Kas kaalute oma kodu küttesüsteemi vahetust, kuid muretsete, kas maakütte suurem alginvesteering tasub end igakuiste elektriarvete näol ära? See on üks sagedasemaid küsimusi, millega koduomanikud meie poole pöörduvad, eriti arvestades elektrienergia hinna kõikumist. Selles juhendis võtame detailselt lahti, kui palju maasoojuspump tegelikult energiat tarbib, kuidas kulusid prognoosida ja millised tehnilised tegurid teie igakuist arvet enim mõjutavad.
Kuidas kujuneb maasoojuspumba elektrikulu?
Maaküte on tuntud oma erakordse efektiivsuse poolest, kuid “efektiivsus” on sageli abstraktne mõiste. Reaalses elus tähendab see konkreetset suhet võrgust ostetud elektrienergia ja tuppa jõudva soojusenergia vahel. Seda suhet iseloomustavad soojustegur ehk COP ja hooajaline soojustegur SCOP.
Uuringud ja praktika näitavad, et maasoojuspumpade keskmine COP jääb vahemikku 2,5 kuni 4,5. See tähendab, et iga ühe kilovatt-tunni (kWh) elektrienergia eest, mille te ostate, toodab maasoojuspump teile keskmiselt 3–4 kWh soojusenergiat. Ülejäänud energia pumbatakse tasuta maapinnast. Tegeliku kulu hindamiseks saab kasutada lihtsustatud valemit, kus hoone aastane soojusenergia vajadus jagatakse soojuspumba SCOP-iga.
Praktiline näide 150 m² eramajaga
Toome näite keskmise soojustusega Eesti eramaja põhjal. Eeldame, et maja suurus on 150 m² ja aastane soojusenergia vajadus (küte koos tarbeveega) on umbes 150 kWh ruutmeetri kohta ehk kokku 22 500 kWh.
Kui kasutuses on kvaliteetne inverter-maasoojuspump, mille hooajaline kasutustegur (SCOP) on 4,0, kujuneb aastaseks elektrikuluks ligikaudu 5625 kWh (22 500 jagatud 4-ga). Võttes elektri keskmiseks hinnaks koos võrgutasudega suurusjärgus 0,15–0,20 €/kWh, jääb sellise maja aastane küttekulu vahemikku 850–1125 eurot. See teeb keskmiseks kuukuluks alla 100 euro, kuigi reaalsuses on talvised arved suuremad ja suvised marginaalsed. Võrreldes elektrikütte või õliküttega on sääst märkimisväärne.
Millised tegurid mõjutavad teie elektriarvet?
Kuigi arvutusvalem on lihtne, sõltub tegelik elektrikulu paljudest nüanssidest. Iga hoone on unikaalne ja seadme efektiivsus sõltub sellest, kui hästi on süsteem tervikuna projekteeritud.
Üks olulisemaid tegureid on soojusallika stabiilsus. Maasoojuspumba efektiivsus sõltub otseselt sellest, kui ühtlast temperatuuri suudab maapind pakkuda. Horisontaalne maakontuur paigaldatakse tavaliselt umbes meetri sügavusele, kus maapinna temperatuur kõigub vastavalt aastaajale rohkem. Seevastu maakütte puurkaevud ulatuvad sügavamale, kus temperatuur püsib aastaringselt stabiilselt plusskraadides (+5 kuni +7 °C). See tagab soojuspumbale parema kasuteguri just kõige külmematel talvepäevadel, kui küttevajadus on suurim.
Teine kriitiline aspekt on küttesüsteemi tüüp. Maasoojuspump töötab kõige ökonoomsemalt madalatemperatuuriliste lahendustega. Põrandaküte, kus veetemperatuur on ca 35°C, tagab maksimaalse säästu. Radiaatorkütte puhul, kus vesi peab olema 50–60°C, peab kompressor tegema rohkem tööd, mis suurendab mõnevõrra elektrikulu. Seetõttu on oluline, et süsteemi kollektorid ning kollektorkaevud oleksid õigesti dimensioneeritud, et vältida liigset voolutakistust.
Samuti ei tohi unustada sooja tarbevee tootmist. Suuremate perede puhul moodustab vee soojendamine märkimisväärse osa energiaarvest. Sellises olukorras on oluline valida õige võimsusega seade, näiteks suure tootlikkusega maasoojuspump SW 232, mis suudab tagada vajaliku veehulga ilma liigse elektrikuluta.
Maaküte vs teised kütteliigid: stabiilsus loeb
Eesti kliimas on maasoojuspumba peamine eelis stabiilsus. Õhk-vesi soojuspumpade efektiivsus langeb märgatavalt krõbedate miinuskraadidega (-20°C ja madalamal), sundides seadet kasutama lisakütet. Maapõue temperatuur püsib aga muutumatuna, mistõttu maasoojuspump töötab stabiilselt ka kõige külmematel öödel.
Täpsema pildi saamiseks tasub uurida soojuspumpade võrdlust, kus on kõrvuti toodud erinevate lahenduste plussid ja miinused. Samuti annab õhksoojuspumba elektrikulu analüüs hea võrdlusmomendi mõistmaks, kuidas erinevad tehnoloogiad talvisel tippkoormusel käituvad.
Suvine kokkuhoid ja passiivne jahutus
Maasoojuspumba varjatud eelis elektriarvete kontekstis avaldub suvel. Kuna maapõu on suvel jahedam kui välisõhk, võimaldab see kasutada äärmiselt energiasäästlikku passiivset jahutust.
Passiivse jahutuse režiimis töötab vaid tsirkulatsioonipump, mis kannab jaheduse maast tuppa, samal ajal kui kompressor puhkab. Sellise lahenduse elektrikulu on võrreldav paari elektripirni põlemisega, olles kordades soodsam kui tavalise konditsioneeri kasutamine. Täpsemalt saate lugeda, kuidas toimib maaküte ja jahutus ning millised seadmed, nagu maasoojuspump WZS 102 jahutusega, seda funktsiooni juba tehasest toetavad.
Kuidas hoida kulud kontrolli all?
Isegi tipptasemel soojuspump võib tarbida liiga palju elektrit, kui süsteem ei ole korras või on valesti seadistatud. Regulaarne maasoojuspumba hooldus on kriitilise tähtsusega – mustad filtrid või valed rõhud süsteemis sunnivad pumpa rohkem pingutama, mis kajastub koheselt elektriarves.
Lisaks hooldusele mängib rolli süsteemi ülesehitus. Õigesti valitud akumulatsioonipaagid aitavad siluda tarbimistippe ja võimaldavad soojuspumbal töötada pikemate ja ökonoomsemate tsüklitena, vältides kompressorit kurnavaid tihedaid sisse-välja lülitusi.
Kas investeering on seda väärt?
Maasoojuspump on pikaajaline investeering. Kuigi algne paigalduskulu on kõrgem kui teistel kütteliikidel, on igakuised püsikulud madalaimad, mida on võimalik saavutada ilma oma kütust (näiteks puitu) omamata. Kvaliteetselt paigaldatud süsteem ja seadmed on vastupidavad, millest annab ülevaate artikkel maasoojuspumba eluiga.
Suuremate hoonete, korteriühistute ja äripindade puhul on rahaline sääst veelgi mastaapsem. Meie kogemus näitab, et soojuspumbad suurtematele võimsustele võivad vähendada küttearveid drastiliselt, tõstes samal ajal kinnisvara väärtust. Tööstuslike lahenduste puhul tasub kindlasti kaaluda ka vesi-vesi soojuspumpasid.
Olete huvitatud täpsest arvutusest oma hoonele? Iga maja on unikaalne ja üldistest valemitest alati ei piisa. AIT-Nordi spetsialistid saavad koostada teile detailse tasuvusanalüüsi, mis põhineb just teie maja andmetel. Tulge tasuta konsultatsioonile ja leiame lahenduse, mis hoiab teie kodu soojana ja elektriarved kontrolli all.
