Riigid üle maailma on seadnud suure rohelise eesmärgi – viia süsinikdioksiidi heitkogused võimalikult madalale ja selle lahenduseks kasutada elektrienergiat, mis oleks loodud taastuvatest allikatest. Praegusel hetkel kasutavad paljud hooned kütmiseks fossiilseid kütuseid, tihti maagaasi, kuid selline energiaallikas ei ole tuleviku mõttes jätkusuutlik, kuna tekitab suures koguses süsinikdioksiidi heitkoguseid. Kütte eksperdid peavad üheks effektiivseimaks ja mugavaimaks viisiks fossiilsest kütusest loobumiseks ja taastuvenergia kasutamiseks soojuspumpa. Soojuspumbad on ennast pikkade aastate jooksul tõestanud ja tegu on universaalse küttelahendusega, mis aitab vähendada heitkoguseid ja samal ajal vähendada ka kütmisega seotud püsikulusid.
Tänasel päeval hoonete kütmisel tekkiv süsinikdioksiidi heide on suur probleem – igal aastal paisatakse atmosfääri 4 gigatonni süsinikdioksiidi, mis on 10% maailma koguemissioonist. Üks põhjus sellele on see, et kütmiseks kasutatakse palju maagaasi, mis moodustab maailma aastasest tarbimisest kuuendiku ja Euroopa Liidus isegi kolmandiku. Täna saadaval olevad soojuspumbad on juba lausa kuni 5x tõhusamad kui maagaasi boilerid, mistõttu soojuspumpade kasutuselevõtt võiks olla võtmeks jätkusuutlikuma lahenduse suunas.
Rahvusvahelise Energiaagentuuri statistika järgi kasvas soojuspumpade turg üleilmselt 2021. aastal 15%. Eriti suure hüppe tegi see Euroopas, kus kasvuks oli 35%. Kokku paigaldatud soojuspumpade koguvõimsus on jõudnud 1000 gigavatini. Rahvusvaheline Energiaagentuur ennustab, et tänu riikide rohepöörde plaanidele suureneb soojuspumpade võimekus 2030. aastaks üleilmselt vähemalt 2100 gigavatini.
Kui 2030. aastaks suudaksid soojuspumbad katta 20% hoonete küttevajadusest (praegu on see 10%), siis koos hoonete energiatõhususe parandamisega väheneks fossiilsete kütuste kasutamine ruumide ja vee soojendamisel 29% võrra. Kuigi see suurendaks elektri tootmise vajadust, ei suurendaks see rahvusvahelise energiaagentuuri hinnangul fossiilsete energiaallikate kasutust, sest riikide pikaajalised süsinikuneutraalsuse eesmärgid näevad ette fossiilsete kütuste kasutamise vähendamist viiendiku võrra.
Vaadates tulevikku võime olla kindlad, et soojuspumbad saavad olema üheks populaarseimaks ja energiatõhusaimaks kütteliigiks, kuna soojuspumpade kasutamine vähendab oluliselt hoonete süsiniku jalajälge. See tähendab, et hoonete ruumide ja vee soojendamisega seotud CO2 emissioon väheneb 2030. aastaks rohkem kui veerandi ehk 1,2 gigatonni võrra. Sellest umbes 500 miljonit tonni (39%) saavutatakse soojuspumpade kasutamisega ja ülejäänud energiaefektiivsuse parandamisega.
Loomulikult eeldavad sellised jätkusuutlikud ja keskonnasõbralikud tulemused suuremaid investeeringuid. Rahvusvahelise Energiaagentuuri andmete järgi peaks 2030. aastaks investeeringu summa võrreldes praegusega kolmekordistuma. 2021. aasta seisuga investeeriti soojuspumpadesse üleilmselt 100 miljardit dollarit ja 2030. aastaks peaks see number kasvama 350 miljardini.
Õnneks oleme liikumas selles suunas, et ka riigid on hakanud toetama soojuspumpade ostmist. Näiteks Euroopa Liidus on selleiseks toetusmeetmeks RePowerEU plaan, mille raames plaanitakse liikmesriikides paigaldada 2022-2030 perioodil 30 miljonit täiendavat soojuspumpa. Lähtudes olemasolevatest statistika andmetest peaks soojuspumpade kasvutempo tõusma 2025. aastaks ligi 4 miljonile soojuspumbale ja 2030. aastaks ligi 7 miljonile soojuspumbale.
Allikas / Loe põhjalikumalt: https://fp.lhv.ee/news/newsView?locale=et&newsId=5649597
Tutvu Alpha innotec maasoojuspumpadega siin ja õhk- vesi soojuspumpadega siin.
Aitame sind õige soojuspumba valimisel
Kui sul tekkisid küsimused, pöördu julgelt meie tootespetsialisti poole või tule meie juurde tasuta nõustamisele!
MART | AIT-Nord tootespetsialist +372 5650 8577 | mart@ait-nord.ee
Lae alla meie praktiline E-raamat Kogu tõde soojuspumpadest
Meie spetsialistide koostatud raamat teeb sulle 15 minutiga selgeks kõige olulised detailid soojuspumpade kohta. Lae e-raamat alla siin.
