Soojuspumba valikul jäetakse üks kõige olulisem otsus sageli tähelepanuta: milline peaks olema seadme võimsus. Vale suurusega pump kas ei jõua maja piisavalt soojaks kütta või töötab pidevalt lühikeste tsüklitega, mis kulutab seadet ja tõstab elektriarvet. Selles juhendis vaatame, kuidas arvutada oma majale sobiv soojuspumba võimsus, millised tegurid seda mõjutavad ja kuidas vältida kõige levinumaid vigu.
Miks on soojuspumba võimsus nii tähtis?
Soojuspumba võimsus tähendab lihtsalt seda, kui palju soojust seade suudab toota, mõõdetuna kilovattides (kW). See peab katma maja soojuskao ehk selle, kui palju soojust maja läbi seinte, akende, katuse ja ventilatsiooni külmal ajal kaotab. Kui võimsus on valesti valitud, kannatab kogu küttesüsteem.
Liiga väike pump ei jõua kütta
Alamõõdetud soojuspump töötab kõige külmematel päevadel täisvõimsusel, kuid ei suuda ikkagi soovitud tuba soojaks saada. Sellisel juhul lülitub sisse elektriline lisaküte, mille COP on 1,0 – see tähendab, et sääst kaob ja elektriarve kasvab järsult. Alamõõdetud pump ka kulub kiiremini, sest see töötab pidevalt piiri peal.
Liiga suur pump takib ja kulutab ennast
Ülemõõdetud pump on sama halb. See saavutab sihttemperatuuri kiiresti, lülitub välja, jahtub maha ja käivitub uuesti. Seda nimetatakse taktimiseks. Sagedased käivitused kulutavad kompressorit, vähendavad seadme eluiga ja langetavad tegelikku kasutegurit. Lisaks maksab suurem seade rohkem, nii et üle dimensioneerimise eest maksad kaks korda: nii ostul kui ka igapäevases töös.
Kuidas arvutada vajalikku võimsust?
Kõige lihtsam esmane hinnang põhineb maja pindalal ja soojapidavusel. Iga ruutmeetri kohta arvestatakse teatud soojusvajadus vattides (W/m²), mis sõltub sellest, kui hästi maja on soojustatud. Korruta see maja köetava pinnaga ja saad ligikaudse võimsusevajaduse.
Soojusvajadus sõltub maja vanusest ja soojustusest
Uues, tänapäevaste soojustusnõuete järgi ehitatud majas piisab umbes 40-50 W/m². Vanas soojustamata majas võib soojusvajadus ulatuda 120-150 W/m² ehk kolm korda kõrgemale. Just seepärast ei saa võimsust valida pelgalt ruutmeetrite järgi – maja seisukord on sama tähtis. Allolev tabel näitab tüüpilisi väärtusi ja näidisvõimsust 150 m² majale.
Näidisarvutus 150 m² majale
Oletame, et sul on 2005. aastal ehitatud 150 m² maja, mille aknad ja katus on vahepeal uuendatud. Sobiv soojusvajadus on umbes 90 W/m². Arvutus: 150 x 90 = 13 500 W ehk ligikaudu 13,5 kW. Praktikas valiksid sellele majale näiteks 12-14 kW võimsusega soojuspumba. Oluline on, et pump kataks soojusvajaduse ilma pidevalt lisakütet kasutamata, kuid ei oleks nii suur, et hakkaks takima.
Õhk-vesi ja maasoojuspumba võimsuse eripärad
Tavaline õhk vesi soojuspump kaotab võimsust välise õhu jahenedes. Kui kõige külmemal päeval on väljas -20 °C, toodab pump vähem soojust kui +7 °C juures. Seetõttu valitakse õhk-vesi pump nii, et see kataks suurema osa küttehooajast ja kõige külmematel päevadel aitaks vajadusel elektriküte. Maasoojuspumba võimsus on aga aastaringselt stabiilne, sest maakütte kontuur võtab soojust maapinnast, mille temperatuur püsib talvel ühtlane. Just seepärast dimensioneeritakse maasoojuspump tavaliselt katma 100% maja soojusvajadusest.
Ära unusta sooja tarbevett
Võimsuse arvutamisel tuleb arvestada ka sooja tarbevee tootmist. Suur pere kulutab rohkem sooja vett ja see lisandub küttevajadusele. Kogenud paigaldaja arvestab nii maja soojuskao kui ka leibkonna veetarbimise, et süsteem oleks tasakaalus.
Korralik dimensioneerimine algab arvutusest, mitte pakkumisest
Kõige tavalisem viga on valida võimsus üksnes ruutmeetrite või naabri soovituse põhjal. Täpne dimensioneerimine arvestab maja soojuskao, akende ja seinte soojustuse, ventilatsiooni ning sooja vee vajaduse. Ligikaudne arvutus annab hea lähtepunkti, kuid lõpliku otsuse peaks tegema spetsialist, kes tuleb kohale ja hindab su maja tegelikku olukorda.
Korduma kippuvad küsimused
Kuidas arvutada soojuspumba võimsust ruutmeetrite järgi?
Korruta maja köetav pindala soojusvajadusega ruutmeetri kohta. Uues majas arvesta umbes 40-50 W/m², vanemas 80-100 W/m² ja soojustamata majas 120-150 W/m². Näiteks 150 m² keskmise majaga: 150 x 90 W = ligikaudu 13,5 kW.
Mis juhtub, kui soojuspump on liiga suur?
Liiga suur pump saavutab temperatuuri kiiresti ja lülitub sageli sisse-välja ehk takib. See kulutab kompressorit, lühendab seadme eluiga ja langetab tegelikku kasutegurit. Lisaks on suurem seade kallim.
Kas väiksem pump on odavam ja seega parem valik?
Ei. Liiga väike pump ei jõua maja külmal ajal kütta ja peab appi võtma elektrilise lisakütte, mille kasutegur on 1,0. See tõstab elektriarvet oluliselt ja tühistab soojuspumba säästu. Õige suurus on tähtsam kui madalaim hind.
Kui suur soojuspump on vaja 100 m² majale?
See sõltub maja soojapidavusest. Uue energiatõhusa 100 m² maja katab tavaliselt 4-6 kW pump, keskmise soojustusega maja vajab 8-10 kW ja vana soojustamata maja 12-15 kW. Täpne arv selgub soojuskao arvutusega.
Kas õhk-vesi ja maasoojuspumba võimsus arvutatakse erinevalt?
Soojuskadu arvutatakse mõlemale ühtemoodi, kuid õhk-vesi pumba võimsus langeb tugevas pakases, seega valitakse see osalise katmise põhimõttel koos lisaküttega. Maasoojuspump dimensioneeritakse katma kogu maja soojusvajaduse.
Kas ma saan võimsuse ise täpselt välja arvutada?
Ligikaudse hinnangu saad ise pindala ja soojusvajaduse põhjal teha. Täpne dimensioneerimine, mis arvestab akende, ventilatsiooni ja sooja vee vajaduse, nõuab spetsialisti hinnangut kohapeal. See tasub end ära, sest õige võimsus tähendab madalamat elektriarvet ja pikemat seadme eluiga.
Vajad abi õige võimsuse valikul?
Õige soojuspumba võimsuse valik on iga hästi töötava küttesüsteemi alus. Ait-Nordi spetsialistid aitavad välja arvutada just sinu majale sobiva võimsuse, arvestades maja seisukorda, soojuskadu ja pere vajadusi. Võta meiega ühendust ja küsi personaalset nõu ning pakkumist. Helista +372 6 580 870 või kirjuta meie tiimile – aitame sul teha targa ja säästliku valiku.
