Üks levinumaid küsimusi, mida eesti majaomanikud enne küttesüsteemi vahetust esitavad, on lihtne: kas soojuspump talvel tuleb meie kliimaga toime? Müüt, et õhk-vesi soojuspump lakkab töötamast -20°C juures, on jätkuvalt elus, kuid tänapäeva tehnoloogia on seda väidet ammu kummutanud. Vaatame, kuidas soojuspump tegelikult Eesti talves käitub, milline on selle sooritus karmidel päevadel ja mida saad ise teha, et seade töötaks võimalikult efektiivselt.
Kas soojuspump töötab talvel ka -25°C juures?
Lühike vastus on jah. Tänapäeva inverter-tehnoloogiaga õhk-vesi soojuspump töötab tootja andmetel kuni -25°C või -28°C välistemperatuurini. See tähendab, et tüüpiline Eesti talv, kus madalaim päev on -20°C kandis ja keskmine talvekuu püsib -3 kuni -8°C vahel, jääb mugavalt tööpiirkonda.
Maakütte süsteem ehk maasoojuspump on talvel veelgi stabiilsem, sest see ei sõltu välisõhu temperatuurist. Maapinna temperatuur Eesti laiuskraadidel on aastaringselt umbes +6 kuni +8°C, mistõttu maasoojuspumba sooritus on talve jooksul peaaegu muutumatu.
Mis juhtub väga külmade ilmadega?
Kui välistemperatuur langeb alla seadme alumise tööpiiri, lülitub automaatselt sisse elektriline lisaküte. See juhtub Eestis harva, tüüpiliselt vaid mõnel päeval aastas. Korralikult dimensioneeritud süsteemi puhul katab soojuspump ise 95-98% aastasest soojusvajadusest, lisaküte tuleb appi vaid kõige karmimatel öödel.
Kuidas mõjutab külm soojuspumba kasutegurit?
Soojuspumba efektiivsust mõõdetakse COP-iga (Coefficient of Performance). Mida kõrgem on COP, seda rohkem soojust saad ühest kilovatt-tunnist elektrist. Õhk-vesi soojuspumba COP langeb temperatuuri vähenedes, sest seadmel on raskem õhust soojust välja võtta. Allpool näed, kuidas see Eesti reaalsetes oludes käitub.
*Väärtused on tüüpilised tänapäevaste tippklassi seadmete kohta. Tegelik tulemus sõltub mudelist, paigaldusest ja maja soojustusest.
Tähtis on mõista, et soojuspumba COP langus ei tähenda, et seade lakkab toimimast. Isegi -20°C juures saad ühest kilovatist elektrist ikka kaks korda rohkem soojust kui näiteks otsest elektrikütet kasutades. Kogu talvehooaja keskmine sooritus ehk SCOP (Seasonal COP) püsib tüüpiliselt 3,2 kuni 3,8 vahel, mis tähendab et iga makstud euro eest saad 3-4 euro väärtuses soojust.
Õhk-vesi vs maaküte: kumb on talvel parem?
Mõlemad süsteemid töötavad Eesti talves edukalt, kuid nende käitumine erineb. Õhk-vesi on odavam paigaldada, kuid selle sooritus kõigub temperatuuriga. Maaküte on kallim algselt, kuid stabiilsem ja efektiivsem aastaringselt. Vaata pikemat maakütte ja õhk-vesi võrdlust meie blogist.
Sulatustsükkel ehk defrost
Õhk-vesi soojuspumba välisseadmele tekib niiskel ja külmal ajal aurusti pinnale härmatis. Seade vabaneb sellest automaatselt, lülitudes lühikeselt vastupidisesse režiimi ja soojendades aurustit. See võtab tavaliselt 2-5 minutit ja juhtub iga 30-90 minuti tagant, sõltuvalt välisoludest.
Sulatustsükkel on täiesti normaalne osa süsteemi tööst ja kaasaegne juhtimisautomaatika viib selle läbi ilma, et siseruumide temperatuur tuntavalt langeks. Maaküte sulatustsüklit ei vaja, sest soojusallikaks on maapind, mitte õhk.
Mida saad ise teha, et talvine sooritus oleks parim?
Soojuspumba talvine efektiivsus sõltub mitte ainult seadmest endast, vaid ka paigaldusest ja kasutusharjumustest. Siin on praktilised soovitused.
- Hoia välisseade lumest ja jääst vabana – aurusti ümbrus peab olema õhutatud, sügav lumi võib soojuspumba töökindlust mõjutada
- Ära tee suuri temperatuurihüppeid – soojuspump töötab kõige efektiivsemalt püsival režiimil, mitte sageli sisse-välja lülitudes
- Eelista madaltemperatuurset kütet – põrandaküte 30-35°C juures on soojuspumba jaoks ideaalne, radiaatorid 45-50°C juures sobivad samuti
- Hoolda õigeaegselt – kord aastas filtri puhastus ja igal 2-3 aastal professionaalne hooldus tagab kõrge COP-i kogu eluea jooksul
- Kombineeri päikesepaneelidega – paneelid katavad osa talvist elektritarbimist, lähemalt loe päikesepaneelidega kombineerimisest
Korralikult dimensioneeritud süsteem on võti
Üks suurimaid vigu, mida majaomanikud teevad, on liiga väikse võimsusega soojuspumba ostmine säästu nimel. Külmal päeval ei suuda alavõimsusega seade vaja minevat soojust toota ja peab pidevalt töötama elektrilise lisaküttega, mis sööb kogu eelduse säästust ära.
Professionaalne soojuspumba paigaldaja arvutab soojusvajaduse maja ruutmeetrite, soojustuse, akende kvaliteedi ja maja vanuse põhjal. Korralikult dimensioneeritud seade töötab kogu talve mugavalt ja säilitab kõrge COP-i ka külmadel päevadel. Maakütte süsteem nõuab eriti hoolikat planeerimist, sest maakontuuri pikkus mõjutab terve süsteemi eluiga.
Korduma kippuvad küsimused
Kas soojuspump külmub talvel ära?
Ei. Õhk-vesi soojuspumba välisseade on projekteeritud Eesti tingimustele ja töötab kuni -25°C või -28°C juures (sõltub mudelist). Aurustile tekkiv härmatis sulatatakse automaatse defrost-tsükliga.
Kui palju kasvab elektrikulu talvel?
Talvel tarbib soojuspump tüüpiliselt 60-70% kogu aasta elektrist. Detsembri-veebruari kuune elektrikulu võib olla 300-600 eurot, sõltuvalt maja suurusest ja välistemperatuurist. Suvel on tarbimine minimaalne, vaid sooja vee tootmiseks.
Mis juhtub, kui elekter kaob?
Nagu iga elektriline küttesüsteem, ei tööta ka soojuspump elektrita. Soovitatav on kaaluda generaatorit või akusalvestiga päikesepaneelide süsteemi, kui elektrikatkestused on sinu piirkonnas tavalised.
Kas peaks soojuspumba ööseks välja lülitama?
Ei. Soojuspump töötab kõige efektiivsemalt püsival temperatuuril. Suured temperatuurihüpped sunnivad seadet rohkem energiat kulutama ja vähendavad COP-i. Alanda temperatuuri ööseks maksimaalselt 1-2 kraadi võrra.
Kuidas mõjutab maja soojustus talvist sooritust?
Otseselt ja tugevalt. Hästi soojustatud maja vajab vähem soojust, mis tähendab et soojuspump töötab madalamal koormusel ja kõrgema COP-iga. Vanas soojustamata majas võib elektrikulu olla 2-3 korda suurem kui renoveeritud majas.
Kas talvel saab soojuspumbaga ka sooja vett toota?
Jah, soojuspump toodab sooja vett aastaringselt. Talvel võib sooja vee tootmise COP olla pisut madalam, sest vett kuumutatakse 50-55°C-ni, kuid see jääb endiselt kordades efektiivsemaks kui elektriboiler.
Kas vana radiaatoriküttega maja sobib soojuspumbale?
Tavaliselt jah, kuid soovitav on radiaatorid üle vaadata. Kui need on dimensioneeritud kõrgele temperatuurile (70-80°C), võivad need madalama temperatuuri (45-50°C) puhul jääda väikseks. Tihti piisab paari suurema radiaatori vahetusest.
Kokkuvõte
Tänapäeva soojuspump talvel ei ole nõrk lüli, vaid usaldusväärne ja efektiivne küttelahendus, mis tuleb toime Eesti karmides tingimustes. Õige dimensioneerimine, kvaliteetne paigaldus ja korrektne kasutus tagavad, et seade töötab aastaringselt madala kuluga ja säilitab oma efektiivsuse aastateks.
Kas soovid teada, milline soojuspumba lahendus sobib just sinu majale? Ait-Nordi spetsialistid aitavad sind valida õige seadme, arvutada elektritarbimise prognoosi ja korraldada professionaalse paigalduse. Võta meiega ühendust ja küsi tasuta konsultatsiooni.
