbitud kilovatt-tunni elektrienergia kohta. Soojusteguri arvutamine on lihtne: see on väljastatava soojusenergia ja sisendina kasutatava elektrienergia suhe.
Kui seadme COP on näiteks 4, tähendab see, et iga ühe kilovatt-tunni elektrienergiaga toodab pump neli kilovatt-tundi soojusenergiat. Selles näites tuleb 75% kütteenergiast tasuta välisõhust või maapinnast ning vaid ülejäänud 25% eest peate maksma elektriarve kaudu. Oluline on siiski mõista, et COP on hetkeline näitaja, mida mõõdetakse kindlatel laboritingimustel. See väärtus muutub pidevalt sõltuvalt sellest, kui külm on väljas ja kui kuuma vett peab süsteem parasjagu tootma. Mida väiksem on temperatuuride vahe soojusallika ja küttesüsteemi vahel, seda kõrgem on seadme COP ja säästlikum on kogu süsteem.
Erinevate soojuspumpade tõhusus ja stabiilsus Eesti kliimas
Eesti talved panevad soojuspumbad proovile ning seetõttu on kriitiline teada, kuidas erinevad tehnoloogiad temperatuurimuutustele reageerivad. Maasoojuspumpade eelis on see, et maapinna temperatuur püsib sügaval maa sees aastaringselt stabiilselt plusskraadides, tavaliselt vahemikus +5 kuni +7 °C. Seetõttu on nende seadmete soojustegur kõige püsivam. Näiteks kvaliteetne saksa tehnoloogiaga maasoojuspump SWC 122 suudab hoida kõrget efektiivsust sõltumata sellest, kui krõbe on pakane õues.
Õhk-vesi soojuspumpade efektiivsus sõltub aga otseselt välistemperatuurist. Kui soojal sügispäeval võib soojustegur olla märkimisväärselt kõrge, siis temperatuuri langedes alla nulli hakkab see kahanema. Tipptasemel mudelid, nagu kaasaegne õhk-vesi soojuspump Hybrox 11, on loodud töötama tõhusalt ka põhjamaistes tingimustes, säilitades hea kasuteguri ka miinuskraadidega. Seevastu õhk-õhk soojuspumbad on välistemperatuuri suhtes kõige tundlikumad. Väga külmadel päevadel, mil temperatuur langeb alla -20 kraadi, võib nende seadmete efektiivsus langeda tasemele, kus need tarbivad peaaegu sama palju energiat kui tavalised elektriradiaatorid.
Miks on SCOP koduomaniku jaoks olulisem kui hetkeline COP
Kuna COP näitab vaid hetkelist tõhusust kindlal hetkel, on küttekulude pikaajalisel planeerimisel märksa täpsem näitaja SCOP ehk hooajaline keskmine soojustegur. See väärtus võtab arvesse kogu kütteperioodi vältel esinevaid temperatuurikõikumisi ning annab realistlikuma pildi sellest, milliseks kujuneb teie aastane energiatarve.
Eesti kliimas peetakse väga heaks tulemuseks, kui maasoojuspumba hooajaline keskmine jääb vahemikku 4,0–5,5. Kui soovite täpsemalt mõista, kuidas need tehnilised numbrid teie igakuistel elektriarvetel kajastuvad, soovitame lugeda analüüsi, kus on välja toodud reaalne maakütte elektrikulu tuginedes Eesti majapidamiste kogemustele. See aitab paremini prognoosida süsteemi ülalpidamiskulusid ja planeerida pere eelarvet.
Kuidas võrrelda reaalseid kulusid ja süsteemi tõhusust
Soojuspumba valimisel aitab COP ja SCOP mõistmine teha ratsionaalseid otsuseid, kuid ainuüksi seadme passiandmetest ei piisa. Reaalset efektiivsust mõjutab tugevalt see, millise küttesüsteemiga on seade ühendatud. Madalatemperatuuriline vesipõrandaküte, mis vajab vaid 35-kraadist vett, võimaldab soojuspumbal töötada oluliselt kõrgema COP-iga kui vanad radiaatorid, mis nõuavad süsteemi 60-kraadist küttevett.
Süsteemi üldist tõhusust mõjutavad ka järgmised olulised tegurid:
- Hoone soojapidavus määrab, kui suure koormusega peab pump töötama, et siseruumides soovitud temperatuuri hoida.
- Seadme täpne dimensioneerimine on kriitiline, sest aladimensioneeritud pump peab külmadel ilmadel appi võtma integreeritud elektriküttekeha, mis tõstab kulusid.
- Regulaarne hooldus, sealhulgas filtrite puhastus, tagab seadme optimaalse töö ja hoiab ära efektiivsuse languse.
Kui soojuspumba tehnilised andmed või sobivuse leidmine teie hoonele tundub keeruline, soovitame konsulteerida spetsialistidega. Võtke ühendust AIT-Nordi ekspertidega telefonil +372 5675 8484 või e-posti teel info@ait-nord.ee, et leida teie kodule kõige energiatõhusam lahendus.
COP on väärtuslik tööriist seadmete võrdlemisel, kuid seda tuleb alati vaadata koosmõjus teie maja eripäradega. Mida kõrgem on süsteemi keskmine soojustegur, seda kiiremini tasub investeering end ära. Enne lõpliku valiku tegemist tasub süveneda ka sellesse, milline on konkreetne maasoojuspumba tööpõhimõte ja kuidas erinevad küttelahendused omavahelises võrdluses positsioneeruvad. Õigesti valitud süsteem võib vähendada teie küttekulusid kuni 80%, pakkudes muretut kodusoojust aastakümneteks.
