Küttelahenduse valik on üks suuremaid otsuseid, mida kodu rajades või vana küttesüsteemi uuendades teha tuleb. Kõige sagedamini taandub valik kahele variandile: maasoojuspump ehk maaküte, mis ammutab soojust pinnasest, ja õhk-vesi soojuspump, mis kasutab välisõhu soojust. Mõlemad on tõhusad ja säästlikud, kuid sobivad erinevatele majadele ja eelarvetele. Selles juhendis võrdleme neid ausalt – investeeringu, tasuvusaja, efektiivsuse ja paigalduse poolest –, et saaksid teha just oma kodule õige otsuse.
Kuidas need kaks soojuspumpa töötavad?
Mõlemad seadmed töötavad sama põhimõtte järgi: nad ei tekita soojust põletamise teel, vaid „pumpavad” olemasolevat soojusenergiat keskkonnast majja, kulutades selleks vaid väikese koguse elektrit. Erinevus peitub soojusallikas.
Maasoojuspump ammutab soojust pinnasest või põhjaveest. Umbes 1–1,5 meetri sügavusel püsib temperatuur aastaringselt stabiilselt 4–12 kraadi vahel. Just see stabiilsus on maakütte suurim tugevus – soojusallikas ei kõigu ka kõige käredama pakasega. Rohkem maasoojuspumba tööpõhimõttest ja kollektori paigaldusest saad lugeda maasoojuspumpade lehelt.
Õhk-vesi soojuspump võtab soojuse välisõhust ja annab selle üle maja veeküttesüsteemile (põrandaküte või radiaatorid) ning soojale tarbeveele. See ei vaja korstent ega katlaruumi ja sobib peaaegu igale krundile. Põhjalik ülevaade on õhk-vesi soojuspumba lehel.
Võrdlustabel: maasoojuspump vs õhk-vesi soojuspump
| Tegur | Maasoojuspump | Õhk-vesi soojuspump |
|---|---|---|
| Algne investeering | Kõrgem (kaeve- või puurtööd) | Madalam |
| Jooksvad küttekulud | Veidi madalamad, väga ühtlased | Madalad, kõiguvad pakasega |
| Efektiivsus (COP) | Stabiilne ~3,8 ka talvel | ~3,0–4,2, langeb külmaga |
| Paigaldus | Vajab kaevetöid või puurkaevu | Kiire, 2–3 päeva, ilma kaevetöödeta |
| Vajadus krundile | Vajab piisavat vaba pinda | Sobib peaaegu igale krundile |
| Eluiga | Väga pikk (kollektor 50+ aastat) | Pikk (välisseade kulub kiiremini) |
| Tasuvusaeg | Tüüpiliselt 5–10 aastat | Sageli kiirem tänu väiksemale investeeringule |
Investeering ja tasuvus
Õhk-vesi soojuspump on enamasti odavam alustada. Seadme hind jääb orienteeruvalt 6 000 – 10 000 € vahele ja „võtmed kätte” täislahendus tavaliselt 8 000 – 14 000 €. Kuna kaevetöid pole vaja, on ka paigaldus kiirem ja soodsam.
Maasoojuspumba puhul on suurim kuluartikkel pinnasekollektor või energiakaevud. Seadmed ise jäävad sõltuvalt võimsusest hinnaklassi ligikaudu 7 800 – 16 000 €, millele lisanduvad kaeve- või puurtööd. Vastutasuks saad aga madalad ja prognoositavad püsikulud aastakümneteks. Praktikas jääb maakütte tasuvusaeg sageli 5–10 aasta vahele, sõltuvalt majast ja energiatarbimisest. Mõlema lahenduse puhul tasub uurida järelmaksu võimalusi ning KredExi toetusi, mis algse investeeringu oluliselt soodsamaks teevad.
Efektiivsus Eesti kliimas
Soojuspumba efektiivsust näitab soojustegur COP – mitu ühikut soojust saadakse ühe ühiku elektri kohta. Maasoojuspumba suur eelis on, et tema soojusallikas (pinnas) on talvel sama soe kui suvel, mistõttu COP püsib ühtlaselt kõrge, eramajades lausa kuni 3,8. Õhk-vesi soojuspumba COP on soodsates tingimustes (A7/W35) isegi kõrgem, kuni 4,2, kuid külmaga see langeb, sest seade peab kulutama energiat ka sulatustsüklitele. Praktikas tuleb õhk-vesi lahenduse COP eramajas 3,0–3,2 (põrandaküte) ja 2,5–2,7 (radiaatorküte).
Mõlema lahenduse puhul kehtib reegel: mida madalamat küttevee temperatuuri süsteem nõuab, seda efektiivsem on soojuspump. Seetõttu sobib parimaks paariliseks põrandaküte. Kui majas on radiaatorid, tasub eelistada suure veemassiga radiaatoreid, et küttevee temperatuur püsiks alla 50 kraadi.
Kummale majale kumb sobib?
Vali maasoojuspump, kui…
- sul on piisavalt suur krunt horisontaalkollektorile või võimalus puurida energiakaevud;
- soovid maksimaalselt ühtlast efektiivsust ja madalaimaid püsikulusid;
- plaanid kütta hoonet aastakümneid ja näed seda pikaajalise investeeringuna;
- majas on (või tuleb) vesipõrandaküte.
Vali õhk-vesi soojuspump, kui…
- krunt on väike või kaevetööd pole võimalikud;
- soovid väiksemat alginvesteeringut ja kiiret paigaldust;
- vahetad välja vana õli-, gaasi- või elektrikütte;
- otsid praktilist lahendust hea hinna ja tulemuse suhtega.
Mõlemad sobivad hästi nii uutele kui ka renoveeritavatele eramajadele. Kõige olulisem on õige dimensioneerimine: liiga väike seade vajab palju lisakütet ja sääst kahaneb, üledimensioneeritud süsteem aga töötab ebaühtlaselt, mis kulutab seadet.
Kokkuvõte
Lihtne rusikareegel: kui krunt ja eelarve lubavad, on maasoojuspump kõige ühtlasem ja pikaajaliselt soodsaim valik. Kui soovid väiksemat investeeringut, kiiret paigaldust või krunt on piiratud, on õhk-vesi soojuspump praktilisim lahendus. Lõplik valik sõltub alati konkreetsest majast, krundist ja energiatarbimisest. Parim algus on lasta spetsialistil üle vaadata sinu maja ja senised kulud – broneeri tasuta konsultatsioon ja leiame koos sinu kodule sobivaima soojuspumba.
