Kui plaanid maja müüa, välja üürida või taotleda renoveerimistoetust, satub sulle varem või hiljem ette energiamärgis. Paljud majaomanikud arvavad, et energiaklassi saab parandada ainult soojustamise ja akende vahetamisega. Tegelikult on küttesüsteemi vahetus enamasti kõige kiirem ja odavam viis klassi tõsta. Selgitame, miks see nii on ja kui suur vahe tegelikult tekib.
Mis on energiamärgis ja millal seda vaja läheb
Energiamärgis on dokument, mis näitab, kui palju energiat su maja tüüpilisel kasutamisel tarbib. Tulemus esitatakse ühe arvuna ruutmeetri kohta aastas ja sellele vastava tähega. Sisuliselt on see sama loogika, mida tunned külmkapi või pesumasina energiasildilt.
ETA ja KEK: kaks erinevat märgist
Eestis on kasutusel kaks tüüpi märgist ja neid aetakse pidevalt segi:
- ETA ehk energiatõhususarv on arvutuslik. See tehakse projekteeritavale uuele majale või oluliselt rekonstrueeritavale hoonele. Arvutus lähtub standardsest kasutusest, mitte sinu tegelikust tarbimisest.
- KEK ehk kaalutud energiaerikasutus põhineb tegelikul mõõdetud tarbimisel. Seda tehakse olemasolevale kasutuses olevale majale ja see on see märgis, mida enamik eramuomanikke müügi või üürimise jaoks tellib.
Kumbki märgis kasutab sama klassiskaalat. Alates 1. juunist 2025 asendus senine skaala A kuni H uue skaalaga A kuni G ja koos sellega muutusid ka klasside piirväärtused. See tähendab, et enne ja pärast seda kuupäeva antud märgiseid ei saa üks ühele võrrelda.
Millal märgis on kohustuslik
Energiamärgis on kohustuslik hoone müügil ja üürileandmisel, samuti uue hoone ehitamisel ja olulisel rekonstrueerimisel. Märgise tellib ja selle olemasolu eest vastutab omanik. Tegelikul tarbimisel põhinev märgis kehtib kümme aastat. Kui märgis puudub või on aegunud, saab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet määrata trahvi.
Miks küttesüsteem mõjutab klassi rohkem kui soojustus
Siin peitub kogu asja võti. Energiamärgis ei loe kokku lihtsalt kilovatt-tunde, vaid korrutab iga energiakandja läbi kaalumisteguriga. Tegur näitab, kui palju esmast energiat selle kütuse tootmine ja kohaletoimetamine ühiskonnale maksma läheb.
Kehtivad kaalumistegurid on järgmised:
- elekter: 2,0
- maagaas, vedelkütused, kütteõli, vedelgaas ja tahked fossiilsed kütused: 1,0
- turvas ja turbabrikett: 1,0
- kaugküte: 0,9
- tõhus kaugküte ja taastuvkütused, sealhulgas puit ja pellet: 0,65
Just siin teeb enamik majaomanikke vale järelduse. Elektri tegur 2,0 tundub karistusena ja mulje jääb, et elektriga kütmine on märgise jaoks automaatselt halb. See on tõsi otsese elektrikütte puhul, aga mitte soojuspumba puhul.
Soojuspump ja tegur 2,0: miks see hoopis kasuks tuleb
Soojuspump ei tee soojust elektrist, vaid liigutab seda. Iga kulutatud kilovatt-tunni kohta annab ta kolm kuni neli kilovatt-tundi soojust. Seetõttu tuleb tegurile 2,0 kõrvale panna hooaja kasutegur ehk SCOP, mis tegurit sisuliselt jagab.
Alljärgnev tabel näitab, mitu kaalutud kilovatt-tundi läheb kirja ühe majja jõudva soojuse kilovatt-tunni kohta. Mida väiksem number, seda parem energiaklass.
Tulemus on selge. Soojuspump on ainus lahendus, mis viib kaalutud tarbimise alla poole tarnitud soojusest. Maasoojuspump on parim, sest tema hooaja kasutegur ei sõltu välistemperatuurist samamoodi nagu õhk-vesi pumbal. Rohkem sellest, kuidas kasutegurit üldse mõõdetakse, saad lugeda meie COP-i selgitusest.
Näide: kui suur vahe tegelikult tekib
Võtame 150 ruutmeetrise maja, mis vajab kütteks ja sooja vee tootmiseks 22 000 kilovatt-tundi soojust aastas.
- Õlikatel: kulub umbes 25 900 kWh kütust, kaalumistegur 1,0. Kaalutud tulemus kütte osas on 173 kWh ruutmeetri kohta aastas.
- Õhk-vesi soojuspump SCOP 3,2: kulub umbes 6 900 kWh elektrit, tegur 2,0. Kaalutud tulemus on 92 kWh ruutmeetri kohta aastas.
- Maasoojuspump SCOP 4,2: kulub umbes 5 200 kWh elektrit. Kaalutud tulemus on 70 kWh ruutmeetri kohta aastas.
Ainuüksi kütte osas kukub arv enam kui poole võrra. Majapidamiselekter, valgustus ja ventilatsioon jäävad samaks ja liituvad sellele arvule juurde, aga küttesüsteemi vahetus on üksiktegevusena kõige suurema mõjuga. Sama tulemuse saavutamine soojustusega tähendaks tavaliselt fassaadi, katuse ja akende täielikku uuendamist, mis maksab mitu korda rohkem.
Kui kaalud õhk-vesi soojuspumba ja maasoojuspumba vahel, tasub arvestada, et maaküte annab paremad numbrid nii energiamärgisel kui ka elektriarvel, kuid nõuab suuremat alginvesteeringut ja krundil ruumi.
Kolm viga, mis märgise tulemust asjatult rikuvad
Liiga kõrge pealevoolutemperatuur
Kui soojuspump surub radiaatoritesse 55 kraadi seal, kus piisaks 45 kraadist, kukub hooaja kasutegur märgatavalt. Iga kraad maksab umbes kaks kuni kolm protsenti. Vaata üle oma süsteemi pealevoolutemperatuur, enne kui märgise tellid.
Elektriküttekeha, mis töötab märkamatult
Paljudel õhk-vesi soojuspumpadel on lisaks elektriküttekeha. Kui juhtimine on valesti seadistatud, aitab see pumpa ka pehme ilmaga ja tarbib elektrit kasuteguriga üks. Tegelikul tarbimisel põhinev märgis näeb ainult arvesti numbrit ega tea, et pool sellest tuli küttekehast.
Märgise tellimine kohe pärast paigaldust
Tegelikul tarbimisel põhinev märgis vajab mõõdetud tarbimisandmeid. Kui tellid selle kuu pärast paigaldust, arvestatakse sisse ka vana süsteemi kuud. Mõistlik on lasta uuel süsteemil vähemalt üks täis kütteperiood läbi töötada.
Mida energiaklass kinnisvaraturul tähendab
Energiamärgis on müügikuulutuses kohustuslik ja ostja näeb seda enne, kui su majja jõuab. Madal klass tekitab kohe küsimuse, kui suur on talvine küttearve, ja annab ostjale hinnaläbirääkimisteks argumendi. Kõrgem klass võtab selle argumendi ära. Lisaks eeldavad paljud renoveerimistoetused, et pärast tööde lõppu saavutatakse teatud energiaklass, ja küttesüsteemi vahetus on tavaliselt see samm, mis puuduoleva vahe ära katab.
Kokkuvõte
Energiamärgis ei mõõda kilovatt-tunde, vaid kaalutud energiat. Elektri tegur 2,0 hirmutab, aga soojuspump jagab selle oma kasuteguriga kolme või nelja, mistõttu lõpptulemus on parem kui ühelgi põlemisel põhineval lahendusel. Kui maja energiaklass on täna madal ja soojustuse täisremont ei ole päevakorras, on küttesüsteemi vahetus kõige mõistlikum esimene samm.
Kas soovid teada, milline soojuspump sinu majale sobib ja kui palju see energiaklassi parandaks? AIT-Nordi spetsialistid aitavad valida õige lahenduse, arvutavad soojuskao ja teevad selge pakkumise. Võta meiega ühendust ja räägime sinu maja olukorrast läbi.
Korduma kippuvad küsimused
Kas soojuspump parandab kindlasti energiaklassi?
Peaaegu alati, kui asendatakse otsene elektriküte, õlikatel, gaasikatel või vana puukatel. Ainus olukord, kus vahe jääb väikeseks, on olemasolev tõhus kaugküte, mille kaalumistegur on juba madal.
Kui palju klasse energiaklass tõuseb?
Tüüpiline eramu tõuseb küttesüsteemi vahetusega ühe kuni kahe klassi võrra. Täpne tulemus sõltub maja soojustusest, pinnast ja sellest, kui halb oli eelmine lahendus.
Mis vahe on ETA ja KEK märgisel?
ETA on arvutuslik ja tehakse projekteeritavale või oluliselt rekonstrueeritavale hoonele. KEK põhineb tegelikul mõõdetud tarbimisel ja on see, mida olemasoleva eramu müügil tavaliselt kasutatakse.
Kui kaua energiamärgis kehtib?
Tegelikul tarbimisel põhinev märgis kehtib kümme aastat. Uue hoone arvutuslik märgis kehtib lühemat aega ja asendub pärast kasutuselevõttu tarbimispõhise märgisega.
Kas ma pean märgise pärast soojuspumba paigaldust uuendama?
Seadus seda otseselt ei nõua, kui kehtiv märgis on olemas. Küll aga tasub see uuendada enne müüki või üürileandmist, sest vana märgis näitab ikka veel halvemat klassi ja töötab sinu vastu.
Miks on elektri kaalumistegur nii kõrge?
Tegur arvestab kogu ahelat elektri tootmisest tarbijani, sealhulgas tootmis- ja ülekandekadusid. Soojuspumba puhul tasandab selle ära asjaolu, et seade annab iga tarbitud kilovatt-tunni kohta mitu kilovatt-tundi soojust.
Kas päikesepaneelid aitavad energiaklassi parandada?
Jah, kohapeal toodetud ja majas ära tarbitud elekter vähendab võrgust ostetavat kogust ja seega ka kaalutud tulemust. Koos soojuspumbaga on mõju kõige suurem, sest pump on maja suurim elektritarbija.
