Mõtled õhksoojuspumba soetamisele või soovid olemasoleva seadme kulusid paremini mõista? Eestis on üle 78 200 õhksoojuspumba paigaldatud alates 1993. aastast, mis näitab nende populaarsuse kasvu kohalikes kodudes ja ettevõtetes. Kuidas aga hinnata oma õhksoojuspumba reaalset elektrikulu?
Mis mõjutab õhksoojuspumba elektritarbimist?
Õhksoojuspumba elektrikulu sõltub mitmest olulisest tegurist. Esiteks määrab seadme efektiivsus (COP/SCOP) otseselt, kui palju elektrit kulub soojuse tootmiseks. Samuti mängivad suurt rolli köetava ruumi suurus ja soojapidavus – halvasti isoleeritud hoones peab pump rohkem töötama soojuse hoidmiseks.
Välistemperatuur ja kliimatingimused mõjutavad pumba jõudlust eriti talvel, kui Eesti külmad ilmad võivad efektiivsust märgatavalt vähendada. Lisaks sõltub elektrikulu soovitud sisetemperatuurist, kasutamise viisist ja seadme üldisest seisukorrast.
Uuringud näitavad, et Eesti kliimas on mõistlik kombineerida õhk-õhk soojuspump mõne teise kütteliigiga, eriti külmematel perioodidel, et tagada optimaalne efektiivsus.
COP ja SCOP – mida need näitavad?
Soojuspumpade maailmas kohtad sageli termineid COP ja SCOP, mis on otsustavad efektiivsuse näitajad. COP (Coefficient of Performance) ehk soojustegur näitab, kui palju soojusenergiat toodab soojuspump võrreldes tarbitud elektrienergiaga kindlal hetkel ja kindlates tingimustes.
Samal ajal SCOP (Seasonal Coefficient of Performance) ehk hooajaline soojustegur annab realistlikuma pildi, näidates seadme keskmist efektiivsust terve kütteperioodi jooksul, arvestades erinevaid välistemperatuure ja kasutustingimusi.
Kui soojuspumba COP on 4,0, tähendab see, et iga tarbitud 1 kW elektrienergia kohta saad vastu 4 kW soojusenergiat. SCOP 3,5 näitab, et kütteperioodi keskmisena annab 1 kW elektrit 3,5 kW soojust – see on oluliselt täpsem näitaja reaalse elektrikulu hindamiseks.
Elektrikulu arvutamine praktikas
Õhksoojuspumba kuukulu arvutamiseks võid kasutada lihtsat valemit:
Kuukulu = (Köetava ruumi soojusvajadus kWh ÷ SCOP) × elektri hind €/kWh
Võtame näiteks 120 m² eramaja, mille soojusvajadus jaanuaris on umbes 2400 kWh. Kui sinu õhksoojuspumba SCOP on 3,2 ja elektri hind koos võrgutasuga 0,14 €/kWh, siis arvutus näeb välja järgmine: (2400 ÷ 3,2) × 0,14 = 105 € kuus.
Väikeettevõtte puhul, kus 80 m² äripinna soojusvajadus veebruaris on umbes 1600 kWh, SCOP 3,5 ja ärikliendi elektri hind 0,12 €/kWh, tuleb kuukulu: (1600 ÷ 3,5) × 0,12 = 54,86 € kuus.
Õhksoojuspumba elektrikulu kalkulaator
Selleks, et hinnata oma konkreetse olukorra elektrikulu, saad kasutada allolevat tabelit:
| Ruumi suurus (m²) | Soojustuse tase | Keskmine SCOP | Hinnanguline elektrikulu kuus\* |
|---|---|---|---|
| 40-60 | Hea | 4,0 | 20-35 € |
| 40-60 | Keskmine | 3,5 | 25-40 € |
| 40-60 | Kehv | 3,0 | 30-50 € |
| 80-100 | Hea | 4,0 | 40-65 € |
| 80-100 | Keskmine | 3,5 | 50-75 € |
| 80-100 | Kehv | 3,0 | 60-90 € |
| 120-150 | Hea | 4,0 | 70-100 € |
| 120-150 | Keskmine | 3,5 | 85-120 € |
| 120-150 | Kehv | 3,0 | 100-140 € |
\*Põhineb keskmistel Eesti talvetingimustel ja elektrihinnal 0,14 €/kWh. Tegelik kulu võib varieeruda sõltuvalt hooajast, kasutusharjumustest ja elektri hinnakõikumistest.
Efektiivsust mõjutavad tegurid Eesti kliimas
Välistemperatuuri mõju
Eesti karmid talved mõjutavad oluliselt õhk-õhk soojuspumpade tööd. Välistemperatuuri langedes väheneb ka pumba efektiivsus märgatavalt:
+7°C juures võib COP olla suurepärane 4,0-5,0, mis tähendab, et pump töötab äärmiselt efektiivselt. 0°C juures langeb see juba 3,0-4,0 peale. Kui väljas on -10°C, jääb COP vahemikku 2,0-3,0, ja -20°C juures vaid 1,5-2,0.
See tähendab, et eriti külmadel päevadel, kui temperatuur langeb alla -20°C, võib õhksoojuspump töötada sama või isegi väiksema efektiivsusega kui tavaline elektriradiaator, mis tõstab märgatavalt elektrikulu.
Hoone soojapidavus
Maja soojustus mõjutab õhksoojuspumba elektrikulu sama palju kui pump ise:
Hästi soojustatud majas võib õhksoojuspump aidata säästa kuni 60-80% küttekuludest võrreldes otsese elekterküttega. Keskmiselt soojustatud maja puhul jääb sääst 40-60% juurde. Kehvasti soojustatud maja puhul võib sääst olla vaid 20-40%, mis teeb investeeringu tasuvusaja oluliselt pikemaks.
Täpsema hinnangu saamiseks tasuks kaaluda meie konsultatsiooni- ja nõustamisteenust, kus analüüsime teie hoone soojustust ja soojuspumba sobivust.
Reaalsed näited Eesti majapidamistest
Juhtum 1: Tallinna lähiümbruse eramu
140 m² kahekordne eramu, mis on ehitatud 2010. aastal ja varustatud 200mm EPS soojustusega, kasutab Alpha Innotec õhk-õhk soojuspumpa SCOP väärtusega 4,2. Majal on lisaküttena vannitoas põrandaküte.
Selle majapidamise talvekuude elektrikulu jaotub järgmiselt:
- November: 360 kWh (50€)
- Detsember: 480 kWh (67€)
- Jaanuar: 520 kWh (73€)
- Veebruar: 450 kWh (63€)
Juhtum 2: Väikeettevõtte kontor Tartus
90 m² kontor ärihoones, mis renoveeriti 2015. aastal, kasutab Alpha Innotec õhk-õhk soojuspumpa SCOP väärtusega 3,8. Soojuspump töötab ainult tööpäevadel ajavahemikul 8:00-18:00.
Selle kontori talvekuude elektrikulu näeb välja nii:
- November: 280 kWh (34€)
- Detsember: 350 kWh (42€)
- Jaanuar: 390 kWh (47€)
- Veebruar: 320 kWh (38€)
Need reaalsed näited demonstreerivad, et õhksoojuspumba elektrikulu on mõistlik isegi kõige külmematel kuudel, eriti võrreldes traditsiooniliste elektrikütte lahendustega.
Kuidas vähendada õhksoojuspumba elektrikulu?
Kasutamise nõuanded
Soojuspumba elektrikulu vähendamiseks tasub järgida mitmeid praktilisi nõuandeid. Hoia ruumi temperatuur 20-22°C vahel, sest iga kraad kõrgemat temperatuuri võib tähendada 5-7% suuremat energiakulu. Ära lülita pumpa täielikult välja lühikesteks perioodideks, vaid hoia madalamat temperatuuri – pidev sisse-välja lülitamine kulutab rohkem energiat kui ühtlane töötamine.
Suuna õhuvool nii, et see liiguks ühtlaselt üle kogu ruumi, mis aitab vältida külmi nurki ja soojuse kogunemist ühte kohta. Kasuta timer-funktsiooni, et programmeerida pump töötama väiksema intensiivsusega ajal, mil kedagi kodus pole. Ja ära unusta, et filtrite regulaarne puhastamine (vähemalt kord kuus) hoiab seadme efektiivsust optimaalsel tasemel.
Regulaarne hooldus
Õhksoojuspumba efektiivsus võib hoolduse puudumisel langeda kuni 30%. Ummistunud filtrid, tolmused soojusvahetid ja kulunud osad vähendavad jõudlust ja suurendavad elektrikulu. Regulaarne hooldus mitte ainult ei pikenda seadme eluiga, vaid hoiab ka selle töö efektiivsena.
Professionaalne hooldus 1-2 korda aastas tagab, et sinu soojuspump töötab optimaalsel võimsusel ja energiatõhususel läbi aastate.
Õhksoojuspumba tasuvusaeg Eesti tingimustes
Keskmiselt tasub õhksoojuspump end Eesti tingimustes ära 4-7 aastaga. Tasuvusaeg sõltub mitmest tegurist, sealhulgas seadme efektiivsusest ja kvaliteedist ning asendatava kütteliigi hinnast – kui vahetad välja kallima kütteliigi (näiteks otsese elekterkütte), on tasuvusaeg lühem.
Maja soojapidavus ja paigalduse kvaliteet mõjutavad samuti tasuvusaega. Parem soojustus tähendab väiksemat soojusvajadust ja seega ka kiiremat investeeringu tagasiteenimist.
Lisaks on võimalik kasutada eramajade rekonstrueerimistoetust soojuspumba soetamisel, mis lühendab tasuvusaega veelgi.
Küttesüsteemide võrdlus
120 m² eramaja näitel võrdleme õhksoojuspumba aastaseid küttekulusid teiste levinud küttelahendustega:
| Küttesüsteem | Hinnanguline aastane kulu | Efektiivsus |
|---|---|---|
| Õhk-õhk soojuspump | 500-700€ | 300-400% (SCOP 3-4) |
| Õhk-vesi soojuspump | 400-600€ | 250-350% (SCOP 2.5-3.5) |
| Maasoojuspump | 300-500€ | 400-500% (SCOP 4-5) |
| Elektriradiaatorid | 1500-2000€ | 100% |
| Gaasiküte | 800-1200€ | 90-95% |
| Pelletiküte | 700-900€ | 85-90% |
Võrdlus näitab selgelt, et soojuspumbad pakuvad märkimisväärselt väiksemaid küttekulusid kui traditsioonilised lahendused, eriti võrreldes elektriradiaatoritega.
Millal tasub valida õhk-õhk soojuspump?
Õhk-õhk soojuspump on eriti hea valik mitmel juhul. Kui soovid madalaid alginvesteeringuid võrreldes õhk-vesi või maasoojuspumbaga, kuid siiski head energiatõhusust, on õhk-õhk pump mõistlik valik. Samuti sobib see lahendus hästi, kui vajad nii kütte- kui jahutuslahendust ühes seadmes.
Pump töötab optimaalselt väikese kuni keskmise suurusega (kuni 150 m²) hoonetes, kus soojustus on vähemalt keskmisel tasemel. Ideaaljuhul peaks olema ka lisaküttesüsteem eriti külmadeks perioodideks, et tagada mugav sisekliima ka -20°C või külmema välistemperatuuri korral.
Sobiva lahenduse leidmiseks tutvu meie kütte- ja jahutusseadmete või jahutusseadmete valikuga.
Energiatõhususe olulisus
Eestis on energia lõpptarbimises seatud eesmärgiks saavutada 42% taastuvenergia osakaal aastaks 2030, nagu nähtub Euroopa Komisjoni raportist. Soojuspumbad aitavad seda eesmärki saavutada, sest suur osa nende toodetud energiast tuleb taastuvatest allikatest – õhust või maast.
Meie soojusmajanduses on taastuvenergia osakaal juba üle 58%, nagu näitab Taastuvenergia aastaraamat. Soojuspumba kasutamine aitab seda osakaalu veelgi suurendada, vähendades sõltuvust fossiilkütustest.
Kuidas leida enda jaoks õige õhksoojuspump?
Õhksoojuspumba valimisel ära keskendu ainult seadme müügihinnale. Pikaajalises perspektiivis määravad sinu tegeliku kulutuse seadme SCOP väärtus, tootja usaldusväärsus ja garantii, paigalduse kvaliteet ning järelteeninduse kiirus ja kvaliteet.
Õige soojuspumba valik võib vähendada teie küttekulusid kuni 80%, sõltuvalt eelnevast küttesüsteemist ja hoone seisukorrast. AIT-Nord pakub tasuta konsultatsiooni, kus analüüsime teie kodu või äripinna vajadusi ning soovitame optimaalse lahenduse.
Võta ühendust meie soojuspumpade spetsialistidega ja leia oma kodule või ettevõttele energiasäästlik lahendus, mis tagab nii mugavuse kui madalad küttekulud aastateks.
