Est

Maasoojuspumba eluiga, paigaldus ja hooldus Eestis

13.10.2025

Maakütte populaarsus Eesti kodudes kasvab aasta-aastalt. Pole ime – tegemist on ühe efektiivseima ja keskkonnasõbralikuma küttesüsteemiga meie kliimas. Kui kaalute maasoojuspumba paigaldust või soovite teada, kuidas tagada olemasoleva süsteemi pikk eluiga, leiate siit artiklist põhjaliku ülevaate maasoojuspumpade vastupidavusest, paigaldusvõimalustest, ajaraamidest ja oodatavatest kuludest.

Maasoojuspump koduses katlaruumis

Maasoojuspumba eluiga ja vastupidavus

Maasoojuspump on tõeline pikaajaline investeering, mis tasub end aja jooksul ära tänu märkimisväärselt madalatele energiakuludele. Aga kui kaua see tegelikult kestab?

  • Kvaliteetse maasoojuspumba eluiga on korrapärase hoolduse ja otstarbekohase kasutamise korral 10-15 aastat või enam
  • Maasoojuspumba kompressori keskmine eluiga ulatub 20-30 aastani
  • Maasse paigaldatud kollektortorud võivad kesta lausa kuni 100 aastat
  • Enamikes tasuvusarvutustes arvestatakse maasoojuspumba eluiga 20 aastaga

Võrreldes teiste küttesüsteemidega on maasoojuspumba eluiga märkimisväärselt pikem, mis tähendab, et esialgne investeering jaotub pikemale perioodile, muutes selle lõppkokkuvõttes väga kuluefektiivseks.

Saksa kvaliteeti esindavad Alpha Innotec maasoojuspumbad, mida pakub AIT-Nord, on Eestis tunnustatud oma vastupidavuse ja töökindluse poolest ning neile kehtib 5-aastane garantii.

Alpha Innotec maasoojuspump – tootefoto

Maasoojuspumba paigaldusvõimalused Eestis

Maasoojuspumba paigaldamiseks on kaks põhilist meetodit: horisontaalne ja vertikaalne. Mõlemal on omad eelised ja puudused, mida tuleks Eesti tingimustes hoolikalt kaaluda.

Horisontaalne paigaldus

Horisontaalne maakollektor paigaldatakse maapinna alla umbes 1-1,2 meetri sügavusele:

  • Eelised: Madalam paigalduskulu võrreldes vertikaalse lahendusega
  • Puudused: Nõuab palju maad (rusikareegel: 3 m kollektorit vajab ca 3,6 m² krundi pinda)
  • Piirangud: Piirab haljastust, maa vajub kuni 2 aastat pärast paigaldust

Pinnase tüüp mõjutab oluliselt kollektori tõhusust:

  • Kuiv liivane pinnas: ~10 W/m
  • Niiske liivane pinnas: ~20 W/m

Vertikaalne paigaldus (energiapuurkaevud)

Energiapuurkaevud on üha populaarsem valik Eestis, eriti kui kinnistu pind on piiratud või kui soovitakse suuremat efektiivsust:

Vertikaalne maakollektor – energiakaevu skeem eramaja juures
  • Eelised: Võtab vähem maapinda, säilitab haljastuse, pakub suuremat efektiivsust (3-4× rohkem energiat kui horisontaalne)
  • Puudused: Kallim paigaldus
  • Tootlikkus: Vertikaalse energiapuurkaevu tootlikkus on ~40-50 W puurmeetri kohta

Eestis tuleb puurkaevude rajamisel järgida rangeid keskkonnakaitselisi nõudeid. Pärast torustiku paigaldamist tuleb puurauk täita keskkonnale ohutu ning väikese veejuhtivusega materjaliga (tampoonida), et vältida pinnasevee võimalikku reostust.

Maasoojuspumba paigalduse ajakava

Maasoojuspumba paigalduse aeg sõltub paigaldusmeetodist, pinnase tüübist ja projekteerimisprotsessist.

Horisontaalse kollektori paigaldus

  • Projekteerimine ja load: 2-6 nädalat (sõltuvalt kohalikust omavalitsusest)
  • Paigaldus: Tavaliselt 1-2 päeva (näiteks 6 kW seadmele 350-450 m kollektorit)

Vertikaalse kollektori paigaldus

  • Projekteerimine ja load: 2-6 kuud (Tallinnas hinnanguliselt 3-6 kuud, mujal Eestis 2-3 kuud)
  • Puurimistööd: 1-3 päeva (sõltuvalt puurkaevude arvust ja pinnase tüübist)

Ehituse loa protsess vertikaalsete puuraukude rajamiseks on mitmeetapiline:

  1. Asukoha kooskõlastus kohaliku omavalitsusega (~10 päeva)
  2. Projekteerimistingimuste taotlus (Tallinnas riigilõiv 25€, läbivaatamine kuni 30 päeva)
  3. Krundi alusplaani ja geoaluse esitamine (mitte vanem kui 1 aasta)
  4. Tallinnas vajalik ka dendroloogia projekt puude klasside määramiseks
  5. Projekti esitamine EHR-i ja ehitusloa väljastamine (umbes 1 kuu)

Maasoojuspumba kulud Eestis

Maasoojuspumba kogumaksumus sõltub mitmetest teguritest, sealhulgas maja pindalast, vajalikust võimsusest ja paigaldusmeetodist.

Seadmete hinnad

Alpha Innotec maasoojuspumpade hinnad AIT-Nord’is jäävad vahemikku 8000-13000€ (käibemaksuga, ilma paigalduskuluta):

  • Väiksemad mudelid (nt SWC 122): alates ~8500€
  • Keskmised mudelid jahutusega (nt SWC 192 jahutusega): ~11600€
  • Võimsamad mudelid (nt SW 232): ~13200€

Paigalduskulud

  • Horisontaalne kollektor: Odavam, kuid nõuab maatöid suurel alal
  • Vertikaalne kollektor (energiapuurkaevud): Kallim, kuid nõuab vähem maapinda ja on efektiivsem

Lisaks tuleks arvestada järgmiste kuludega:

  • Vajadusel akumulatsioonipaak
  • Küttesüsteemi integreerimine
  • Elektritööd (soovitav on paigaldada ka ülepinge- ja alapingerelee, hinnanguliselt 120€)

Kulutõhusus ja tasuvus

Õigesti dimensioneeritud maasoojuspump võib vähendada küttekulusid kuni 80%. Küttesüsteemi projekteerimine on väga oluline, et vältida:

  • Aladimensioneerimist: näiteks 10 kW vajadusega majale 6 kW pump
  • Üledimensioneerimist: näiteks 10 kW vajadusega majale 12-14 kW pump

Maasoojuspumba reaalne soojustegur (COP) on tavaliselt 4,0 – üks kWh elektrit toodab 4 kWh soojusenergiat, mis teeb sellest ühe energiatõhusama küttesüsteemi Eesti tingimustes.

Maasoojuspumba hooldusgraafikud

Maasoojuspumba pikaajalise töökindluse tagamiseks on regulaarne hooldus hädavajalik. Korralise hoolduse eesmärk on kontrollida, et soojuspump töötab tehase poolt ettenähtud parameetritel ja tuvastada võimalikud probleemid enne, kui need muutuvad tõsiseks.

Regulaarne hooldus

Soojuspumpa tuleks hooldada vähemalt kord aastas ning hoolduse käigus kontrollitakse:

  1. Seadme sõlmi ja helisid
  2. Paisupaagi survet ja õhuteid
  3. Ülerõhuklappide toimimist
  4. Maakontuuri vedeliku taset
  5. Andurite toimimist
  6. Freoonileket ja survet
  7. Maakontuuri filtrit ja küttesüsteemi vee puhtust

Vee puhtuse kontroll

Küttesüsteemi vee puhtust tuleks kontrollida vähemalt iga kahe aasta järel, sest küttevette võib tekkida bakter, mis kahjustab süsteemi komponente ja vähendab efektiivsust.

Garantii

AIT-Nord’i partner Eesti Puurkaev OÜ annab paigaldatud ja ühendatud maakollektori süsteemile 5-aastase garantii, mis annab kindlustunde süsteemi kvaliteedi osas.

Maasoojuspump võrreldes teiste küttelahendustega

Maasoojuspumbad on energiatõhusamad kui enamik teisi küttesüsteeme, eriti Eesti kliimatingimustes:

  • Maasoojuspumba reaalne soojustegur (COP) on tavaliselt 4,0
  • Õhk-vesi soojuspumba aasta keskmine soojustegur jääb tavaliselt alla 3
  • Maasoojuspump töötab efektiivselt sõltumata välistemperatuurist, samal ajal kui õhk-vesi soojuspumba efektiivsus langeb külmaga

Lisaks pakub maasoojuspump:

  • Võimalust praktiliselt tasuta jahutuseks suvel
  • Keskkonnasõbralikku kütmist ilma suitsu, tahma ja kahjulike gaaside emissioonita
  • Vaikset toimimist ilma välisseadmeta, mis on eriti oluline tiheasustusega aladel

Kas maasoojuspump sobib teie kodule?

Maasoojuspump sobib kõige paremini:

  • Uusehitistele, kus küttesüsteemi saab kohe optimaalselt planeerida
  • Renoveeritavatele majadele, kus vahetatakse välja vana küttesüsteem
  • Hoonetele, kus on madalatemperatuuriline küttesüsteem (näiteks põrandaküte)
  • Kinnistutele, kus on piisavalt ruumi horisontaalkollektorile või võimalus puurida vertikaalseid energiakaeve

Maapinna eripärad ja krundi suurus mängivad olulist rolli sobiva lahenduse valimisel. Kollektorid ning kollektorkaevud tuleb valida vastavalt hoone soojusvajadusele ja olemasolevale maapinnale.

Maasoojuspumba paigaldusele eelnevad sammud

Enne maasoojuspumba paigaldust on soovitatav läbida järgmised sammud:

  1. Hoone soojuskadude arvutamine – annab teada, kui võimsat soojuspumpa vajate
  2. Maakontuuri dimensioneerimine – vastavalt soojuspumba võimsusele ja pinnase omadustele
  3. Vajalike lubade taotlemine – ehitusteatis, projekt ja muud vajalikud dokumendid
  4. Sobiva paigaldaja valimine – eelistage kogemustega ja usaldusväärseid ettevõtteid

Õige eeltöö tegemine aitab vältida vigu, mis võivad hiljem osutuda kulukaks parandada.

Kokkuvõte

Maasoojuspump on tark pikaajaline investeering, mis tasub end aja jooksul ära tänu madalatele püsikuludele ja pikaajalisele töökindlusele. Kuigi esialgne kulu võib olla suurem kui teistel küttesüsteemidel, on opereerimiskulud tunduvalt madalamad ja süsteemi eluiga pikem.

Õige dimensioneerimine, kvaliteetne paigaldus ja regulaarne hooldus on pikaajalise töökindluse võtmetegurid. Teie kodu ja pere vajadused määravad, milline lahendus on kõige sobivam – kas horisontaalne maakollektor või vertikaalsed energiapuurkaevud.

Küsige alati nõu spetsialistilt, kes oskab hinnata teie konkreetset olukorda ja pakkuda sobivaima lahenduse. Küttesüsteem on pikaajaline investeering, mille valimisel ei tohiks kiirustada.