Manomeeter maasoojuspumba juures näitab 0,8 baari ja sa ei tea, kas see on norm? Õige number sõltub sinu seadmest, kuid piirid on selged: täitmisel ligikaudu 1-2 bar, alla 0,5 baari on häirekell.
Lühivastus, milline rõhk maakontuuris õige on
Maakontuuri ehk soolveeringi rõhule ei ole ühtset üldnormi. Kehtib sinu soojuspumba paigaldusjuhend, kuid mitme tootja juhendite põhjal võib orienteeruda nii:
- Täitmisrõhk: tavaliselt 1-2 baari. Mõne tootja juhend nõuab 1,5-2,0 baari, mõni näeb ette ligikaudu 1 baari.
- Alampiir: rõhk ei tohiks langeda alla 0,5 baari.
- Kaitseklapp: avaneb tavaliselt 3 baari juures, seega pideva töörõhuna seda piiri ei kasutata.
- Kõikumine: vedeliku temperatuuriga muutub rõhk veidi, mis on normaalne.
- Püsiv langus: kui rõhk langeb ka pärast täitmist ja õhutamist edasi, on kuskil leke või õhk.
Alpha Innoteci SW 232-302H3 juhendis on soojusallika loputamise ja täitmise sammude lõpus nõue seada süsteemi rõhk 1 baarile. Täpse väärtuse leiad alati oma seadme juhendist või paigaldaja märkest manomeetri juures.
Mida maakontuuri rõhk tegelikult näitab
Manomeeter näitab staatilist rõhku: kui tugevalt on vedelikuga täidetud suletud ring survestatud. See ei ole sama mis rõhukadu ehk takistus, mida soolveepump peab voolamisel ületama.
Staatiline rõhk hoiab ringi õhuvaba ja tagab, et pump ei tõmba õhku sisse. Rõhukadu sõltub aga toru pikkusest ja läbimõõdust. Seetõttu soovitab AIT-Nord jagada maakollektori mitmeks liiniks ning hoida ühe liini pikkus kuni 450 meetri piires: pikem liin tõstab takistuse liiga suureks.
Kõrguste vahe mõjutab samuti rõhku: iga 10 meetri kõrgusevahe lisab rõhku ligikaudu ühe baari. Ühe tootja juhendi järgi arvutatakse paisupaagi eelrõhk valemiga 0,3 + H/10 bar, kus H on kõrguste vahe meetrites.
Näide, kui palju vedelikku ring sisaldab
AIT-Nordi andmetel on maakollektori toru 40×2,4 PN 8 ja iga toru jooksev meeter mahutab ligikaudu ühe liitri külmakandevedelikku. 6 kW maasoojuspump vajab tavaliselt 350-450 meetrit kollektorit, seega ainult kollektoris on umbes 350-450 liitrit vedelikku.
Ühe projekteerimisjuhendi järgi muutub soolvee maht temperatuurikõikumise tõttu ligikaudu 0,8-1%. 400 liitri puhul on see 3-4 liitrit, mis peab kuhugi mahtuma. Seda ülesannet täidab paisupaak ja just see seletab, miks rõhk aasta jooksul veidi kõigub.
Paisupaak ja kaitseklapp hoiavad rõhu piirides
Maakontuuril kasutatakse ainult kummikotiga paisupaake. AIT-Nordi sõnul on külmakandevedelik hapnikurikas ning kokkupuude paagi metallpinnaga võib tekitada korrosiooni, mis paaki kahjustab. Sobivad paisupaagid leiad Reflexi paisupaakide lehelt.
Tootjad kasutavad kahte lahendust:
- Nivoopaak paigaldatakse soolveeringi kõrgeimasse punkti ja sellelt kontrollitakse vedelikutaset, mitte rõhku. Ühe tootja juhendi järgi tuleb lisada vedelikku, kui tase langeb alla kolmandiku.
- Survepaisupaak on vajalik, kui soojuspump ei asu süsteemi kõrgeimas punktis. Siin kontrollitakse rõhku manomeetrilt.
Mõlemal juhul peab olema kaitseklapp, mille väljalaskeava on suunatud kinnisesse anumasse, mitte kanalisatsiooni, sest vedelik on vee ja külmumisvastase aine segu. Eesti liginullenergiahoonete projekteerimisjuhises nõutakse lisaks, et maakontuuri torustikul oleks rõhuandur, mis annab häire ettenähtust suurema rõhulanguse korral.
Miks maakontuuri rõhk langeb
Rõhulangus on tavaline, kuid selle põhjus on olulisem kui number ise.
| Mida näed | Tõenäoline põhjus | Mida teha |
|---|---|---|
| Rõhk langeb esimestel nädalatel pärast käivitust | Süsteemi jäänud õhk eraldub ja vedelikutase langeb | Õhuta ja lisa vedelikku paigaldaja juhiste järgi |
| Rõhk on külmas veidi madalam, soojas kõrgem | Vedeliku maht muutub temperatuuriga | Märgi normaalne vahemik üles, midagi ette võtta pole vaja |
| Rõhk langeb korduvalt ja vedelikku tuleb lisada | Leke ühenduses, kollektorkaevus või torus | Kutsu tehnik, ära lisa pimesi |
| Rõhk kõigub hooaja jooksul tugevalt | Paisupaagi eelrõhk on kadunud või paak ei tööta korralikult | Lase paisupaak kontrollida |
| Soojuspump annab soolveeringi rõhuhäire | Rõhk on alla tootja piiri | Kontrolli vedelikutaset, õhku ja voolu olemasolu |
Ühe tootja juhendi sõnastus on selge: kui soolveeringi tuleb vedelikku lisada korduvalt, viitab see maatorude lekkele. Sel juhul aitab lekke leidmine, mitte vedeliku lisamine.
Mida soojuspump rõhu langedes teeb
Soojuspumbad kaitsevad end soolvee puuduse eest rõhuanduriga. Ühe tootja juhendi näitel lülitub pump välja, kui rõhk langeb alla 0,2 baari, ja käivitub uuesti, kui rõhk tõuseb üle 0,4 baari. Hoiatus tuleb juba 0,6 baari juures. Teistel tootjatel on piirid erinevad.
Alpha Innoteci soojuspumpade kontrollerites tähendab veateade 727 (soolvee rõhk), et soolvee rõhupressostaat on rakendunud eelloputuse ajal või töö käigus. See viitab soolveeringi poolele.
Ära aja seda segi veateadetega 701 ja 702. Alpha Innoteci veateadete nimekirja järgi on need külmaaineringi alarõhu häired ja neil pole manomeetri näiduga otsest seost. Maasoojuspumba puhul soovitab tootja siiski esimesena kontrollida soolvee voolu, sest ringluspumba seiskumine või õhk kontuuris võib külmaaineringi alarõhu esile kutsuda.
Rõhk paigalduse ajal, rõhutest, loputus ja õhutus
Suurem osa hilisematest rõhuprobleemidest sünnib paigaldusel.
- Rõhutest: Alpha Innoteci juhend näeb ette kogu süsteemi tiheduse kontrolli 5 baari rõhuga enne käivitamist. Seda peab tegema ainult paigaldaja, kes teab toru ja seadme piire.
- Rõhu hoidmine testi ajal: ühe paigaldusjuhendi järgi võib rõhk 10-15 minuti jooksul veidi langeda, sest plasttoru lõtvub. Tüüpiliselt on see 3-4 psi ehk 0,2-0,3 baari. Oluline langus viitab lekkele.
- Loputus: iga kollektoriliin loputatakse eraldi, soovitavalt avatud anuma kohal, kuni vedelik on õhuvaba.
- Segu: külmakandevedelik segatakse veega eelnevalt avatud anumas ja alles siis täidetakse ring. Alpha Innoteci juhendi näitel annab 25% kontsentraadi ja 75% vee segu kaitse ligikaudu −14 °C-ni. Kontsentratsiooni kontrollitakse areomeetriga.
- Täitmine: täitepumbaga, mitte kraaniveega. Kraanivesi lahjendab segu ja tõstab külmumisohtu.
Õhk kontuuris ei ole ainult rõhuprobleem. Ühe geotermilise süsteemi käsiraamatu järgi tekitab õhk voolu tasakaalustamatust ja halvendab soojusvahetust maapinnaga, seega mõjutab see ka küttekulu.
Mida saad ise teha ja mida jätta tehnikule
Ise saad teha kolm asja:
- Loe manomeetrit kord kuus ja kirjuta normaalne vahemik torustiku juurde.
- Märka hooajalist mustrit: suvel ja talvel on näit veidi erinev.
- Pane kirja, kui sageli rõhk langeb. Iga langus annab tehnikule infot.
Tehnikule jäta vedeliku lisamine, paisupaagi eelrõhu kontroll, kaitseklapi kontroll ja kontuurifiltri puhastus. Maasoojuspumba hooldus hõlmab AIT-Nordi andmetel maakontuuri vedeliku taseme ja paisupaagi rõhu kontrolli ning soovitatav sagedus on vähemalt kord aastas.
Maakontuur ise on vastupidav. AIT-Nordi andmetel kestab maapinda paigaldatud kontuur sageli üle 50 aasta, seega ei ole korduv rõhulangus tavaliselt vananemise tagajärg, vaid märk õhust, lekkest või paisupaagi probleemist. Kui tahad enne rajamist mõista, kuidas süsteem töötab, loe artiklit maasoojuspumba tööpõhimõte. Horisontaalse ja vertikaalse lahenduse vahe selgitab artikkel vertikaalne vs horisontaalne maasoojuspump.
Rõhk näitab kontuuri tervist
Maakontuuri rõhk on lihtne vaatlusnäitaja: stabiilne näit tähendab õhuvaba ja tihedat ringi, korduv langus tähendab, et põhjust tuleb otsida. Ära lisa vedelikku pimesi ja ära lase rõhul mitu kuud alampiiril olla.
Kui sinu manomeeter näitab midagi, mida ei oska tõlgendada, või kontuuri tuleb korduvalt vedelikku lisada, helista AIT-Nordi meeskonnale numbril +372 5675 8484 või kirjuta info@ait-nord.ee. Aitame hinnata, kas tegu on õhuga, paisupaagiga või lekkega. Uue süsteemi kaalumisel vaata maasoojuspumpade valikut.
