Küttesüsteemi valik on üks olulisemaid otsuseid, mida majaomanik oma kinnistu puhul teeb. Soojuspumbad on viimase kümnendi jooksul Eestis muutunud selgelt kõige populaarsemaks kütteviisiks ja seda põhjusega: nad töötavad taastuvenergial, pakuvad kõrget efektiivsust ja vähendavad oluliselt kütteraamatute suurust. Kuid kui otsus “soojuspump jah” on juba tehtud, tekib järgmine küsimus: kas valida maasoojuspump või õhk-vesi soojuspump?
Mõlemal lahendusel on omad tugevused ja puudused. Selles artiklis võrdleme mõlemat süsteemi kõigi oluliste kriteeriumite osas, et saaksid teha oma kodule parima valiku.
Kuidas need süsteemid töötavad?
Enne võrdlust tasub mõista, mille poolest need kaks süsteemi üldse erinevad.
Maasoojuspump kasutab energiaallikana maapinnas või põhjavees salvestatud soojust. Soojus kogutakse kas vertikaalse puuraugu või horisontaalse maakontuuri abil. Maa temperatuur on aastaringselt stabiilne (ligikaudu 6-8 kraadi), mistõttu süsteem töötab ühtlaselt sõltumata sellest, kas õues on +20 või -25 kraadi.
Õhk-vesi soojuspump võtab soojust välisõhust ja kannab selle vee kaudu maja küttesüsteemi. Süsteem on oluliselt lihtsam paigaldada, kuna ei nõua maatööd ega puurimist. Külmade ilmadega väheneb küll tõhusus, kuid kaasaegsed pumbad töötavad tõhusalt ka -25 kraadiga.
Paigaldus ja esmane investeering
Suurim erinevus ostjale on esialgne hind. Maasoojuspumba süsteem nõuab kas puurkaevu (umbes 150-250 meetrit sügav) või pindmaakontuuri paigaldust, mis tähendab märkimisväärset maatööd. Õhk-vesi süsteem koosneb välistingimustes asuvast soojuspumbast ja hoones asuvast soojusvahetusmoodulist – paigaldus võtab tavaliselt 2-3 päeva.
Efektiivsus ja energiasääst
Efektiivsuse osas on maaküte võitja. Selle kasutegur (SCOP väärtus ehk aastane keskmine soojuskoefitsient) jääb enamasti vahemikku 4.5-5.2, mis tähendab, et iga tarbitud kilovatttunni kohta toodab süsteem 4.5 kuni 5.2 kWh soojust. See on võimalik, kuna maa temperatuur ei lange talvel kunagi miinuskraadideni – soojuspump ei pea töötama äärmuslikes tingimustes.
Õhk-vesi soojuspump saavutab aastase keskmise SCOP-i 3.5-4.5, mis on endiselt väga hea tulemus. Kõige külmemate päevade ajal (kui välistemperatuur langeb alla -20 kraadi) võib efektiivsus ajutiselt kukkuda 2.0-2.5 kanti, kuid neid päevi on Eestis aastas väga vähe.
Praktikas tähendab see, et maasoojuspumbaga kütad keskmise 150 m² maja umbes 200-300 euro võrra odavamalt aastas. Kuid see eelis tuleb arvestada kõrgema alginvesteeringuga.
Milline on tasuvusaeg?
Kuigi maaküte pakub madalamaid jooksevkulusid, toob selle kõrgem alginvesteering kaasa pikema tasuvusaja. Kui võrrelda soojuspumpa senise õli- või gaasiküttega, tasub õhk-vesi soojuspump ennast tagasi 4-7 aastaga, maasoojuspump aga 8-12 aastaga.
Kui plaanid majas elada 20+ aastat, tasub maaküte ennast kindlasti ära. Kui aga kaalud maja müümist 10 aasta pärast, võib õhk-vesi süsteem olla rahaliselt mõistlikum valik.
Ruumivajadus ja paigalduskoht
Mõlemad süsteemid vajavad hoones tehnilist ruumi soojusvahetusmooduli ja boileri jaoks – umbes 2-3 m². Õhk-vesi soojuspumba välisseade (mõõtmed umbes 1 x 1 x 0.4 meetrit) paigutatakse maja välisseinale või aeda.
Maakütte puhul tuleb arvestada, et pindmaakontuur nõuab umbes 300-500 m² vaba maa-ala (umbes 1 meetri sügavusel), mida ei tohi hiljem katta sillutise, majaehitise ega isegi suurte puudega. Alternatiivselt saab paigaldada puurkaevud, mis võtavad pinnal vähem ruumi, kuid on kallimad.
Hooldus ja pikaajaline usaldusväärsus
Maasoojuspumbal on oluliselt pikem tööiga – kvaliteetsed süsteemid töötavad 20-25 aastat ilma suuremate hoolduseta. Maakontuur või puurauk teenindab omakorda 50+ aastat. Õhk-vesi soojuspumba välisseade on ilmastiku mõjule avatud ja selle tööiga jääb tavaliselt 15-20 aasta kanti.
Hoolduse vajadus on mõlemal lahendusel tagasihoidlik: kord aastas süsteemi kontroll ja vajadusel filtrite puhastus. Õhk-vesi pumba välisseadet tuleb hoida vaba lehtedest ja lumest.
Müratase
Õhk-vesi soojuspumba välisseade tekitab töötades müra – kaasaegsetel mudelitel on see umbes 45-55 dB (võrreldav tiheda sosina või tavavestlusega kaugel). Enamik inimesi seda tavaelus ei märka, kuid elamute lähedusele paigaldades tasub asukoha valikul olla läbimõeldud.
Maaküte töötab pea täiesti vaikselt, kuna välistingimustes ei ole ühtegi töötavat komponenti.
Kumb valida? Kiire otsustusreegel
Maasoojuspump sobib sulle, kui:
- Plaanid majas elada 15+ aastat
- Sul on piisavalt krundiruumi või eelarvet puurkaevu paigalduseks
- Soovid maksimaalset efektiivsust ja madalaimaid jooksevkulusid
- Hindad absoluutset müravabadust
Õhk-vesi soojuspump sobib sulle, kui:
- Eelarvet on piiratud või soovid kiiremat tasuvust
- Krundil pole ruumi maakontuurile või oled kitsa linnakinnistu omanik
- Vajad kiiret paigaldust (nädala jooksul)
- Oled valmis väikese efektiivsuse kadumisega kõige külmemate päevade ajal
Toetused ja rahastus
Oluline on teada, et Eesti riik toetab soojuspumpade paigaldust erinevate KredExi programmide kaudu. Toetuse suurus sõltub pumba tüübist, maja energiatõhususest ja taotluse perioodist. Paigaldajaga koos tasub alati kontrollida, millised toetused on taotluse hetkel aktiivsed – see võib vähendada esialgset investeeringut 20-40%.
Kokkuvõte
Mõlemad süsteemid on kvaliteetsed lahendused ja pakuvad oluliselt madalamaid küttekulusid võrreldes traditsiooniliste kütteallikatega. Maaküte võidab pikaajalises perspektiivis efektiivsuse ja vaikse töö osas, õhk-vesi aga paigalduse kiiruse, madalama alginvesteeringu ja kiirema tasuvuse poolest.
Parim otsus sõltub sinu konkreetse kinnistu omadustest, eelarvest ja pikaajalistest plaanidest.
Ei tea, kumb süsteem sobib sinu majale paremini? Ait-Nordi eksperdid aitavad sul teha põhjendatud otsuse. Võta meiega ühendust tasuta konsultatsiooniks ja me arvutame välja täpselt sinu kinnistule sobiva lahenduse – koos tasuvusarvutusega.
Korduma kippuvad küsimused
Kas maasoojuspump töötab ka siis, kui krunt on väike?
Jah, väikese krundi puhul tuleb pindmaakontuuri asemel paigaldada vertikaalsed puuraugud. Need võtavad pinnal vähe ruumi (mõned ruutmeetrid), kuid süvenevad 150-250 meetri sügavusele.
Kui palju müra teeb õhk-vesi soojuspumba välisseade?
Kaasaegsed mudelid tekitavad töötades 45-55 dB müra, mis on võrreldav tavavestlusega. Enamik inimesi seda tavaliselt ei märka, kuid elamu akna kõrvale paigaldades tasub asukohta hoolikalt valida.
Kas õhk-vesi soojuspump töötab -25 kraadises pakases?
Jah, kaasaegsed õhk-vesi soojuspumbad töötavad efektiivselt kuni -25 kraadiga. Kõige külmemate päevade ajal langeb efektiivsus, kuid süsteem ei peatu kunagi.
Kui kaua kestab maasoojuspumba paigaldus?
Terve süsteem (koos puurimistöödega) paigaldatakse tavaliselt 1-2 nädalaga. Õhk-vesi soojuspumba paigaldus võtab aega 2-3 päeva.
Millised toetused on soojuspumba ostmiseks saadaval?
Eesti riik toetab soojuspumpade paigaldust KredExi programmide kaudu. Toetuse summa ja tingimused muutuvad perioodiliselt, mistõttu tasub alati kontrollida aktuaalset infot paigaldajaga koos.
Kas maasoojuspump vajab elektri varutoidet?
Nagu kõik soojuspumbad, vajab ka maaküte elektrit kompressori ja tsirkulatsioonipumpade tööks. Elektrikatkestuse korral süsteem peatub. Kui kardad pikki elektrikatkestusi, tasub paigaldada generaator või akupank.
Kui palju maksab soojuspumba aastane hooldus?
Hoolduskulud jäävad enamasti 100-250 euro vahele aastas. See hõlmab süsteemi kontrolli, filtrite puhastust ja vajadusel külmaaine täiendamist.
