Õhksoojuspump sobib nii ruumide kütmiseks kui ka jahutamiseks.

Õhksoojuspump

Õhksoojuspump on kliimaseade, mis pumpab välisõhust saadud soojusenergiat siseruumidesse ning sobib nii ruumide kütmiseks kui ka jahutamiseks.

Õhksoojuspump on kliimaseade, mis transpordib õhus sisalduva soojusenergia majja. Seade sobib nii maja kütmiseks kui ka jahutamiseks.

Õhksoojuspump koosneb laias laastus kahest osast: välis- ja siseosast.

Soojuspumba neli peamist osa on aurusti, kondensaator, kompressor (rõhu tõstmiseks) ning paisventiil (ventiil rõhu langetamiseks). Kõik äsjanimetatud komponendid on ühendatud torustiku abil suletud süsteemiks. Süsteemis ringleb külmaagens, mille rõhu tõstmisel / langetamisel toimibki soojusenergia transport ühest punktist teise. Kütmise puhul välisõhust majja. Jahutamise puhul transporditakse liigne soojusenergia tagasi välisõhku.

Õhksoojuspump koondab enda alla kahte sorti süsteeme: õhk-õhk soojuspumbad ning õhk-vesi soojuspumbad.

  • Õhk-õhk soojuspump koosneb ühest välisosast ning ühest või mitmest siseosast. Välisõhust ammutatud soojusenergia juhitakse hoones asuvasse siseosasse. Siseosast juhitakse ventilaatori abil soojusenergia ruumiõhku. Tegemist on lahendusega, mis sobib eeskätt lokaalseks kütmiseks / jahutamiseks. Õhk-õhk soojuspumpa ei saa ühendada hoone tsentraalse küttesüsteemiga (radiaatorid, põrandaküte). Samuti puudub võimalus toota sooja tarbevett.
  • Õhk-vesi soojuspump koosneb samuti välisosast ning siseosast. Välisõhust ammutatud soojusenergia juhitakse hoones asuvasse vesiküttesüsteemi (näiteks radiaatorid / põrandaküte). Lisaks võimaldab õhk-vesi soojuspump toota ka sooja tarbevett.

Käesoleva artiklis räägime vaid õhk-õhk tüüpi soojuspumpadest. Seega mõiste „õhksoojuspumba“ all mõtleme vaid õhk-õhk tüüpi soojuspumpasid.

Õhksoojuspump pumpab soojust ühest keskkonnast teise, mistõttu peab soojuspumba välisosa kindlasti paiknema majast väljaspool, sest välisõhust ei saa soojus kunagi otsa. Kui aga paigaldad välisosa näiteks keldrisse või garaaži, siis jahutab soojuspump selle ruumi kiiresti maha. Teatud tingimustel võib välisosa paikneda ka siseruumis. Näiteks spetsiaalselt disainitud lahendustes, kus soov on kasutada ära mingis keskkonnas tekkivad jääksoojust. Siinkohal aga kindlasti oleks tarvilik protsessi kaasata oma ala vastav ekspert.

Õhksoojuspumpa võib kasutada põhiküttena, kuid siis tuleb arvestada, et hoone ühtlaseks kütmiseks peab õhk ruumides vabalt ringi liikuma. Lisaks tuleb silmas pidada seda, et soojuspumba võimsus oleks ka käredama külma puhul piisav.   

Õhksoojuspumpade puhul tuleks süsteemis alati kasutada ka täiendavad lisakütet. Selleks võib olla nii elektriküte kui ka mõni muu täiendav katel-süsteem.

Miks eelistada õhksoojuspumpa?

Õhksoojuspumbad on ühed enim müüdud soojuspumbad Eestis ning on kujunenud viimase kümnendi hitiks. Õhksoojuspump võimaldab vähendada praeguseid küttekulusid ning pikemas perspektiivis tähendab õhksoojuspumba kasutamine olulist kokkuhoidu. Mida kõrgem on välisõhu temperatuur, seda efektiivsemalt õhksoojuspump töötab. Enamik õhksoojuspumpasid suudavad toota soojusenergiat ka väga madalatel välistemperatuuridel.

Õhksoojuspump aitab hoida toatemperatuuri stabiilselt soovitud temperatuuril, mistõttu on see väga kasulik ka suvel, kui soovid hoida ruume jahedana. Lisaks sellele on õhksoojuspumba paigaldamine võrdlemisi lihtne ja soodne.

Õhksoojuspumba kasutamine ja paigaldamine

Õhksoojuspumpade kasutamine on väga mugav ja kerge. Kaasaegseid õhksoojuspumpasid saab wifi kaudu ühendada nutiseadmetega, mis võimaldavad kliimaseadet juhtida nutitelefoni abi ükskõik kus sa ka ei viibiks. Nii saad kodust ära olles hoida kliimaseadet valvetemperatuuril 8°C juures, mis kaitseb ruumi külmumise eest ja tarbib minimaalselt elektrivõimsust. Vahetult enne koju naasemist saad alati temperatuuri juurde keerata.

Õhksoojuspumba paigaldamine on üsna kerge ega nõua meeletut investeeringut, seda enam, et õhksoojuspump teenib oma maksumuse üsna kiirelt tagasi. Siiski tuleks õhksoojuspumba sise- ja välisosa paika panemiseks kasutada oma ala eksperti, kes oskab hinnata õhksoojuspumba paigaldamiseks vajalikke tingimusi. Õhksoojuspumba nõuetekohane paigaldus tagab kliendile parima lõpptulemuse.

Tavaliselt kulub kogenud tehnikutel õhksoojuspumba paigaldamiseks 1 – 2 päeva. Olenevalt seadme tüübist paigaldatakse kliimaseade siseosa kas põranda kohale seinale, lae alla seinale või riputatakse lakke. Hoone välisseina puuritakse 50-70 mm läbimõõduga ava torustiku ja kaablite jaoks.

Enne kliimaseadme paigaldamist tuleks kindlasti teha selgeks, kas õhksoojuspump üldse sobib sinu majapidamisse ning kas sellega on võimalik tervet elamist kütta.

Õhksoojuspump sobib paremini avara planeeringuga hoonetesse, kus soe õhk levib ühtlasemalt. Kindlasti tuleks arvestada ka sellega, et suuremates hoonetes võib olla tarvis paigaldada mitme siseosaga süsteem või rohkem kui 1 õhksoojuspump. Enne soojuspumba valimist, tuleks jälgida ka seda, kui suurt pindala õhksoojuspump kütta suudab ning milline on seadme võimekus erinevatel külmakraadidel.

Kuna soe õhk liigub hoones alt üles, kuid mitte vastupidi, on mitmekorruseliste majade puhul targem vähemalt üks siseosa paigaldada hoone alumisele korrusele, et soe õhk ka kõrgemale jõuaks.

Õhksoojuspumpade paigaldamisel tuleks kindlasti arvestada ka selle tekitatava müra ning vibratsiooniga. Kõik õhksoojuspumbad teevad mingil määral häält, kuid kaasaegsemad mudelid töötavad ülivaikselt.

Kui sa pole siiski kindel kas õhksoojuspump sinu elamisse sobib, on sul alati võimalik kutsuda kohale oma ala ekspert, kes pakub sulle tasuta konsultatsiooni.