Kas radiaator on ülevalt soe, aga alt külm? Või on põrandakütte üks ring terve talve jahedam kui teised? Enamasti on põhjus torudesse kogunenud mudas, mitte kütteseadmes. Selles juhendis selgitame, millal läbipesu ära tasub, kuidas see käib ja miks see on enne soojuspumba paigaldamist kohustuslik samm.
Lühidalt:
- Millal pesta: kui radiaatorid on alt külmad, otsmised kütteseadmed ei soojene, õhutamisel tuleb musta vett või kui vahetad vana katla soojuspumba vastu.
- Kuidas pestakse: süsteem pestakse ringhaaval läbi vee ja suruõhu impulssidega või keemilise puhastusvahendiga. Põrandakütte puhul tehakse seda kollektori kaudu ja põrandat avamata.
- Kui kaua see kestab: tavaliselt pool päeva kuni terve tööpäev.
- Mis järgneb: süsteem täidetakse VDI 2035 nõuetele vastava veega, paigaldatakse magnetiline mudaeraldaja ja ringid tasakaalustatakse uuesti.
- Kui tihti: Eesti teenusepakkujad soovitavad intervalli 2–3 aastast 5–7 aastani. Kütteallika vahetusel tehakse läbipesu igal juhul.
Märgid, et küttesüsteem vajab läbipesu
Muda ei anna endast korraga märku. Küte halveneb aasta-paari jooksul järk-järgult ning tihti hakatakse süüdistama hoopis katelt või soojuspumpa. Järgmine tabel aitab sümptomi järgi põhjust ära tunda.
| Mida märkad | Tõenäoline põhjus |
|---|---|
| Radiaator on ülevalt soe, alt külm | Radiaatori põhja on settinud muda, mis takistab vee liikumist |
| Radiaator on ülevalt külm, alt soe | Radiaatoris on õhk. Esmalt õhuta, sest läbipesu ei pruugi vaja olla |
| Torustiku esimesed radiaatorid soojenevad, viimased mitte | Torud on ahenenud ja vooluhulk ei jõua ringi lõppu |
| Õhutamisel või tühjendamisel tuleb musta vett | Vees hõljub magnetiit ehk raudoksiid |
| Kostab mulinat, koputamist või katla „keetmist“ | Sete ja õhk häirivad ringlust ning soojusülekannet |
| Põrandakütte üks ala on iga hooajaga jahedam | Kitsastes torudes liigub vesi aeglaselt, mistõttu muda settib just sinna |
| Küttearve kasvab, aga toad on jahedamad | Soojusülekanne on halvenenud ja seade töötab kauem |
Lihtne kontroll: lase küttel tund aega töötada ja katsu radiaatorit käega ülalt alla. Kui alumine kolmandik on selgelt jahedam ja õhutamine ei aita, on põhjus suure tõenäosusega settes.
Kust muda küttesüsteemi tekib
Küttesüsteemi muda on peamiselt magnetiit (Fe₃O₄). See tekib, kui raud- või terasdetailid (radiaatorid, torud, katla soojusvaheti) puutuvad kokku vee ja hapnikuga. Lisaks leidub mudas karedast veest pärit katlakivi ja ehitusaegset mustust.
Hapnik pääseb süsteemi kolmel peamisel teel:
- Lisavesi. Tavalises kraanivees on lahustunud hapnikku umbes 8–11 mg/l. Iga kord, kui süsteemi kraaniveega täiendad, lisad sinna ka uut hapnikku.
- Lekked ja rõhukõikumised. Briti ehitusinseneride organisatsiooni CIBSE koolitusmaterjali järgi on hapnik peaaegu kõigi ulatuslike korrosioonijuhtumite taga ja 90% korrosiooniprobleemidest on põhjustanud halb rõhujuhtimine.
- Avatud paisupaak. Vanemates avatud süsteemides on vesi pidevas kokkupuutes õhuga, mistõttu tekib magnetiiti eriti palju.
Seega tasub koos läbipesuga leida ka hapniku allikas. Kui süsteem kaotab pidevalt rõhku ja sa täiendad seda kraaniveega, on muda mõne aasta pärast tagasi.
Miks soojuspump on mustusele tundlikum kui katel
Gaasi- või õlikatlaga töötanud süsteem võib aastaid mudaga hakkama saada, sest katel kütab kõrge temperatuuriga ja väiksema vooluhulgaga. Soojuspumpa sama süsteemiga ühendades ilmnevad probleemid kiiresti.
Madal temperatuur, suur vooluhulk. Soojuspump töötab tavaliselt 35–55 °C pealevoolutemperatuuriga, tavaline katlasüsteem aga umbes 80 °C juures. Soojuspumbasüsteem projekteeritakse tavaliselt umbes 5 °C pealevoolu ja tagasivoolu vahega. Väikese temperatuurivahe korral on sama soojushulga edastamiseks vaja palju suuremat vooluhulka.
Näide: vajaliku vooluhulga saab arvutada valemiga 14,3 × kW ÷ ΔT (l/min). 8 kW soojuspump 5-kraadise temperatuurivahega vajab umbes 14,3 × 8 ÷ 5 ≈ 23 liitrit minutis. Kui sama võimsus antaks edasi 10-kraadise vahega, piisaks poolest sellest. Iga mudast ahenenud toru ja ummistunud termostaatventiil vähendab vooluhulka. Kui vooluhulk langeb alla tootja määratud miinimumi, annab seade veateate ja võib end välja lülitada.
Plaatsoojusvaheti ummistub kergesti. Soojuspumba kondensaator on tavaliselt plaatsoojusvaheti, mille kanalid on kitsad. Ühe plaatsoojusvahetite tootja juhendi järgi võib mustus ummistada plaatsoojusvaheti kanaleid ja plaatidele kogunev sete halvendab soojusülekannet märkimisväärselt. Seetõttu soovitab see tootja paigaldada filtri, mille ava on kuni 50 µm.
Tootja nõue. Alpha Innoteci paigaldusjuhendites on kirjas, et olemasoleva süsteemi mustus ja setted võivad soojuspumpa kahjustada. Seetõttu tuleb enne soojuspumba ühendamist hüdrauliline süsteem põhjalikult läbi pesta ja kütteringi paigaldada mudaeraldaja. Õhk-vesi-soojuspumpade siseseadmete juhendid nõuavad õhu- ja magnetilise mudaeraldaja kasutamist ning süsteemi täitmist täielikult demineraliseeritud või VDI 2035 nõuetele vastava veega.
Ka efektiivsusele on mõju mõõdetud: Ühendkuningriigi valitsuse 2021. aasta uuringu järgi võib sette kogunemine vähendada küttesüsteemi efektiivsust 15% võrra. Soojuspumbaga tähendab see suuremat elektriarvet ja madalamat tegelikku COP-i.
Kui asendad õli- või puiduküttekatla maasoojuspumbaga, arvesta läbipesu paigalduse eelarvesse kohe alguses. Küsi paigaldajalt, kas see ja mudaeraldaja sisalduvad pakkumises. Täpsemalt kirjutame pakkumiste võrdlemisest juhendis soojuspumba paigaldaja valimine.
Kuidas küttesüsteemi läbipesu käib
Eesti teenusepakkujad kasutavad peamiselt kahte meetodit, mida mõnikord ka kombineeritakse.
Vee ja õhu impulsspesu. Süsteemiga ühendatakse kompressoriga pesuseade, mis surub torudesse vaheldumisi vett ja suruõhku. Tekkiv turbulents lõhub torude seintele kinnitunud setted ja kannab need välja. Meetod ei vaja kemikaale ning sobib eriti hästi põrandaküttele. Seade ühendatakse olemasolevate liitmike kaudu, nii et konstruktsioone ei pea avama.
Keemiline läbipesu. Süsteemis ringleb puhastusvahend, mis lahustab magnetiiti ja katlakivi. Seejärel loputatakse süsteemi seni, kuni vesi on selge. Eesti pakkujad kasutavad puhastusvahendi ringlusaega 2–6 tundi ning lisavad seejärel suruõhu, et lahtised setted välja kanda. Kui süsteemi ei saa välja lülitada, on võimalik ka aeglasem variant: leeliseline puhastusvahend ringleb tavapärase töö käigus 2–4 nädalat.
Tööprotsess näeb tavaliselt välja selline:
- Kütteseade eraldatakse süsteemist, et muda ei satuks katlasse ega soojuspumba soojusvahetisse.
- Pesuseade ühendatakse jaotuskollektori või radiaatoriringi külge.
- Iga ring või radiaator pestakse eraldi, samal ajal kui teised on suletud. Nii jõuab kogu vooluhulk ühte kohta.
- Pesu jätkatakse, kuni väljuv vesi on selge.
- Süsteem täidetakse, õhutatakse ja ringide vooluhulgad seadistatakse uuesti.
Tööks on vaja ligipääsu veele ja elektrile ning kohta, kuhu musta vett juhtida. Ühepereelamus kulub sellele tavaliselt pool päeva kuni terve tööpäev, sõltuvalt ringide arvust ja süsteemi seisukorrast.
Põrandakütte läbipesu
Põrandaküte vajab läbipesu sageli rohkem kui radiaatorküte, sest pikkades ja kitsastes torudes liigub vesi aeglaselt ja muda settib kergemini. Iga ring pestakse kollektori kaudu eraldi ning põrandat ei avata. Pärast pesu tuleb kollektori rotameetritel iga ringi vooluhulk uuesti seadistada. Kui see jääb tegemata, saab lühim ring liiga palju vett ja pikim jääb jälle jahedaks.
Kui põrandaküte töötab soojuspumbaga, loe lisaks, kuidas õhk-vesi soojuspump põrandaküttega koos töötab ning milline vooluhulk ja veemaht süsteemis peavad olema.
Mis peab juhtuma pärast läbipesu
Pestud süsteem püsib puhas ainult siis, kui sinna ei lisata uuesti hapnikku ega karedat vett. Seepärast on need sammud sama olulised kui pesu ise.
Täitevesi VDI 2035 järgi. Saksa inseneride ühingu VDI juhend 2035 (osa 1 kehtib praegusel kujul alates 1. märtsist 2021) on küttevee kvaliteedi alus, millele viitavad ka soojuspumpade tootjad. Vähese soolasisaldusega režiimi soovituslikud väärtused on järgmised:
| Näitaja | Väärtus |
|---|---|
| Elektrijuhtivus | alla 100 µS/cm |
| Üldkaredus | kuni 0,3 °dH |
| pH (alumiiniumdetailideta süsteem) | 8,2–10 |
| pH (alumiiniumdetailidega süsteem) | 8,2–9,0 |
| Hapnik | võimalikult vähe, soovituslikult alla 0,1 mg/l |
Praktikas tähendab see süsteemi täitmist demineraliseeritud veega, mitte otse kraanist.
Mudaeraldaja. Magnetiline mudaeraldaja püüab kinni magnetiidiosakesed, mis pesu järel veel ringlevad. Alpha Innoteci soojuspumpade puhul on mudaeraldaja paigaldusjuhendi nõue, mitte lisavalik.
Inhibiitor. Korrosiooniinhibiitor aeglustab uue magnetiidi teket. Kui inhibiitorit lisad, kontrolli, kas see sobib kõigi süsteemi materjalidega, eriti alumiiniumiga.
Tasakaalustamine. Pärast pesu muutuvad torude takistused, mistõttu tuleb radiaatorite eelseadistused ja põrandakütteringide vooluhulgad uuesti üle vaadata. Halb hüdrauliline tasakaal vähendab sama Briti uuringu järgi süsteemi jõudlust kuni kümnendiku võrra. Kui tahad kogu süsteemi korraga õigesti paika saada, aitab kütte projekteerimine.
Kui tihti on küttesüsteemi läbipesu vaja?
Ühte kindlat intervalli ei ole ja soovitused erinevad. Eesti teenusepakkujad soovitavad läbipesu tavaliselt iga 2–3 aasta järel. Põhjalikku läbipesu koos küttevee ja inhibiitori vahetusega soovitatakse iga 5–7 aasta järel ja vanade malmradiaatorite või halva veekvaliteedi korral sagedamini. Hästi paigaldatud ja kinnise süsteemi puhul võib intervall olla ka 10–15 aastat, kui vett kontrollitakse igal aastal.
Kasulikum on lähtuda olukorrast:
- Pese kindlasti kütteallika vahetusel, näiteks kui õlikatel asendatakse soojuspumbaga, ning pärast suuremat torutööd.
- Pese varem, kui sul on avatud paisupaagiga süsteem, malmradiaatorid, terastorud või kui süsteemi tuleb sageli kraaniveega täiendada.
- Piisab kontrollist, kui süsteem on suletud, täidetud nõuetekohase veega ja varustatud mudaeraldajaga ning sümptomeid pole.
Soojuspumbaga süsteemis tuleb küttevee puhtust kontrollida vähemalt iga kahe aasta järel, sest soojuspump on madalal temperatuuril töötav kütteseade. AIT-Nordi korralise hoolduse käigus puhastatakse ka kütte-, jahutus- ja tarbeveeringi mudapüünised ning kontrollitakse küttevee puhtust. Nii on näha, kas mustust tekib juurde, enne kui see hakkab kütmist mõjutama. Kui maasoojuspump juba annab veateateid madala vooluhulga kohta, loe lähemalt maasoojuspumba remondi ja tõrkeotsingu kohta.
Kui palju maksab küttesüsteemi läbipesu Eestis
Enamik Eesti teenusepakkujaid ei avalda läbipesu kindlat hinda, vaid koostab pakkumise objekti põhjal. Avalikest hinnakirjadest (seisuga oktoober 2026) leiab järgmised näited:
- Tunnitasu alusel umbes 45–65 € tunnis.
- Terve süsteemi läbipesu fikseeritud hinnaga 599 € pluss puhastusvahend 120 € liitri kohta.
- Küttesüsteemi tavahooldus ilma läbipesuta maksab alates 79 € korteris ja 129 € eramajas. Põranda- ja radiaatorkütte kombineeritud süsteemi hooldus maksab alates 169 €.
Hinda mõjutavad enim ringide ja radiaatorite arv, sellest tulenev tööaeg, valitud meetod (keemia lisab kulu) ning see, kas samal ajal paigaldatakse mudaeraldaja ja seadistatakse ringid. Tallinnas ja Tartus on pakkujaid rohkem, väiksemates kohtades võib lisanduda sõidukulu.
Näide: kui 6-ringilise põrandakütte ja 4 radiaatoriga eramaja pesu võtab 6 tundi ning tunnihind on 55 €, maksab töö umbes 330 €. Lisanduvad sõit, võimalik puhastusvahend ja täitevesi. Pakkumisi võrreldes kontrolli, kas hind sisaldab ka täitmist, õhutamist ja vooluhulkade seadistamist. Ilma nendeta jääb töö pooleli.
Levinud vead, mida vältida
- Muda pestakse kütteseadmesse. Soojuspump või katel tuleb pesu ajaks süsteemist eraldada. Alpha Innoteci juhendite järgi tohib kütteringi pesta ainult voolusuunas ja ühe vanema mudeli juhendi järgi ei tohi pesurõhk ületada 2,5 baari.
- Pärast pesu täidetakse süsteem kraaniveega. Nii lisad uuesti hapnikku ja karedust ning töö kasu väheneb.
- Mudaeraldaja jäetakse paigaldamata. Täiesti puhtaks ei saa ükski pesu süsteemi ja jääkmuda jõuab muidu soojusvahetisse.
- Ringe ei tasakaalustata. Pestud, kuid seadistamata põrandaküte võib töötada sama ebaühtlaselt kui enne pesu.
- Õhku ja muda aetakse segi. Kui radiaator on ülevalt külm, proovi esmalt õhutamist.
- Põhjus jäetakse leidmata. Kui süsteem kaotab rõhku, otsi leke üles, sest muidu tekib muda uuesti.
Pestud süsteem pikendab soojuspumba eluiga
Läbipesu on odav võrreldes sellega, mida maksab ummistunud plaatsoojusvaheti või aastaid madala efektiivsusega töötav soojuspump. Kõige olulisem hetk on kütteallika vahetus: pese süsteem enne soojuspumba ühendamist läbi, täida see nõuetekohase veega ja paigalda mudaeraldaja.
Kui plaanid vana katla asendamist soojuspumbaga ja tahad teada, mida sinu süsteem enne paigaldust vajab, helista meile numbril +372 5675 8484 või kirjuta aadressil info@ait-nord.ee. Vaatame su küttesüsteemi koos üle ja aitame valida sobiva lahenduse.
