Est

Parim õhk-vesi soojuspump kodukasutuseks

17.06.2024

Õige õhk-vesi soojuspumba valimine võib olla keeruline, kuid see on investeering, mis tasub end kiiresti ära. Mida tähendab parim õhk-vesi soojuspump? Meie AIT-Nordis oleme veendumusel, et soojuspump üksi on kogu tervikust vaid osake. Seega tuleks kogu lahendust vaadata tervikuna. Vastasel juhul võib tekkida olukord, kus väga hea soojuspump pannakse keskkonda, mis tema tööparameetritega absoluutselt ei sobi. 

Miks valida õhk-vesi soojuspump?

Õhk-vesi soojuspump on keskkonnasõbralik ja energiatõhus lahendus, mis aitab vähendada küttekulusid ja süsiniku jalajälge. See kasutab välist õhku soojusenergia allikana, muutes selle teie kodu kütmiseks sobivaks energiaks.

Õhk-vesi soojuspump on väga hea alternatiiv maaküttele. Eesti kliimatingimustes soovitame me esmavalikuna kaaluda maakütet. Kui aga maaküte pole mingil põhjusel teostatav, on suurepäraseks alternatiiviks just õhk-vesi soojuspump. 

Õhk-vesi soojuspumba tööpõhimõte

Õhk-vesi soojuspumba tööpõhimõte on lihtne: seade võtab välisõhust soojust ja kasutab seda maja kütmiseks. Põhikomponendid on kompressor, soojusvahetid ja paisventiil. Kompressor surub külmaine kokku, tõstes selle temperatuuri ja rõhku. Seejärel liigub soojenenud külmaine soojusvahetisse, kus see loovutab soojuse teie kodu veeküttesüsteemile. See protsess võimaldab kütmist ka madalatel välistemperatuuridel, mis teeb õhk-vesi soojuspumbast suurepärase valiku igas kliimas.

Olulised faktorid õhk-vesi soojuspumba valikul

Küttesüsteemi temperatuurid 

Soojuspumpade puhul (nii maaküte kui ka õhk-vesi soojuspump) on oluliseks näitajaks hoone küttesüsteemi temperatuur. MIda madalam on hoone küttesüsteemi temperatuur, seda efektiivsemalt töötab teie soojuspump. 

Uut maja ehitades osutub reeglina valikuks põrandküte. Kui aga olemasolevat maja renoveeritakse, tuleb tihtipeale hakkama saada ka radiaatoritega. Radiaatorid vajavad oluliselt kõrgemat pealevoolu temperatuuri. Seega soojuspumba valiku puhul on äärmiselt oluline faktor, kas meil on tegemist madalatemperatuurilise põrandküttega või kõrgetempreatuurilise radiaatorküttega. 

Hoone küttekoormus

Hoone küttekoormus näitab, kui palju ühikuid sooja peame hoonele võimaldama, et see ka käredamate pakastega soe püsiks. Kui meil on teada hoone küttekoormus, saame juba edasi minna sobiliku soojuspumba võimsuse valikuga. 

Meie pikaaegne praktika näitab, et aladimensioneerimine (hoone soojuskoormus on suurem kui soojuspumba väljundvõimsus) on üks suurimaid pahanduste põhjustajaid. Soojuspump saab lihtsalt pidevalt liiga suurt koormust, millest tulenevalt tuleb hakata masinat juba varakult remontima. 

Õhk-vesi soojuspumba puhul soovitame alati üledimensioneeringut. Ehk soojuspumba võimsus tuleks arvestada varuga. Kui hoone küttekoormus on näiteks 10 kW, siis alla 12 kW ei soovitaks õhk.vesi soojuspumpade puhul valida. 

Kuidas valida õige võimsusega õhk-vesi soojuspumpa? 

Kui ehitame uut maja, siis reeglina lahendatakse soojuspumba võimsuse teema ära hoone eriosade projektiga. Täpsemalt siis kütteprojektiga. 

Kui renoveerime olemasolevat maja, siis parimaks spikriks hoone soojuskoormuse osas on eelnevate aastate küttekulud ühikuliselt. Kui näiteks süsteem töötab gaasi pealt ning kliendil olemas tarbimisajalugu näiteks paari aasta kohta – siis saab lihtsa vaevaga välja arvutada soojuspumba vajaliku võimsuse. 

Erinevad mudelid ja võimsusvahemikud

Õhk-vesi soojuspumbad on saadaval erinevates võimsuse vahemikes, mis võimaldavad leida sobiva seadme vastavalt teie kodu suurusele ja küttevajadusele. Meie valikus algavad soojuspumpade võimsused paarist kilovatist kuni mitme megavatini välja. Seega sobiliku lahenduse leiab nii väike saunamajake kui ka massiivne tööstushoone. Parim õhk-vesi soojuspump on vastavalt maja vajadustele valitud kõige sobilikum mudel. 

Hooldus ja eluiga

Regulaarne hooldus

Soojuspumba regulaarne hooldus on kriitilise tähtsusega, et tagada seadme pikaealisus ja efektiivsus. Regulaarne hooldus hõlmab filtrite puhastamist, üldise seisukorra kontrolli, sealhulgas lekete ja korrosiooni tuvastamist, ning isolatsiooni seisukorra hindamist. Oleme välja toonud hooldustoimingute nimistu ka meie kodulehel: https://ait-nord.ee/soojuspumpade-jarelteenindus

Eluiga

Õhk-vesi soojuspumpade keskmine eluiga on 15-25 aastat. See aga sõltub mitmest faktorist. Praktika näitab, et regulaarselt hooldatud süsteemid on töökindlamad ning pikema elueaga. Regulaarse hoolduse üks peamisi eesmärke on tuvastada ning elimineerida potentsiaalsed ohud enne kui need süsteemi kahjustada jõuavad. 

Esteetika ja disain

Müratase

Müratase on üks peamisi kaalutlusi õhk-vesi soojuspumpade puhul, eriti tihedates elurajoonides. Kaasaegsed soojuspumbad on disainitud töötama vaikselt, et minimeerida häirivaid helisid. Siinkohal on ka soojuspumba välisosa paigutus krundil äärmiselt oluline, et soojuspump ei häiriks teie igapäevaelu ega naabreid.

Siseosa ja välisosa disain

Soojuspumba välisosale on klientidel järjest kõrgemad nõudmised. Soojuspumba välisosa jääb silmale reeglina nähtavale, seega on oluline, et välisosa disain ei jääks silma häirima. Õnneks on tänapäeval erinevate mudelite valik väga lai ning disainilt sobiliku välisosa leiame ka nõudlikematele klientidele. 

Sisemoodulite disain peab olema mitte ainult esteetiline, vaid ka praktiline. Sisemoodul paigaldatakse hoone tehnoruumi. Reeglina asuvad tehnoruumis ka muud hoone tehnosüsteemid (ventilatsioon, veemõõdu sõlm, kollektorid jne). Seega on oluline, et sisemoodul oleks oma disainilt kompaktne, et kõik oluline tehnoruumi ära mahuks. Lisaks tuleb paigalduse käigus juba ette arvestada, et vajalikele seadmetele oleks tagatud ka piisav teenindusruum. 

Täiendavad süsteemid

Boileri ja tarbevee integreerimine

Uutel majadel kombineeritakse reeglina nii küte, jahutus kui ka tarbevesi kõik ühest tsentraalsest soojuspumbast. Renoveeritavate majade puhul tuleb ka üsna palju ette, kus seade paigaldatakse vaid kütet tegema ning tarbevesi jäetakse soojuspumba süsteemist välja. 

Meie soovitus siinkohal oleks jällegi sõltuvuses tarbimisvajadustega. Kui tarbevee tarbimine on üliväike, siis on teatud juhtudel üsna mõistlik soetada soojuspump vaid küttefunktsiooni täitmiseks. Kui aga tarbevett kulub rohkem (näiteks lastega pere), siis soovitame kindlasti ka tarbevee soojuspumba süsteemiga liita. 

Kui majas on kasutusel vaid dushid, siis reeglina saab väiksema integreeritud boileriga hakkama. Integreeritud boilerid on tavaliselt ca 180-200 liitrise mahuga. Sellest mahust dushide jaoks piisab. Kui aga planeeritakse ka vanni, siis soovitame kindlasti suuremat boilerit. Näiteks 300 liitrine boiler sobib vanniga lahenduse puhul suurepäraselt. 

Põrandakütte süsteemid

Põrandakütte süsteemid ja õhk-vesi soojuspumbad töötavad koos väga efektiivselt. Mida madalamad on kütte temperatuurid, seda efektiivsemalt soojuspump töötab. Ka radiaatorkütte puhul saab rakendada õhk-vesi soojuspumpa kui temperatuurid talvistel aegadel ca 50C kanti jäävad. Sellest kõrgemale minnes võib soojuspump hätta jääda. 

Kokkuvõte

Parim õhk-vesi soojuspump on see, mis tagab kliendile madalad püsikulud, on töökindel, täisautomaatne ning hästi hoitud. 

  • Madalad püsikulud – madalad püsikulud saavutame siis, kui oleme soojuspumba valikule eelnevalt teinud piisavalt eeltööd. Eeltöö tulemusena saab valitud õige võimsusega soojuspump, mis sobib maja koormuse ning temperatuuridega ; 
  • Töökindel – õigesti disainitud ning regulaarselt hooldatud süsteem on töökindel ning teenib klienti pikki aastaid. 
  • Täisautomaatne – kui häälestus on tehtud, korrigeerib soojuspump oma parameetreid juba ise langetades ning tõsted temperatuure automaatselt sääraselt, et alati oleks toas tagatud ideaalne sisekliima. 
  • Hästi hoitud – juhul kui peaks tekkima soojuspumba süsteemis mingi häire või tõrge, on äärmiselt oluline, et kliendil oleks kuhu helistada ja kiiret abi saada. 

Näpunäited õige valiku tegemiseks

  1. Tehke põhjalik uurimistöö: Enne ostu sooritamist uurige erinevaid mudeleid ja tootjaid. Lugege arvustusi ja küsige nõu spetsialistidelt.
  2. Küttekoormuse arvutused: Kui ehitate uut maja, siis selle töö teevad ära kütte- ning jahutuse projekteerijad. Kui aga renoveerite, siis hankige võimalikult palju andmeid varasemate aastate küttekulude kohta. Selle info pealt saab juba väga täpselt välja arvutada, milline soojuspump kõige sobilikum oleks. 
  3. Mõelge paigalduskohtadele: Planeerige, kuhu paigaldada välisseade, et oleks välistatud mured välisosa poolt tehtava müra osas. 
  4. Võrrelge hinnapakkumisi: Eesmärk on veenduda, et kõik vajalik oleks olemas. Kuna klient ise antud valdkonnas reeglina spetsialist ei ole, saame klienti siinkohal aidata. Eesmärk ei ole hinnavõrdlus vaid objektiivne võrdlus pakkumuse sisu osas. Alati saab odavamalt, kui elutähtsaid osasid välja jätta. Küll aga teame, et kõik mis paigaldusel ära jäetakse, tuleb hiljem lisada niikuinii. 
  5. Plaanige regulaarset hooldust: Regulaarne hooldus tagab seadme pikaealisuse ja efektiivse toimimise. 

Valides õige õhk-vesi soojuspumba, võite nautida mugavat ning kulutõhusat sisekliimat aastaringselt. Kvaliteetne soojuspump pakub mitte ainult küttekulusid vähendavaid eeliseid, vaid ka keskkonnasõbralikku lahendust, mis aitab kaasa jätkusuutlikumale tulevikule.

Kirjuta meile. Veel parem - tule meile külla!

AIT-Nord

AIT-Nord

Müügispetsialistid+372 5675 8484info@ait-nord.ee

"*" indicates required fields

This field is for validation purposes and should be left unchanged.