Maaküte on viimastel aastatel kujunenud Eesti eramajade seas üheks populaarseimaks küttelahenduseks. Põhjuseid on mitu:
✔ väga madalad igakuised kulud
✔ stabiilne jõudlus ka kõige käredamal talvel
✔ pikk eluiga ja minimaalne hooldusvajadus
✔ võimalus lisada ka suvine jahutus
Viimase 5–7 aasta jooksul on maasoojuspumbad Eestis teinud kiire arenguhüppe. Kui varasemalt paigaldati maakütet peamiselt suurematele majadele, siis tänapäeval valivad selle lahenduse ka keskmised ja väiksemad eramud sageli juba projekteerimise esimeses etapis.
Alljärgnevalt selgitame samm-sammult, kuidas maaküte töötab, millest selle hind sõltub, kuidas käib paigaldus ja mida peaks iga uus majaomanik otsuse tegemisel kindlasti teadma.
Maaküte Alpha innotec maasoojuspumbaga
Eks esmalt tuleks alustada sellest, kas planeeritakse ehitada uut maja või renoveeritakse olemasolevat küttesüsteemi. Maaküte on siinkohal universaalne. Sõltumata sellest, kas majal on madalatemperatuuriline põrandküte või kõrgetemperatuuriline radiaatorküte – maaküte sobib mõlemil juhul. Antud artiklis keskendume rohkem just uusehitisega seonduvale maaküttele.
Esimene samm on loomulikult põhjalik planeerimine. Siinkohal soovitame meie spetsialistid kohe esimesest sammust protsessi kaasata. Kui olete ehitamas uut eramut, siis meie soovitus on alati kaasata protsessi projekteerija. Nii toimides saame detailse ülevaate kui palju meie planeeritav maja kütet ning jahutust vajab. Iga maja on nii asukohalt kui ka ehituslikult erinev. Seepärast puudub niiöelda üks rusikareegel, mille järgi igat maja arvutada.
Projekteerimise käigus saavad vastused terve rida muid maaküttega seonduvaid küsimusi:
- Maakollektori paigaldusviis? Maakütte puhul on meil kaks levinut paigaldusvõimalust. Üks on horisontaalne kollektor ning teine vertikaalne soojuspuurkaev. Horisontaalne kollektor on oma teostuselt küll soodsam, kuid nõuab ca 10 korda suuremat maapinda võrreldes vertikaalsete soojuspuurkaevudega.
- Kui võimas peaks maaküte olema? Hoone soojustehnilised arvutused annavad projekteerimise käigus meile selge ülevaate, kui võimsa maasoojuspumba paigaldama peaksime ning millist paigaldusmetoodikat kasutama peaks saavutamaks parimaid säästunumbreid lõppkliendile.
- Elanike tarbimisharjumused nii kütte, jahutuse – kui ka tarbevee osas? Kui küttekoormuse (ehk kui võimas maaküte olema peaks) saame kätte läbi soojustehniliste arvutuste, siis paraku see on vaid mündi üks külg. Näiteks kui võrdleme kahte identselt ehitatud maja ning üks pere soovib toas hoida 24C ning teise maja pere näiteks 22C, siis küttekoormuse vahe neil kahel majal võib puhtalt selle detaili tõttu erineva kuni 10%. Seega on äärmiselt oluline, et kõik sellised detailid saaksid arvestatud.
Samuti ka pere tarbevee soovid. Kui ikkagi planeeritud on suured nurgavannid, siis tuleb seda tarbevee puhul kindlasti ka arvestada. Vannid nõuavad suuremaid tarbevee boilereid ning maakütte võimsus peab samuti arvesse võtma tarbevee vajadusi.
Lisaks tuleb meil arvestada ka maja jahutuskoormust. See sõltub omakorda väga palju maja ehituslikest nüanssidest, kui suured on aknad jne.
Maakütte hind
Maakütte hind sõltub väga paljudest teguritest ja seetõttu ei ole mõistlik pakkuda ühte konkreetset summat. Hinda mõjutavad kollektoritüüp, pinnase omadused, maja küttekoormus, tarbevee kogus ja paigaldusviisi keerukus. Horisontaalne kollektor on küll odavam, kuid sobib ainult siis, kui pinnas ja krundi suurus seda toetavad. Puurauk on kordades kallim, kuid sobib kohtadesse, kus horisontaalset kollektorit paigaldada ei saa.
Ka paigaldus mängib hinnas olulist rolli. Kuigi mõnikord püütakse teha töid võimalikult väikese kuluga, võib liigne kokkuhoid põhjustada olukordi, kus süsteem ei tööta hiljem nii nagu peaks. Paigaldust puudutavates ringkondades öeldakse sageli, et iga kokku hoitud euro tuleb hiljem topelt tagasi maksta.
Kuidas maakütte paigaldus käib
Maakütte paigaldus jaguneb kolmeks osaks. Esmalt tehakse välitööd ja paigaldatakse torustik. See toimub tavaliselt samal ajal kui toimuvad vundamendi ja krundi ettevalmistustööd. Kui kollektorid on paigas, tuuakse tehnoruumi sisse vajalikud toruotsad.
Kui maja ehitus on jõudnud faasi, kus on võimalik alustada püsiva kütmisega, saab paigaldada soojuspumba. Siis tehakse ühendused ja paigaldatakse kõik vajalikud abiseadmed. Tavaliselt kulub selleks üks kuni kaks päeva.
Viimases etapis seadistatakse süsteem. Häälestatakse küttegraafik, tarbevee tootmise temperatuur ja jahutuse töörežiim. Kui kõik on paigas, saab omanik süsteemi kasutusele võtta ja nautida automaatset ja madala kuluga küttet.
Kuidas edasi liikuda?
Kõige lihtsam ja kiirem viis on konsulteerida meie spetsidega. Meil on kogemusi maaküttega üle 20 aasta. Meie pumbapargis on üle 5000 soojuspumba süsteemi (maaküte ning õhk-vesi soojuspumbad). Kõik need 5000 süsteemi algasid kunagi ka ühest väikesest ideest. Need ideed toodi meie lauale ning koostöös kliendiga viisime need ideed ellu. Tulemuseks täisautomaatne, soodne ning mugav soojuspumbasüsteem, mis teenib kliente veel aastakümneid.
Kokkuvõtteks
Maaküte kogub aina populaarsust. Kui esmane investeering võib tunduda suur, kaaluvad pikaajalised säästud selle investeeringu tuntavalt üle.
Astu meie juurest läbi ning teeme samm-sammult kõik etapid koos läbi. Teeme oma asja hästi ning täna üle kolmandiku meie kogu klientuurist tuleb puhtalt läbi soovituste ning varasemate heade kogemustega pealt. Meie tiim on nooruslik ning uuendusmeelne. Pahurat soojuspumba meest tuleb Teil mujalt otsida.
